Pedagoogiliste arendusuuringute suunad
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.02aMärksõnad:
tegevusuuring, pedagoogika areng, teadmised ja inimlikud huvid, Aristoteles, teadmiste sotsioloogiaKokkuvõte
Artikli eesmärk on tutvustada õpetamise täiustamise võimalusi, milles kombineeritakse tegevõpetajate kutsetööd teadusuuringutega. Ajalooliselt on tegevusuuring, mida hakati rakendama 1940. aastatel, neist uurimisviisidest kõige vanem. Pärast seda on välja pakutud mitmeid raamistikke, mis ühendavad praktilise õpetamistegevuse akadeemiliste püüdlustega, nt arendusuuring, translatiivne uuring, tööviise arendav uuring ja praktikute teadusuuringud ning nende arvukad versioonid ja kombinatsioonid. Selle artikli teine eesmärk on uurida filosoofilisest ja teoreetilisest vaatenurgast uurimistöö teoreetiliste ja praktiliste eesmärkide seost, ühendades Aristotelese klassikalised seisukohad epistemoloogia kohta Jürgen Habermasi teadmiste ja inimlike huvide teooriaga. Metodoloogiana kasutatakse teaduskirjanduse teoreetilist ja filosoofilist analüüsi.
Full textAllalaadimised
Viited
Anderson, G. L., & Herr, K. (1999). The new paradigm wars: Is there room for rigorous practitioner knowledge in schools and universities? Educational Researcher, 28(5), 12–21, 40. https://doi.org/10.3102/0013189X028005012
Aristotle (2011/350 BCE). Aristotle’s Nicomachean ethics. Chicago: University of Chicago Press.
Becher, T., & Trowler, P. R. (2001). Academic tribes and territories: Intellectual enquiry and the culture of disciplines (2nd ed.). London: Society for Research into Higher Education.
Bereiter, C. (2002). Education and mind in the knowledge age. Mahwah: Lawrence Erlbaum.
Berger, P. L., & Luckmann, T. (1966). The social construction of reality: A treatise in the sociology of knowledge. London: Penguin.
Broekkamp, H., & van Hout-Wolters, B. (2007). The gap between educational research and practice: A literature review, symposium, and questionnaire. Educational Research and Evaluation, 13(3), 203–220. https://doi.org/10.1080/13803610701626127
Burns, D. (2007). Systemic action research: A strategy for whole system change. Exeter: Policy Press.
Candy, L. (2006). Practice-based research: A guide (CCS Report: 2006-V1.0 November). Sydney: University of Technology, Creativity & Cognition Studios.
Carr, W., & Kemmis, S. (1986). Becoming critical: Education, knowledge and action research. London: Falmer Pess.
De Jong, F., de Beus, M., Richardson, R., & Ruijters, M. (2013). Ecologically and transdisciplinarily inspired research: Starting points for practitioner research and sustainable change. Journal of Organisational Transformation & Social Change, 10(2), 163–117. https://doi.org/10.1179/1477963313Z.0000000008
Denzin, N., & Lincoln, S. (Eds.) (2005). The SAGE handbook of qualitative research (3rd ed.). Thousand Oaks: Sage.
Dinkelman, T. (2003). Self-study in teacher education: A means and ends tool for promoting reflective teaching. Journal of Teacher Education, 54(1), 6–18. https://doi.org/10.1177/0022487102238654
Engeström, Y., & Rückriem, G. (Eds.) (2005). Developmental work research: Expanding activity theory in practice (International cultural-historical human sciences No. 12). Berlin: Lehmanns Media.
Foucault, M. (1969). The archaeology of knowledge. London, New York: Routledge.
Habermas, J. (1972). Knowledge and human interests. Boston: Beacon Press.
Heikkinen, H. L. T., de Jong, F. P. C. M., & Vanderlinde, R. (2016). What is (good) practitioner research? Vocations and Learning, 9(1), 1–19. https://doi.org/10.1007/s12186-016-9153-8
Heikkinen, H. L. T., & Huttunen, R. (2017). ‘Mitä järkeä?’: Kasvatuksen tietoperusta ja rationaalisuus. In A. Toom, M. Rautiainen, & J. Tähtinen (toim.), Toiveet ja todellisuus: Kasvatus osallisuutta ja oppimista rakentamassa (Kasvatusalan tutkimuksia No. 75, pp. 31–58). Turku: Suomen kasvatustieteellinen seura.
Heikkinen, H. L. T., Huttunen, R., & Syrjälä, L. (2007). Action research as narrative: Five principles for validation. Educational Action Research, 15(1), 5–19. https://doi.org/10.1080/09650790601150709
Heikkinen, H., Kiilakoski, T., Huttunen, R., Kaukko, M., & Kemmis, S. (2018). Koulu tustutkimuksen arkkitehtuurit. Kasvatus, 49(5), 368–383.
Kemmis, S. (2012). Researching educational praxis: Spectator and participant perspectives. British Educational Research Journal, 38(6), 885–905. https://doi.org/10.1080/01411926.2011.588316
Kemmis, S., & Edwards-Groves, C. (2017). The nature and study of education: A primer of the theory of practice architectures. Singapore: Springer.
Kemmis, S., & McTaggart, R. (2000). Participatory action research: Communicative action and the public sphere. In N. Denzin & Y. Lincoln (Eds.), Handbook of Qualitative Research (pp. 567–606). Thousand Oaks: Sage.
Kemmis, S., & Smith, T. J. (2008a). Personal praxis: Learning through experience. In S. Kemmis & T. J. Smith (Eds.), Enabling praxis: Challenges for education (pp. 15–35). Rotterdam: Sense Publishers.
Kemmis, S., & Smith, T. J. (2008b). Praxis and praxis development: About this book. In S. Kemmis & T. J. Smith (Eds.), Enabling praxis: Challenges for education (pp. 3–13). Rotterdam: Sense Publishers.
Loughran, J. J. (2004). Learning through self-study: The influence of purpose, participants and context. In J. J. Loughran, M. L. Hamilton, V. K. LaBoskey, & T. L. Russell (Eds.), International handbook of self-study of teaching and teacher education practices (Kluwer international handbooks of education No. 12, pp. 151–192). Dordrecht: Kluwer Academic. https://doi.org/10.1007/978-1-4020-6545-3_5
Mahon, K., Heikkinen, H. L. T., & Huttunen, R. (2019). Critical educational praxis in university ecosystems: Enablers and constraints. Pedagogy, Culture and Society, 27(3), 463–484. https://doi.org/10.1080/14681366.2018.1522663
Marshall, E. A. (2010). Practice-oriented research. In A. J. Mills, G. Durepos, & E. Wiebe (Eds.), Encyclopedia of case study research (pp. 722–723). Thousand Oaks: Sage. https://doi.org/10.4135/9781412957397.n266
Niglas, K. (2004). The combined use of qualitative and quantitative methods in educational research (Doctoral dissertation). Tallinn: Tallinn Pedagogical University. Peters, M., & Bulut, E. (Eds.) (2011). Cognitive capitalism, education and digital labor. New York: Peter Lang.
Popper, K. R. (1963). Conjectures and refutations: The growth of scientific knowledge. London: Routledge & Kegan Paul.
Reason, P., & Bradbury, H. (Eds.) (2007). The SAGE handbook of action research: Participative inquiry and practice (2nd ed.). London: Sage.
Saugstad, T. (2005). Aristotle’s contribution to scholastic and non-scholastic learning theories. Pedagogy, Culture and Society, 13(3), 347–366. https://doi.org/10.1080/14681360500200233
Tierney, W. M., Oppenheimer, C. C., Hudson, B. L., Benz, J., Finn, A., Hickner, J. M., Lanier, D., & Gaylin, D. S. (2007). A national survey of primary care practicebased research networks. The Annals of Family Medicine, 5(3), 242–250. https://doi.org/10.1370/afm.699
Van den Akker, J., Gravemeijer, K., McKenney, S., & Nieveen, N. (2006). Educational design research. London: Routledge.
Vanderlinde, R., & van Braak, J. (2010). The gap between educational research and practice: Views of teachers, school leaders, intermediaries and researchers. British Educational Research Journal, 36(2), 299–316. https://doi.org/10.1080/01411920902919257
Välimaa, J., Heikkinen, H. L. T., & Arvaja, M. (2018). Koulutuksen tutkimuksen ääni. Kasvatus, 49(5), 363–367.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
