Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.05Märksõnad:
tegevusuuring, akadeemiliste tekstide kirjutamine, kirjutamisõpetus kõrgkoolis, essee kirjutamine, õppejõu tagasisideKokkuvõte
Essee on oma olemuselt terviklik kirjatöö, arvamuse või suhtumise sügavuti väljendus mingil kindlal teemal. Kõrgkoolipedagoogikas on akadeemilist ehk Inglise stiilis esseed kasutatud enamasti individuaalse hindelise kirjutamisülesandena, mis võimaldab subjektiivseid vaatenurki siduda filosoofiliste või teaduslike seisukohtadega. Siinse artikli eesmärk on käsitleda akadeemilise essee kui arutleva tekstitüübi kirjutamisega seotud metodoloogilisi probleeme kirjutamisõpetuse vaatenurgast. Artikkel tugineb tegevusuuringule, mis hõlmab Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti kirjanduse eriala bakalaureuseastme kursuse "Proosateksti analüüs" viimase nelja aasta arendustööd. Eri aastakäikude kursustelt kogutud andmete kvalitatiivsest analüüsist selgub, et peamised raskused essee kirjutamisel puudutavad mitmesuguseid tekstiloomeoskusi, nt sobiva analüüsitasandi ja -meetodi valimist, tervikteksti ülesehitust, lõigu struktuuri ja sidusust, argumentide sõnastust. Samas aitasid mitmed ainedidaktilised muudatused – individuaalne konsultatsioon, essee etapiviisiline kirjutamine, nii esma- kui ka lõppvariandi tagasisidestamine – esseede kvaliteeti ja lõpphinnet oluliselt parandada. Artiklis antakse mitmeid didaktilisi soovitusi ja jagatakse veendumust, et essee kirjutamist on võimalik alati tõhusamalt õpetada.
SummaryAllalaadimised
Viited
Andrews, R. (2003). The end of the essay? Teaching in Higher Education, 8(1), 117–128. https://doi.org/10.1080/1356251032000052366
Beach, R., & Friedrich, T. (2006). Response to writing. In C. A. MacArthur, S. Graham, & J. Fitzgerald (Eds.), Handbook of writing research (pp. 222–234). New York: Guilford Press.
Blau, S. D. (2003). The literature workshop: Teaching texts and their readers. Portsmouth: Heinemann.
Cartney, P. (2010). Exploring the use of peer assessment as a vehicle for closing the gap between feedback given and feedback used. Assessment & Evaluation in Higher Education, 35(5), 551–564. https://doi.org/10.1080/02602931003632381
Carvalho, J. B. (2005). Writing as a learning tool: A new conception of writing in the Portuguese curriculum. In M. Pandis, A. Ward, & S. R. Mathews (Eds.), Reading, writing, thinking. Proceedings of the 13th European conference on reading (pp. 183–187). Newark: International Reading Association.
Cochran-Smith, M., & Lytle, S. L. (2009). Inquiry as stance: Practitioner research for the next generation. New York: Teachers College Press.
Dana, N. F. (2016). Süvitsi tegevusuuringust. Uuriva õpetaja teejuht. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Fairclough, N. (1992). Discourse and social change. Cambridge: Polity Press.
Fernsten, L. A., & Reda, M. (2011). Helping students meet the challenges of academic writing. Teaching in Higher Education, 16(2), 171–182. https://doi.org/10.1080/13562517.2010.507306
Harrington, K., Elander, J., Lusher, J., Norton, L., Aiyegbayo, O., Pitt, E., … & Reddy, P. (2006). Using core assessment criteria to improve essay writing. In C. Bryan & K. Clegg (Eds.), Innovative assessment in higher education (pp. 110–119). Publisher: Routledge Falmer.
Hattie, J., & Timperley, H. (2007). The power of feedback. Review of Educational Research, 77(1), 81–112. https://doi.org/10.3102%2F003465430298487
Hendry, G. D., Armstrong, S., & Bromberger, N. (2012). Implementing standards-based assessment effectively: Incorporating discussion of exemplars into classroom teaching. Assessment & Evaluation in Higher Education, 37(2), 149–161. https://doi.org/10.1080/02602938.2010.515014
Hounsell, D. (1997). Contrasting conceptions of essay-writing. In R. Marton, D. Houn sell, & N. Entwistle (Eds.), The experience of learning: Implications for teaching and studying in higher education (pp. 106–125). Edinburgh: Scottish Academic Press.
Johns, A. (2008). Genre awareness for the novice academic student: An ongoing quest. Language Teaching, 41(2), 237–252. https://doi.org/10.1017/S0261444807004892
Kathpalia, S. S., & Heah, C. (2008). Reflective writing: Insights into lies beneath. RELC Journals, 39(3), 300–317. https://doi.org/10.1177/0033688208096843
Lea, M., & Street, B. (1998). Student writing in higher education: An academic literacies approach. Studies in Higher Education, 23(2), 157–172. https://doi.org/10.1080/03075079812331380364
Lepajõe, K. (2011). Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused (doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Luks, L. (2007). Sissejuhatus. L. Luks (koost.), Filosoofiakunst. Eesti Kunstiakadeemia tudengite esseede kogumik (lk 9–17). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.
McEwan, M. P. (2017). The essay as a lens on transition to the university: Student and staff perceptions of essay writing. International Journal of Teaching and Learning in Higher Education, 29(3), 511–523.
Medina, S. L. (1994). Teaching academic essay writing: Accelerating the process. Bloomington: Indiana University.
Norton, L. S. (1990). Essay-writing: What really counts? Higher Education, 20(4), 411–442. https://doi.org/10.1007/BF00136221
Norton, L. S. (2009). Action research in teaching and learning: A practical guide to conducting pedagogical research in universities. London: Routledge.
Norton, L. S., Clifford, R., Hopkins, L., Toner, I., & Norton, B. (2002). Helping psychology students write better essays. Psychology Learning and Teaching, 2(2), 116–126. https://doi.org/10.2304/plat.2002.2.2.116
Norton, L. S., & Norton, B. (2001). Essay feedback: How can it help students improve their academic writing? International Conference of the European Association for the Teaching of Academic Writing across Europe (pp. 1–17). Groningen, Netherlands, June 18–20.
Paltridge, B. (2004). Academic writing. Language Teaching, 37(2), 87–105. https://doi.org/10.1017/S0261444804002216
Samraj, B. (2004). Discourse features of the student-produced academic research paper: Variations across disciplinary courses. Journal of English for Academic Purposes, 3(1), 5–22. https://doi.org/10.1016/S1475-1585(03)00053-5
Schillings, M., Roebertsen, H., Savelberg, H., & Dolmans, D. (2018). A review of educational dialogue strategies to improve academic writing skills. Active Learning in Higher Education. https://doi.org/10.1177/1469787418810663
Stott, R. (2001). The essay writing process. In R. Stott, A. Snaith, & R. Rylance (Eds.), Making your case: A practical guide to essay writing (pp. 36–58). Harlow: Pearson Education Limited.
Sultan, N. (2013). British students’ academic writing: Can academia help improve the writing skills of tomorrow’s professionals? Industry & Higher Education, 27(2), 139–147. https://doi.org/10.5367/ihe.2013.0145
Tynjala, P., Mason, L. H., & Lonka, K. (2001). Writing as a learning tool: An introduction. In P. Tynjala, L. H. Mason, & K. Lonka (Eds.), Writing as a learning tool: Integrating theory and practice (pp. 7–22). Dordrecht: Kluwer Academic Press.
Wingate, U. (2012). ’Argument!’ helping students understand what essay writing is about. Journal of English for Academic Purposes, 11(2), 145–154. https://doi.org/10.1016/j.jeap.2011.11.001
Wingate, U., Andon, N., & Cogo, A. (2011). Embedding academic writing instruction into subject teaching: A case study. Active Learning i n Higher Education, 12(1), 69–81. https://doi.org/10.1177/1469787410387814
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
