Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine Vikipeedia ülesande kaudu

Autorid

  • Riina Reinsalu
  • Sirli Zupping
  • Ene Voolaid

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.06

Märksõnad:

akadeemiline tekst, väljendusoskus, väljendusõpetus, eesti keel

Kokkuvõte

Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine on üks ülikooliõpingutele seatud eesmärke, kuid selle täitmist võivad takistada mitmesugused tegurid, sh üli õpilaste vähene huvi kirjutamisülesande vastu. Üks võimalus suurendada üliõpilaste huvi on asendada traditsiooniline referaat või essee veebis vabalt kättesaadava vikiartikliga. Siinses uurimuses on seatud eesmärgiks välja selgitada vikiülesande võimalused toetada üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arengut. Tartu Ülikooli väljendusõpetuse kursuste õppejõudude, õppeassistentide ja üliõpilastega tehtud fookusrühma intervjuudest ilmneb, et vikiartikli ülesande kaudu saab peale kirjutamisoskuse muu hulgas arendada üliõpilaste digi- ja infopädevust, uurimis- ja analüüsioskust. Ühtlasi on Vikipeediasse kui avalikku veebientsüklopeediasse kirjutamine tugev motivaator, mis sunnib üliõpilasi pingutama, kuid see võib osa üliõpilaste jaoks olla ka stressiallikas, sest nad tunnevad suurt vastutust loodud artikli eest.

PDF Summary

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Crovitz, D., & Smoot, W. S. (2009). Wikipedia: Friend, not foe. The English Journal, 98(3), 91–97.

Dalby, A. (2007). Wikipedia(s) on the language map of the world. English Today, 23(2), 3–8. https://doi.org/10.1017/S0266078407002027

Dawe, L., & Robinson, A. (2017). Wikipedia editing and information literacy: A case study. Information and Learning Sciences, 118(1/2), 5–16. https://doi.org/10.1108/ILS-09-2016-0067

Drisko, J. W., & Maschi, T. (2016). Content analysis. New York: Oxford University Press.

Emigh, W., & Herring, S. C. (2005). Collaborative authoring on the web: A genre analysis of online encyclopedias. System Sciences, 2005. HICSS’05. Proceedings of the 38th Annual Hawaii International Conference on System Sciences (pp. 99a–99a). https://doi.org/10.1109/HICSS.2005.149

Etikan, I., Musa, S. A., & Alkassim, R. S. (2016). Comparison of convenience sampling and purposive sampling. American Journal of Theoretical and Applied Statistics, 5(1), 1–4. https://doi.org/10.11648/j.ajtas.20160501.11

Fessakis, G., & Zoumpatianou, M. (2013). Wikipedia uses in learning design: A literature review. Themes in Science and Technology Education, 5(1–2), 97–106.

Forte, A., & Bruckman, A. (2006). From Wikipedia to the classroom: Exploring online publication and learning. International Conference of the Learning Sciences (pp. 182–188).

Hennink, M. M., & Leavy, P. (2013). Focus group discussions. Cary: Oxford University Press.

Jürine, A., Leijen, D. A. J., & Tragel, I. (2017). Tagasiside õppeprotsessis. Oma Keel, 1, 17–24.

Jürine, A., & Tragel, I. (2018). Mustandi kirjutamise kunst. Oma Keel, 1, 50–55.

Klaas-Lang, B. (2012). Eesti keel kõrgkoolis. Keel ja Kirjandus, 3, 229–231.

Knight, C., & Pryke, S. (2012). Wikipedia and the university, a case study. Teaching in Higher Education, 17(6), 649–659. https://doi.org/10.1080/13562517.2012.666734

Konieczny, P. (2012). Wikis and Wikipedia as a teaching tool: Five years later. First Monday, 17(9). https://doi.org/10.5210/fm.v0i0.3583

Kuteeva, M. (2011). Wikis and academic writing: Changing the writer-reader relationship. English for Specific Purposes, 30(1), 44–57. https://doi.org/10.1016/j.esp.2010.04.007

Lea, M., & Street, B. (1998). Student writing in higher education: An academic literacies approach. Studies in Higher Education, 23(2), 157–172. https://doi.org/10.1080/03075079812331380364

Mayring, P. (2000). Qualitative content analysis. Forum: Qualitative Social Research, 1(2). Retrieved from http://www.qualitative-research.net/index.php/fqs/article/view/1089/2386.

Miller, J. (2014). Building academic literacy and research skills by contributing to Wikipedia: A case study at an Australian university. Journal of Academic Language & Learning, 8(2), A72–A86.

Miller, N. (2005). Wikipedia and the disappearing "author". ETC: A Review of General Semantics, 62(1), 37–40.

Morgan, D. L. (1993). Qualitative content analysis: A guide to paths not taken. Qualitative Health Research, 3(1), 112–121. https://doi.org/10.1177/104973239300300107

Oliver, J. T. (2015). One-shot Wikipedia: An edit-sprint toward information literacy. Reference Services Review, 43(1), 81–97. https://doi.org/10.1108/RSR-10-2014-0043

Patton, M. Q. (2002). Qualitative research & evaluation methods (3rd ed.). Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE.

Pollard, E. A. (2008). Raising the stakes: Writing about witchcraft on Wikipedia. The History Teacher, 42(1), 9–24.

Reilly, C. A. (2011). Teaching Wikipedia as a mirrored technology. First Monday, 16(1). https://doi.org/10.5210/fm.v16i1.2824

Richards, K., & Pilcher, N. (2018). Academic literacies: The word is not enough. Teaching in Higher Education, 23(2), 162–177. https://doi.org/10.1080/13562517.2017.1360270

Zupping, S., & Noorma, M. (2018). Vikipeedia – mis, miks ja kellele? R. Raag & J. Valge (toim.), Sõida tasa üle silla (lk 278–283). Tallinn, Tartu: EKSA.

Tardy, C. M. (2010). Writing for the world: Wikipedia as an introduction to academic writing. English Teaching Forum, 1, 12–27.

Wingate, U. (2018). Academic literacy across the curriculum: Towards a collaborative instructional approach. Language Teaching, 51(3), 349–364. https://doi.org/10.1017/S0261444816000264

Õppekava statuut (2018). Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://humanitaarteadused.ut.ee/sites/default/files/www_ut/kehtib_alates_03_09_2018_oppekava_statuut.pdf

Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu: Tartu Ülikool.

##submission.downloads##

Avaldatud

2019-11-01

Kuis viidata

Reinsalu, R., Zupping, S., & Voolaid, E. (2019). Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine Vikipeedia ülesande kaudu. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 7(2), 128–153. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.06

Väljaanne

Kd 7 Nr 2 (2019)

Rubriik

Artiklid

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).