Nõukogudeaegse kõrgharidusega keskealised siirdeaja elukestva õppe keskkonnas

Tiiu Männiste

Abstract


Artikkel käsitleb 1950ndate lõpul ja 1960ndate esimesel poolel sündinud nõukogudeaegse kõrgharidusega spetsialistide kultuurilise kapitali uuendamist siirdeajal tööalases täiendus- ja ümberõppes osalemise kaudu. Kvalitatiivse uuringu tulemuste põhjal selgus, et nõukogudeaegse kõrgharidusega keskealiste praegune põlvkond suutis siirdeajal püsida aktiivses tööhõives suurel määral tänu osalemisele elukestvas õppes. Samas ei suutnud intervjueeritavad omandada siirdeaja baasoskusi (võõrkeel, arvutioskus) sellisel tasemel, mis annaks neile konkurentsieelise digitaalses ühiskonnas. Uurimistulemused võimaldavad väita, et keskealiste kõrgharidusega inimeste väheste baasoskuste põhjused peituvad suurel määral siirdeaja kultuuris, elukestva õppe poliitikas ja selle põlvkonna elukaare trajektoori katkestuses 1990ndate algul.

Summary


Keywords


siirdeaeg, elukestev õpe, õppijatüübid, elukaar, baasoskused

Full Text:

PDF

References


Aarelaid-Tart, A. (1999). Eesti rahvakultuur postmodernismi ajastul. R. Vettik (toim.), Eesti inimarengu aruanne 1999 (lk 92–97). Külastatud aadressil http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf.

Antikainen, A. (1996). Living in a learning society: Life-histories, identities, and education. London: Falmer Press.

Arro, G. (2014). Eneserefleksiooni seosed sotsiaalse toimetulekuga ühe- ja mitmekeelsete õpilaste hulgas. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 162–185. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.07

Becker, G. S. (1975). Human capital: A theoretical and empirical analysis, with special reference to education. Chicago, London: The University of Chicago Press.

Bélanger, P., & Federighi, P. (2000). Unlocking people’s creative forces: A transnational study of adult learning policies (1st ed.). Hamburg: UNESCO Institute for Education. Retrieved from http://www.unesco.org/education/uie/pdf/PaulEng.pdf.

Bell, D. (1999). The coming of post-industrial society: A venture in social forecasting. New York: Basic Books.

Bourdieu, P. (1984). Distinction: A social critique of the judgement of taste. Cambridge, MA: Harvard University Press.

Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused. Teoteooriast. Tallinn: Tänapäev.

Castells, M. (2000). The rise of the network society (2nd ed.). Oxford, Massachussets: Blackwell.

Centeno, A. (2011). Lifelong learning: A policy concept with a long past but a short history. International Journal of Lifelong Education, 30(2), 133–150. http://dx.doi.org/10.1080/02601370.2010.547616

Eesti Vabaharidusliit (2003). Eesti vabaharidusliku koolituse analüüs. Tallinn: MTÜ Eesti Vabaharidusliit. Külastatud aadressil http://www.vabaharidus.ee/index.php?page=120.

Elder, G. H., & Shanahan, M. J. (2006). The life course and human development: An ecological perspective. In W. Damon & R. M. Lerner (Eds.), Handbook of child psychology (Vol. 1, pp. 665–715). Hoboken, NJ: John Wiley & Sons.

Field, J. (2005). Social capital and lifelong learning. Bristol: Policy Press. http://dx.doi.org/10.1332/policypress/9781861346551.001.0001

Flick, U. (2009). An introduction to qualitative research (4th ed.). London: Sage.

Halapuu, V., & Valk, A. (2013). Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas. PIAAC uuringu esmased tulemused. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil http://www.oecd.org/site/piaac/Estonia.pdf.

Haridus- ja Teadusministeerium (2005). Elukestva õppe strateegia 2005–2008. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6877.

Helemäe, J., Saar, E., & Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida? Hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Holford, J., Riddell, S., & Weedon, E. (2010). Täiskasvanute õppes osalemise riikidevahelisi erinevusi mõjutavad tegurid. T. Roosalu (toim.), Kolmekesi elukestvas õppes: õppija, kool ja tööandja (lk 57–64). Tallinn: Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras.

Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396–406. http://dx.doi.org/10.1080/02601370304837

Illeris, K. (2007). How we learn: Learning and non-learning in school and beyond. Oxon: Routledge.

Jarvis, P. (1998). Täiskasvanuharidus & pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE & JS.

Jarvis, P. (2007). Globalisation, lifelong learning and the learning society: Sociological perspectives. New York: Routledge.

Jarvis, P. (2011). Learning: The experience of a lifetime! L. Jõgi & K. Krabi (toim.), Raamat õppimisest. Õppides täiskasvanuks – õppimine erinevates perspektiivides (lk 28–48). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Jõgi, L. (2006). Andragoogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise aspekti tegurite koosmõju täiskasvanute õppimiskäsitustele, õppimisvalmisolekule ja koolitusaktiivsuse kujunemisele elukestva õppe kontekstis. Uurimuse kokkuvõte. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Kailis, E., & Pilos, S. (2005). Lifelong learning in Europe. Statistics in focus: Population and social conditions. Retrieved from http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-NK-05-008/EN/KS-NK-05-008-EN.PDF.

Kalkun, M., & Kalvet, T. (2002). Digitaalne lõhe Eestis ja selle ületamise võimalused. Tallinn: Emor ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

Kalmus, V., & Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin & P. Pruulmann-Vengerfeldt (toim.), Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse „Mina. Maailm. Meedia” tulemustest (lk 31–44). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kattel, R., & Kalvet, T. (2002). Majandusareng, innovatsioon ja tehnoloogilis-majanduslik paradigma: väljakutse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Riigikogu Toimetised, 5, 142–148. Külastatud aadressil http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11739&op=archive2.

Kennedy, M. D. (2002). Cultural formations of post-communism: Emancipation, transition, nation, and war. Minneapolis, London: University of Minnesota Press.

Kõresaar, E. (2005). Katkestus kui kogemus ja kultuur: Nõukogude okupatsiooni tõlgenduslikust repertuaarist. T. Anepaio (toim.), Elu ideoloogiad: kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes (lk 69–110). Tartu: Eesti Rahva Muuseum.

Lauristin, M., & Vihalemm, P. (2009). The political agenda during different periods of Estonian transformation: External and internal factors. Journal of Baltic Studies, 40(1), 1–28. http://dx.doi.org/10.1080/01629770902722237

Märja, T. (2008). Development and state of art of adult learning and education (ALE). National report of Estonia. Retrieved from http://www.unesco.org/fileadmin/MULTIMEDIA/INSTITUTES/UIL/confintea/pdf/National_Reports/Europe%20-%20North%20America/Estonia.pdf.

Patton, M. Q. (1990). Qualitative evaluation and research methods. Newbury Park, CA: Sage.

Perez, C. (2002). Technological revolutions and financial capital: The dynamics of bubbles and golden ages. Cheltenham: Elgar. http://dx.doi.org/10.4337/9781781005323

Pilli, E., Sammul, M., Post, P., Aasjõe, Ü., & Kruusamäe, K. (2013). Eesti kõrgkoolide esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 1, 156–191. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2013.1.08

Putnam, R. D. (2008). Üksi keeglisaalis. Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd. Tartu: Hermes.

Quane, A. (2008). UNESCO’s drive for lifelong learning. In P. Jarvis (Ed.), The Routledge international handbook of lifelong learning (pp. 302–311). London, New York: Routledge.

Reinhold, M. (2012). Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11930.

Riigikogu (1993). Täiskasvanute koolituse seadus. Riigi Teataja I, 18.03.2011, 8. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011008.

Rubenson, K. (2004). Lifelong learning: A critical assessment of the political project. In P. Alheit et al. (Eds.), Shaping an emerging reality – researching lifelong learning (pp 28–48). Retrieved from http://s3.amazonaws.com/zanran_storage/www.ruc.dk/ContentPages/17774799.pdf.

Schuller, T. (2001). The complementary roles of human and social capital. Canadian Journal of Policy. Retrieved from http://www.oecd.org/dataoecd/5/48/1825424.pdf.

Schuller, T. (2008). The OECD and lifelong learning. In P. Jarvis (Ed.), The Routledge international handbook of lifelong learning (pp. 292–301). London, New York: Routledge.

Statistikaamet (2009). Täiskasvanute koolitus. Adult education. Tallinn: Statistikaamet. Külastatud aadressil http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=18392.

Sugarman, L. (2001). Life-span development: Frameworks, accounts, and strategies (2nd ed.). London: Routledge.

Tesch, R. (1990). Qualitative research. Analysis types & software tools. London etc.: Routledge Falmer.

Titma, M. (2002). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Viira, A-H. (2011). Eesti põllumajanduse arenguetapid viimasel 20 aastal. R. Miljan (toim.), Maaelu arengu aruanne (lk 86–91). Tartu: Eesti Maaülikool. Külastatud aadressil http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/01/maaelu_arengu_aruanne_2011final.pdf.

Vogt, H. (2005). Between Utopia and disillusionment: A narrative of the political transformation in Eastern Europe. New York, Oxford: Berghahn Books.

Vöörmann, R., Helemäe, J., Saar, E., & Kazjulja, M. (2005). Vanemaealiste töötajate konkurentsivõime ja koolitusvajadus. Tallinn: Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil http://www.andras.ee/client/default.asp?wa_id=849&wa_id_key

Summary




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.03

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee