Sõnumeid rahvusvahelisest haridusvõrdlusest

  • Mati Heidmets
DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.11

Kokkuvõte

2013. aasta sügisel ilmusid kokkuvõtted kahest rahvusvahelisest haridusvõrdlusest: PISAst ja PIAACst. Kui PISA uuringu tulemused on Eestis saanud tavapäraselt laiaks aruteluaineks, siis eelmisel sügisel avaldatud nn täiskasvanute PISA ehk PIAAC pole sellist huvi veel äratanud, kuigi see pakub huvitavat andmestikku meie praeguse olukorra hindamiseks, aga ka edasiste sammude kavandamiseks. Nii näiteks ilmneb PIAAC põhjal, et Eesti inimeste funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus on maailma parimatega võrreldes igati konkurentsivõimelised, kuid meie inimeste probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas ja ka arvutikasutusoskused üldisemalt jäävad uuringus osalenud riikide võrdluses keskmisest allapoole. Seevastu PISA uuring on keskendunud 15-aastaste õpilaste teadmiste ja oskuste mõõtmisele. Uuringust selgus, et Eesti õpilased kuuluvad oma teadmiste poolest maailma absoluutsesse tippu. Lisaks võib PISA uuringu põhjal täheldada mitmeid positiivseid suundumusi: matemaatikas on poisid tüdrukutele järele jõudnud ning isegi veidi ette läinud, õpilase sotsiaalmajanduslik taust mõjutab Eesti koolilaste tulemusi jätkuvalt vähem kui enamikus teistes riikides, vene koolide tulemused on hüppeliselt paranenud.

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.
Avaldatud
2014-05-01
Kuis viidata
Heidmets, M. (2014). Sõnumeid rahvusvahelisest haridusvõrdlusest. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2(1), 272-275. https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.11
Väljaanne
Kd 2 Nr 1 (2014)
Rubriik
Raamatututvustus

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).