Students’ scientific knowledge and skills as a prerequisite for studying health care at the tertiary level – the Tartu Health College case
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.1.06Keywords:
scientific literacy, health literacy, health educationAbstract
Tervishoiuvaldkonnas võib üliõpilaste puudulik ettevalmistus viia probleemideni kõrgkoolis (nt üliõpilaste väljalangemine) ning hiljem ka sotsiaalsfääris (nt kvalifitseeritud tööjõu puudus tervishoiusüsteemis). Probleemide ennetamiseks on oluline hinnata, kas ja mil määral esineb puudusi kõrgkooli sisseastujate ettevalmistuses loodusteaduste valdkonnas. Uurimuse eesmärk on välja selgitada kõrgkooli tervishoiu erialadele õppima asunud gümnaasiumilõpetajate loodusteaduslike teadmiste ja oskuste tase loodusteadusliku ning tervisealase kirjaoskuse aspektide kaudu. Valimisse kuulusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimese aasta üliõpilased (n = 213), kes täitsid kontekstipõhise interdistsiplinaarse küsimustiku. Uurimistulemustest selgub, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastunute loodusteaduslikud teadmised ja oskused on ebapiisavad ning see võib osutuda takistuseks edasistes õpingutes. Heal järjel on vaid madalamat järku oskused, nt aineteadmiste reprodutseerimine. Loodusteadusliku kirjaoskuse puhul pole piisavalt heal tasemel üliõpilaste kommunikatiivsed ja praktilised oskused (nagu probleemide lahendamine, otsuste tegemine ja nende loodusteaduslik põhjendamine), mis on paljuski edasiste õpingute eelduseks ja mis seetõttu vajavad rohkem arendamist. Kuigi oskuste taset mõjutavad varasem haridus, gümnaasiumiõpingutest möödunud aeg ja motivatsioon edasi õppida, saaks kõrgkool pakkuda puudujääkide korvamiseks kursusi, mille kaudu toetataks loodusteaduslikku kirjaoskust, sh enesetõhusust ja loodusteaduslike ainete õpimotivatsiooni.
SummaryDownloads
References
Artino, A. R., Jr., Dong, T., DeZee, K. J., Gilliland, W. R.,Waechter, D. M., Cruess, D. F., & Durning, S. J. (2012). Development and initial validation of a survey to assess students’ self-efficacy in medical school. Military Medicine, 177(9), 31–37. https://doi.org/10.7205/MILMED-D-12-00240
Biggs, J. (1996). Constructing learning and what it is to understand. In J. Biggs (Ed.), Testing: To educate or to select? Education in Hong Kong at the crossroads (pp. 46–84). Hong Kong: Hong Kong Educational Publishing Co.
Binkley, M., Erstad, O., Herman, J., Raizen, S., Ripley, M., Miller-Ricci, M., & Rumble, M. (2012). Defining twenty-first century skills. In P. Griffin, B. McGaw, & E. Care, (Eds.), Assessment and teaching of 21st century skills (pp. 17–66). Dordrecht etc.: Springer Science+Business Media B.V. https://doi.org/10.1007/978-94-007-2324-5_2
Bybee, R. W. (1997). Toward an understanding of scientific literacy. In W. Gräber & C. Bolte (Eds.), Scientific literacy: An international symposium (pp. 37–68). Kiel: Institute for Science Education at the University of Kiel.
Choi, K., Lee, H., Shin, N., Kim, S.-W., & Krajcik, J. (2011). Re-conceptualization of scientific literacy in South Korea for the 21st century. Journal of Research in Science Teaching, 48(6), 670–697. https://doi.org/10.1002/tea.20424
Cronbach, L. (1951). Coefficient alpha and the internal structure of tests. Psychomerika, 16(3), 297–334. https://doi.org/10.1007/bf02310555
Gilbert, J. K. (2006). On the nature of context in chemical education. International Journal of Science Education, 28(9), 957–976. https://doi.org/10.1080/09500690600702470
Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014). Riigi Teataja I, 29.08.2014, 21. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.
Holbrook, J. (2010). Education through science as a motivational innovation for science education for all. Science Education International, 21(2), 80–91.
Holbrook, J., & Rannikmäe, M. (2009). The meaning of scientific literacy. International Journal of Environmental & Science Education, 4(3), 275–288.
Ishikawa, H., & Kiuchi, T. (2010). Health literacy and health communication. Biopsychosocial Medicine, 4(18). Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2990724/. https://doi.org/10.1186/1751-0759-4-18
Kask, K., Ploomipuu, I., & Rannikmäe, M. (2015). Changes in cognitive skills during a gymnasium chemistry course. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 177, 367–371. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2015.02.363
Kickbusch, I., Pelikan, J. M., Apfel, F., & Tsouros, A. D. (Eds.) (2013). Health literacy: The solid facts. World Health Organization. Retrieved from http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0008/190655/e96854.pdf.
Kiivet, R-A., Visk, H., & Raag, M. (2013). Õdede arvu prognoos aastaks 2032. Eesti Arst, 92(11), 616–626.
Laius, A., Post, A., & Rannikmäe, M. (2016). Assessment of scientific literacy of Estonian gymnasium students during the operation of competence-based science curriculum. Universal Journal of Educational Research, 4(5), 1142–1147. https://doi.org/10.13189/ujer.2016.040525
Millar, R. (2006). Twenty first century science: Insights from the design and implementation of a scientific literacy approach in school science. International Journal of Science Education, 28(13), 1499–1521. https://doi.org/10.1080/09500690600718344
Must, O., Must, A., & Täht, K. (2015). Programmi TULE uuringu "Haridustee valikud ning õpingute katkestamise asjaolud Eesti kõrghariduses" aruanne. Tartu: Tartu Ülikooli psühholoogia instituut. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/49551.
Nielsen-Bohlman, N., Panzer, A. M., & Kindig, D. A. (Eds.) (2004). Health literacy: A prescription to end confusion. Washington: The National Academies Press.
Nunnally, J. C., & Bernstein, I. H. (1994). Psychometric theory (3rd ed., pp. 248–292). New York: McGraw-Hill.
Nutbeam, D. (2000). Health literacy as a public goal: A challenge for contemporary health education and communication strategies into the 21st century. Health Promotion International, 15(3), 259–267. https://doi.org/10.1093/heapro/15.3.259
OECD (2013). PISA 2012 assessment and analytical framework: Mathemathics, reading, science, problem solving and financial literacy. OECD Publishing. Retrieved from http://www.oecd.org/pisa/pisaproducts/PISA 2012 framework e-book_final.pdf.
Panayides, P. (2013). Coefficient alpha: Interpret with caution. Europe’s Journal of Psychology, 9(4), 687–696. https://doi.org/10.5964/ejop.v9i4.653
Parker, R. (2009). Measuring health literacy: What? So what? Now what? In L. Hernandez (Ed.), Measures of health literacy: Workshop summary (pp. 91–98). Washington: National Academies Press.
Potvin, P., & Hasni, A. (2014). Interest, motivation and attitude towards science and technology at K-12 levels: A systematic review of 12 years of educational research. Studies in Science Education, 50(1), 85–129. https://doi.org/10.1080/03057267.2014.881626
Rannikmäe, M. (2010). Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine. L. Koppel, L. Varend, M. Reedik, E. Klooster, & A. Voronina (koost.), Põhikooli loodusainete valdkonnaraamat 2010. Külastatud aadressil http://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/.
Rannikmäe, M., Reiska, P., & Soobard, R. (2014). Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumiõpilaste karjäärivaliku mõjutajana (LoTeGüm). Uuringuraport. Tartu: Tartu Ülikool.
Rannikmäe, M., Teppo, M., & Holbrook, J. (2010). Popularity and relevance of science education literacy: Using a context-based approach. Science Education International, 21(2), 116–125.
Raved, L., & Assaraf, O. B. Z. (2011). Attitudes towards science learning among 10th-grade students: A qualitative look. International Journal of Science Education, 33(9), 1219–1243. https://doi.org/10.1080/09500693.2010.508503
Riiklikku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav uuring. Raport (2010). Tartu: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Külastatud aadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Tervishoiu%20programmi%20toetav%20uuring_l%C3%5ppraport.pdf.
Soobard, R., & Rannikmäe, M. (2011). Assessing student’s level of scientific literacy using interdisciplinary scenarios. Science Education International, 22(2), 133–144.
Soobard, R., & Rannikmäe, M. (2015). Examining curriculum related progress using a context-based test instrument – a comparison of Estonian grade 10 and 11 students. Science Education International, 26(3), 263–283.
Sorensen, K., Van den Broucke, S., Fullam, J., Doyle, G., Pelikan, J., Slonska, Z., & Brand, H. (2012). Health literacy and public health: A systematic review and integration of definitions and models. BMC Public Health, 12(80). https://doi.org/10.1186/1471-2458-12-80
Sotsiaalministeerium (2008). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020. Külastatud aadressil https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2009-2020_taiendatud_2012.pdf.
Sotsiaalministeerium (2009). Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015. Külastatud aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/esmatasandi_arengukava_2009-2015.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014a). Majandusaasta aruanne 01.01.2013–31.12.2013. Külastatud aadressil http://www.nooruse.ee/files/7914/0075/7976/MA_KOOND_31.03.2014.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014b). Bioanalüütiku õppekava. Curriculum of Biomedical Laboratory Science. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/1514/0430/6895/Bioanaltiku_ppekava_2014_1806.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014c). Radioloogiatehniku õppekava. Curriculum of Radiography. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/3314/0430/7587/RT_2014_1806.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014d). Tervisekaitse spetsialisti õppekava. Curriculum of Environmental Health Specialist. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/9014/0430/7228/Tervisekaitse__spetsialisti_ppekava_2014_1806.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014e). Füsioterapeudi õppekava. Physiotherapy Curriculum. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/8214/4257/1204/FT.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014f). Õe põhiõppe õppekava. Basic Nursing Education Curriculum. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/6014/0430/6574/Oe_pohiope_1806i2014_KN.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014g). Ämmaemanda õppekava. Midwifery Curriculum. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/6214/0430/7044/Ammaemand_18062014_KN.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2016). Majandusaasta aruanne 01.01.–31.12.2015. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/7414/5942/1244/Tartu_Tervis_MA2015.pdf.
Teichmann, M., & Kübarsepp, J. (2008). Students’ preparation for, and coping with, tertiary level science and engineering education. In J. Holbrook, M. Rannikmäe, P. Reiska, & P. Ilsley (Eds.), The need for a paradigm shift in science education for post-Soviet societies (pp. 184–198). Frankfurt am Main: Peter Lang.
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
The authors who publish in Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education agree to the following terms:
- This journal provides immediate open access to its content. All the articles are licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 License.
- Authors grant the journal right of (1) first publication and distribution of the article, (2) making it available to public, (3) public presentation.
- Authors have the right to enter into separate contractual arrangements for posting the article to an institutional repository or publish it in a book with an acknowledgement of its initial publication in this journal.
- Authors are permitted to post citations from their work online (e.g. on their website) with an acknowledgement of its initial publication in this journal (see Open Access).
