Kõrgkooli tervishoiu õppekavadel õppimiseks vajalike loodusteaduslike teadmiste ja oskuste tase Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastujate näitel
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.1.06Märksõnad:
loodusteaduslik kirjaoskus, tervisealane kirjaoskus, tervishoiualane kõrgharidusKokkuvõte
Tervishoiuvaldkonnas võib üliõpilaste puudulik ettevalmistus viia probleemideni kõrgkoolis (nt üliõpilaste väljalangemine) ning hiljem ka sotsiaalsfääris (nt kvalifitseeritud tööjõu puudus tervishoiusüsteemis). Probleemide ennetamiseks on oluline hinnata, kas ja mil määral esineb puudusi kõrgkooli sisseastujate ettevalmistuses loodusteaduste valdkonnas. Uurimuse eesmärk on välja selgitada kõrgkooli tervishoiu erialadele õppima asunud gümnaasiumilõpetajate loodusteaduslike teadmiste ja oskuste tase loodusteadusliku ning tervisealase kirjaoskuse aspektide kaudu. Valimisse kuulusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimese aasta üliõpilased (n = 213), kes täitsid kontekstipõhise interdistsiplinaarse küsimustiku. Uurimistulemustest selgub, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastunute loodusteaduslikud teadmised ja oskused on ebapiisavad ning see võib osutuda takistuseks edasistes õpingutes. Heal järjel on vaid madalamat järku oskused, nt aineteadmiste reprodutseerimine. Loodusteadusliku kirjaoskuse puhul pole piisavalt heal tasemel üliõpilaste kommunikatiivsed ja praktilised oskused (nagu probleemide lahendamine, otsuste tegemine ja nende loodusteaduslik põhjendamine), mis on paljuski edasiste õpingute eelduseks ja mis seetõttu vajavad rohkem arendamist. Kuigi oskuste taset mõjutavad varasem haridus, gümnaasiumiõpingutest möödunud aeg ja motivatsioon edasi õppida, saaks kõrgkool pakkuda puudujääkide korvamiseks kursusi, mille kaudu toetataks loodusteaduslikku kirjaoskust, sh enesetõhusust ja loodusteaduslike ainete õpimotivatsiooni.
SummaryAllalaadimised
Viited
Artino, A. R., Jr., Dong, T., DeZee, K. J., Gilliland, W. R.,Waechter, D. M., Cruess, D. F., & Durning, S. J. (2012). Development and initial validation of a survey to assess students’ self-efficacy in medical school. Military Medicine, 177(9), 31–37. https://doi.org/10.7205/MILMED-D-12-00240
Biggs, J. (1996). Constructing learning and what it is to understand. In J. Biggs (Ed.), Testing: To educate or to select? Education in Hong Kong at the crossroads (pp. 46–84). Hong Kong: Hong Kong Educational Publishing Co.
Binkley, M., Erstad, O., Herman, J., Raizen, S., Ripley, M., Miller-Ricci, M., & Rumble, M. (2012). Defining twenty-first century skills. In P. Griffin, B. McGaw, & E. Care, (Eds.), Assessment and teaching of 21st century skills (pp. 17–66). Dordrecht etc.: Springer Science+Business Media B.V. https://doi.org/10.1007/978-94-007-2324-5_2
Bybee, R. W. (1997). Toward an understanding of scientific literacy. In W. Gräber & C. Bolte (Eds.), Scientific literacy: An international symposium (pp. 37–68). Kiel: Institute for Science Education at the University of Kiel.
Choi, K., Lee, H., Shin, N., Kim, S.-W., & Krajcik, J. (2011). Re-conceptualization of scientific literacy in South Korea for the 21st century. Journal of Research in Science Teaching, 48(6), 670–697. https://doi.org/10.1002/tea.20424
Cronbach, L. (1951). Coefficient alpha and the internal structure of tests. Psychomerika, 16(3), 297–334. https://doi.org/10.1007/bf02310555
Gilbert, J. K. (2006). On the nature of context in chemical education. International Journal of Science Education, 28(9), 957–976. https://doi.org/10.1080/09500690600702470
Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014). Riigi Teataja I, 29.08.2014, 21. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.
Holbrook, J. (2010). Education through science as a motivational innovation for science education for all. Science Education International, 21(2), 80–91.
Holbrook, J., & Rannikmäe, M. (2009). The meaning of scientific literacy. International Journal of Environmental & Science Education, 4(3), 275–288.
Ishikawa, H., & Kiuchi, T. (2010). Health literacy and health communication. Biopsychosocial Medicine, 4(18). Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2990724/. https://doi.org/10.1186/1751-0759-4-18
Kask, K., Ploomipuu, I., & Rannikmäe, M. (2015). Changes in cognitive skills during a gymnasium chemistry course. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 177, 367–371. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2015.02.363
Kickbusch, I., Pelikan, J. M., Apfel, F., & Tsouros, A. D. (Eds.) (2013). Health literacy: The solid facts. World Health Organization. Retrieved from http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0008/190655/e96854.pdf.
Kiivet, R-A., Visk, H., & Raag, M. (2013). Õdede arvu prognoos aastaks 2032. Eesti Arst, 92(11), 616–626.
Laius, A., Post, A., & Rannikmäe, M. (2016). Assessment of scientific literacy of Estonian gymnasium students during the operation of competence-based science curriculum. Universal Journal of Educational Research, 4(5), 1142–1147. https://doi.org/10.13189/ujer.2016.040525
Millar, R. (2006). Twenty first century science: Insights from the design and implementation of a scientific literacy approach in school science. International Journal of Science Education, 28(13), 1499–1521. https://doi.org/10.1080/09500690600718344
Must, O., Must, A., & Täht, K. (2015). Programmi TULE uuringu "Haridustee valikud ning õpingute katkestamise asjaolud Eesti kõrghariduses" aruanne. Tartu: Tartu Ülikooli psühholoogia instituut. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/49551.
Nielsen-Bohlman, N., Panzer, A. M., & Kindig, D. A. (Eds.) (2004). Health literacy: A prescription to end confusion. Washington: The National Academies Press.
Nunnally, J. C., & Bernstein, I. H. (1994). Psychometric theory (3rd ed., pp. 248–292). New York: McGraw-Hill.
Nutbeam, D. (2000). Health literacy as a public goal: A challenge for contemporary health education and communication strategies into the 21st century. Health Promotion International, 15(3), 259–267. https://doi.org/10.1093/heapro/15.3.259
OECD (2013). PISA 2012 assessment and analytical framework: Mathemathics, reading, science, problem solving and financial literacy. OECD Publishing. Retrieved from http://www.oecd.org/pisa/pisaproducts/PISA 2012 framework e-book_final.pdf.
Panayides, P. (2013). Coefficient alpha: Interpret with caution. Europe’s Journal of Psychology, 9(4), 687–696. https://doi.org/10.5964/ejop.v9i4.653
Parker, R. (2009). Measuring health literacy: What? So what? Now what? In L. Hernandez (Ed.), Measures of health literacy: Workshop summary (pp. 91–98). Washington: National Academies Press.
Potvin, P., & Hasni, A. (2014). Interest, motivation and attitude towards science and technology at K-12 levels: A systematic review of 12 years of educational research. Studies in Science Education, 50(1), 85–129. https://doi.org/10.1080/03057267.2014.881626
Rannikmäe, M. (2010). Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine. L. Koppel, L. Varend, M. Reedik, E. Klooster, & A. Voronina (koost.), Põhikooli loodusainete valdkonnaraamat 2010. Külastatud aadressil http://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/.
Rannikmäe, M., Reiska, P., & Soobard, R. (2014). Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumiõpilaste karjäärivaliku mõjutajana (LoTeGüm). Uuringuraport. Tartu: Tartu Ülikool.
Rannikmäe, M., Teppo, M., & Holbrook, J. (2010). Popularity and relevance of science education literacy: Using a context-based approach. Science Education International, 21(2), 116–125.
Raved, L., & Assaraf, O. B. Z. (2011). Attitudes towards science learning among 10th-grade students: A qualitative look. International Journal of Science Education, 33(9), 1219–1243. https://doi.org/10.1080/09500693.2010.508503
Riiklikku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav uuring. Raport (2010). Tartu: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Külastatud aadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Tervishoiu%20programmi%20toetav%20uuring_l%C3%5ppraport.pdf.
Soobard, R., & Rannikmäe, M. (2011). Assessing student’s level of scientific literacy using interdisciplinary scenarios. Science Education International, 22(2), 133–144.
Soobard, R., & Rannikmäe, M. (2015). Examining curriculum related progress using a context-based test instrument – a comparison of Estonian grade 10 and 11 students. Science Education International, 26(3), 263–283.
Sorensen, K., Van den Broucke, S., Fullam, J., Doyle, G., Pelikan, J., Slonska, Z., & Brand, H. (2012). Health literacy and public health: A systematic review and integration of definitions and models. BMC Public Health, 12(80). https://doi.org/10.1186/1471-2458-12-80
Sotsiaalministeerium (2008). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020. Külastatud aadressil https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_2009-2020_taiendatud_2012.pdf.
Sotsiaalministeerium (2009). Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009–2015. Külastatud aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/esmatasandi_arengukava_2009-2015.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014a). Majandusaasta aruanne 01.01.2013–31.12.2013. Külastatud aadressil http://www.nooruse.ee/files/7914/0075/7976/MA_KOOND_31.03.2014.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014b). Bioanalüütiku õppekava. Curriculum of Biomedical Laboratory Science. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/1514/0430/6895/Bioanaltiku_ppekava_2014_1806.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014c). Radioloogiatehniku õppekava. Curriculum of Radiography. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/3314/0430/7587/RT_2014_1806.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014d). Tervisekaitse spetsialisti õppekava. Curriculum of Environmental Health Specialist. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/9014/0430/7228/Tervisekaitse__spetsialisti_ppekava_2014_1806.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014e). Füsioterapeudi õppekava. Physiotherapy Curriculum. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/8214/4257/1204/FT.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014f). Õe põhiõppe õppekava. Basic Nursing Education Curriculum. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/6014/0430/6574/Oe_pohiope_1806i2014_KN.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2014g). Ämmaemanda õppekava. Midwifery Curriculum. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/6214/0430/7044/Ammaemand_18062014_KN.pdf.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (2016). Majandusaasta aruanne 01.01.–31.12.2015. Külastatud aadressil https://www.nooruse.ee/files/7414/5942/1244/Tartu_Tervis_MA2015.pdf.
Teichmann, M., & Kübarsepp, J. (2008). Students’ preparation for, and coping with, tertiary level science and engineering education. In J. Holbrook, M. Rannikmäe, P. Reiska, & P. Ilsley (Eds.), The need for a paradigm shift in science education for post-Soviet societies (pp. 184–198). Frankfurt am Main: Peter Lang.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
