Õpetajate koostöise õpikultuuri kogemused Eesti üldhariduskoolide näitel
Kokkuvõte
Koostöine õpikultuur võimestab õpetajaid, suurendab eneseusaldust, annab julgust situatsioone juhtida ja suurendab agentsust. Uurimuse eesmärk on välja selgitada õpetajate koostöökultuuri kogemused. Kriitilist diskursuseanalüüsi kasutades kirjeldame, kuidas 15 üldhariduskooli 45 õpetajat konstrueerivad koostöise õpikultuuri kogemust individuaalsel, suhtlus- ja sotsiaalsel tasandil ning väljendavad enda agentsust. Uuringus eendus agentsete õpetajate koostöise õpikultuuri diskursus, mille aluseks on üksteiselt õppimine, mittevõistlev keskkond, usalduslikud suhted ja tunnustamine. Konkurentsidiskursusele on omane piiratud koostöö, kuna kolleegides või juhtides nähakse takistusi. Võimestamata õpetaja diskursust iseloomustavad ei-sõnumid ja agentsuse puudumine: sellised õpetajad ei usu koostöösse, neil puuduvad head koostöökogemused, nad ei koge kolleegide ega juhtkonna toetust-tunnustust.
SummaryAllalaadimisi
Viited
Biesta, G., Priestley, M., & Robinson, S. (2015). Teacher agency: An ecological approach. Teachers and Teaching, 21(6), 624–640. https://doi.org/10.1080/13540602.2015.1044325
Biesta, G., Priestley, M., & Robinson, S. (2017). Talking about education: Exploring the significance of teacher agency. Journal of Curriculum Studies, 49(1), 38–54. https://doi.org/10.1080/00220272.2016.1205143
Blue, S., Shove, E., Carmona, C., & Kelly, M. P. (2016). Theories of practice and public health: Understanding (un)healthy practices. Critical Public Health, 26(1), 36–50. https://doi.org/10.1080/09581596.2014.980396
Brouwer, P., Brekelmans, M., Nieuwenhuis, L., & Simons, R.-J. (2012). Communities of practice in the school workplace. Journal of Educational Administration, 50(3), 346–364. https://doi.org/10.1108/09578231211223347
Carpenter, S., Fortune, J. L., Delugach, H. S., Etzkom, L. H., Utley, D. R., Farrington, P. A., & Virani, S. (2008). Studying team shared mental models. In P. J. Ågerfalk, H. Delugach, & M. Lind (Eds.), Proceedings of the 3rd International Conference on the Pragmatic Web: Innovating the interactive society (pp. 41–48). New York: ACM. https://doi.org/10.1145/1479190.1479197
Collinson, V., & Fedoruk Cook, T. (2007). Organizational learning: Improving learning, teaching, and leading in school systems. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage Publications.
Cross, R., Davis, S., & O’Neil, I. (2017). Health communication: Theoretical and critical perspectives. Cambridge: Polity Press.
Daly, A. J., Moolenaar, N. M., Bolivar, J. M., & Burke, P. (2010). Relationships in reform: The role of teachers’ social networks. Journal of Educational Administration, 48(3), 359–391, https://doi.org/10.1108/09578231011041062
Datnow, A. (2011). Collaboration and contrived collegiality: Revisiting Hargreaves in the age of accountability. Journal of Educational Change, 12(2), 147–158. https://doi.org/10.1007/s10833-011-9154-1
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.
EKG II = Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H., Rajandi, H., Ross, K., ... Vare, S. (1993). Eesti keele grammatika II. Süntaks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Erss, M., & Kalmus, V. (2018). Discourses of teacher autonomy and the role of teachers in Estonian, Finnish and Bavarian teachers’ newspapers in 1991–2010. Teaching and Teacher Education, 76, 95–105. https://doi.org/10.1016/j.tate.2018.08.003
Euler, D. (2010). Shaping learning cultures: A strategic challenge for universities. In U.-D. Ehlers & D. Shenkenberg (Eds.), Changing cultures in higher education (pp. 75–84). Heidelberg, Dordrecht, London, New York: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-03582-1_7
Fairclough, N. (1989). Language and power. Edinburgh: Pearson Education.
Fairclough, N. (2005). Critical discourse analysis in trans-disciplinary research on social change: Transition, re-scaling, poverty and social inclusion. Lodz Paper in Pragmatics, 1, 37–58.
Feixas, M., & Zellweger, F. (2010). Faculty development in context: Changing learning cultures in higher education. In U.-D. Ehlers & D. Schneckenberg (Eds.), Changing cultures in higher education (pp. 85–102). Heidelberg, Dordrecht, London, New York: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-03582-1_7
Fejes, A. (2008). Historicizing the lifelong learner: Governmentality and neoliberal rule. In A. Fejes & K. Nicoll (Eds.), Foucault and lifelong learning (pp. 87–99). London: Routledge.
Feys, E., & Devos, G. (2015). What comes out of incentivized collaboration: A qualitative analysis of eight Flemish school networks. Educational Management Administration & Leadership, 43(5), 738–754. https://doi.org/10.1177/1741143214535738
Forte, M. A., & Flores, A. M. (2014). Teacher collaboration and professional development in the workplace: A study of Portuguese teachers. European Journal of Teacher Education, 37(1), 91–105. https://doi.org/10.1080/02619768.2013.763791
Fullan, M. (2009). Large-scale reforms comes of age. Journal of Educational Change, 10(2), 101–113. https://doi.org/10.1007/s10833-009-9108-z
Hamilton, D. L., Sherman, S. J., & Castelli, L. (2002). A group by any other name – The role of entitativity in group perception. European Review of Social Psychology, 12(1), 139–166. https://doi.org/10.1080/14792772143000049
Hargreaves, A. (2006). Four ages of professionalism and professional learning. In H. Lauder, P. Brown, J.-A. Dillabough, & A. H. Halsey (Eds.), Education, globalization, and social change (pp. 672−691). Oxford: Oxford University Press.
Hord, S. M. (1997). Professional learning communities: Communities of continuous inquiry and improvement. Austin: Southwest Educational Development Laboratory. Retrieved from http://www.sedl.org/pubs/change34/plc-cha34.pdf.
Johns-Shepherd, L., & Gowing, E. (2007). Beyond the classroom door, beyond the school gates: The imperative for school-to-school networks for professional learning. In J. Pickering, C. Daly, & N. Pachler (Eds.), New designs for teachers’ professional learning (pp. 116–132). London: University of London.
Kasik, R. (2008). Meediatekstide analüüs: eesmärgid ja metoodika. R. Kasik (toim), Tekstid ja taustad V (lk 10–43). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kikoski, C. K., & Kikoski, J. F. (2004). The inquiring organization: Tacit knowledge, conversation, and knowledge creation: Skills for 21st-century organizations. Praeger: Westport.
Kohm, B., & Nance, B. (2009). Creating collaborative cultures. Educational Leadership, 67(2), 67–72. Retrieved from http://pdo.ascd.org/LMSCourses/PD13OC010M/media/Leading_Prof_Learning_M4_Reading301.pdf.
Kruse, S. D., & Louis, K. S. (2008). Building strong school cultures: A guide to leading change. Joint Publication with the American Association of School Administrators (AASA).
Lepik, M., Loogma, K., & Talts, L. (2013). Õpetajakutse transformatsioon ühiskonnas: toimetulekustrateegiad, pedagoogilised uskumused ning tööidentiteet.
E. Krull et al. (toim), Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine (lk 227–234). Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Linstone, H. A., & Turoff, M. (Eds.) (1975). The delphi method: Techniques and applications. Reading: Addison-Wesley.
Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., & Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine: OECD rahvus vahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridus uuringute keskus. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/talis2008.pdf.
Loogma, K., Tafel-Viia, K., & Ü marik, M. (2012). Social innovation: Three approaches. ZSI Discussion Paper, Nr 24. Innovating Innovation by Research – 100 years after Schumpeter.
Luechauer, D. L., & Shulman, G. M. (1992). Moving from bureaucracy to empowerment: Shifting paradigms to practice what we preach in class. Paper presented at the Annual Midwest Academy of Management, St. Charles. Retrieved from https://eric.ed.gov/?id=ED360666.
Merriam, S. B., & Tisdell, E. J. (2015). Qualitative research: A guide to design and implementation (4th ed.). San Francisco: Josey-Bass.
Preskill, H., & Torres, R. T. (1999). Evaluative inquiry for learning in organizations. Thousand Oaks: Sage. https://doi.org/10.4135/9781452231488
Põlda, H., & Aava, K. (2016). Muutunud õpikäsituse keeleline konstrueerimine. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 12, 201–217. https://doi.org/10.5128/ERYa12.12
Richardson, V., & Placier, P. (2001). Teacher change. In V. Richardson (Ed.), Handbook of research on teacher education (pp. 905–947). Washington: AERA.
Ruus, V-R. (2010). Õpetajakutse mitmetasandiline ja -dimensiooniline mudel ning strateegilised sõlmpunktid. E-S. Sarv & V-R. Ruus (toim), Õpetaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21. sajandi algul (lk 7–35). Tallinn: Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40590/Archimedes_opetajaharidus.pdf?sequence=1&isAllowed=y.
Salumaa, T. (2007). Representation of organizational culture in the process of change by Estonian teachers (Doctoral dissertation). Tallinn: Tallinna University.
Sarason, S. B. (1990). The predictable failure of educational reforms. San Fransisco: Jossey-Bass.
Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Scribner, J. P., Sawyer, R. K., Watson, S. T., & Myers, V. L. (2007). Teacher teams and distributed leadership: A study of group discourse and collaboration. Educational Administration Quarterly, 43(1), 67–100. https://doi.org/10.1177/0013161X06293631
Senge, P. M., Cambron-McCabe, N., Lucas, T., Smith, B., & Dutton, J. (2009). Õppiv kool. Tartu: Atlex.
Senge, P., Kleiner, A., Roberts, C., Ross, R., & Smith, B. (2014). The fifth discipline fieldbook: Strategies and tools for building a learning organization. New York et al.: Doubleday.
Shove, E., Pantzar, M., & Watson, M. (2012). The dynamics of social practice: Everyday life and how it changes. London: Sage.
Sirk, M., Ümarik, M., Loogma, K., & Niglas, K. (2017). Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 80–105. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.04
Spring, J. (2004). How educational id eologies are shaping global society: Intergovernmental organizations, NGOs, and the decline of the nation-state. New Jersey: Lawrence.
TALIS 2008 = Loogma, K., Ruus, V. R., Talts, L., & Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus.
TALIS 2013 = Übius, Ü., Kall, K., Loogma, K., & Ümarik, M. (2014). Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused. Tallinn: SA Innove.
Timoštšuk, I., Ugaste, A., & Mets-Alunurm, K. (2018). Õpetajate õppimiskogemused neoliberaalsete haridusmuutuste taustal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 6(1), 77–101. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.04
Uibu, K., Kaseorg, M., & Kink, T. (2016). Klassiõpetajate arusaamad õppiva organisat siooni juhtimise distsipliinidest. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(1), 58–91. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.03
Van Dijk, T. A. (2005). Ideoloogia. Multidistsiplinaarne käsitlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Van Leeuwen, T. (1996). The representation of social actors. In C. R. Caldas-Coulthard & M. Coulthard (Eds.), Texts and practices: Readings in critical discourse analysis (pp. 32–70). London: Routledge.
Vangrieken, K., Dochy, F., Raes, E., & Kyndt, E. (2015). Teacher collaboration: A systematic review. Educational Research Review, 15, 17–40. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2015.04.002
Vangrieken, K., Grosemans, I., Dochy, F., & Kyndt, E. (2017). Teacher autonomy and collaboration: A paradox? Conceptualising and measuring teachers’ autonomy and collaborative attitude. Teaching and Teacher Education, 67, 302–315. https://doi.org/10.1016/j.tate.2017.06.021
Vihalemm, T., Keller, M., & Kiisel, M. (2015). From intervention to social change: A guide to reshaping everyday practices. London: Routledge.
Wenger, E. (1998). Communities of practice: Learning, meaning, and identity. Cambridge: Cambridge University Press.
Wenger, E. (2009). A social theory of learning. In K. Illeris (Ed.), Contemporary theories of learning (4th ed., pp. 209–218). London: Routledge.
Wenger, E., McDermott, R. A., & Snyder, W. (2002). Cultivating communities of practice: A guide to managing knowledge. Boston: Harvard Business School Press.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
