Akadeemilise õpetamise ning õpetamise arendamise ja uurimise vahelised sarnasused ja erinevused
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.2.02aMärksõnad:
akadeemiline õpetamine, õpetamise arendamine ja uurimineakadeemiliste töötajate rollid, tegevusuuringud, tervikliku kursuse kavandamineKokkuvõte
Kuigi õpetamise arendamine ja uurimine on kiiduväärt ja olulised tegevused, mis aitavad parandada õpetamise kvaliteeti ning tagada õpetamisele parema positsiooni akadeemiliste elukutsete hierarhias, olen siiski seisukohal, et ka edaspidi tuleks pöörata suuremat tähelepanu akadeemilise õpetamise kui õpetamise arendamise ja uurimise eelkäija tugevdamisele. Usun, et kui ülikoolid keskenduksid kõigepealt akadeemilise õpetamise edendamisele ning alles pärast seda innustaksid akadeemilisi töötajaid aja- ja ressursimahukate õpetamise arendamise ja uurimise projektidega tegelema, oleks saadav kasu oluliselt suurem, väljendudes nii paremas õpetamises kui ka tõhusamas õppimises. Selles artiklis selgitatakse akadeemilise õpetamise ning õpetamise arendamise ja uurimise vahelisi sarnasusi ja erinevusi eesmärgiga aidata ülikoolidel neid protsesse paremini mõista. Esitan ülevaate akadeemilisest õpetamisest mudeli kaudu, mis hõlmab ülikoolis õpetamise ja õppimisega seotud olulisi muutujaid, ning tutvustan lühidalt õpetamise arendamise ja uurimise ajalugu ning põhielemente. Artikli lõpus esitan kokkuvõtte akadeemilisest õpetamisest ning õpetamise arendamisest ja uurimisest, näidates, et neil kahel haridusprotsessil on teineteist täiendavad, kuid kohati lahknevad eesmärgid.
Allalaadimised
Viited
Almeida, P. A. (2010). Scholarship of teaching and learning: An overview. Journal of the World Universities Forum, 3(2), 143–154. https://www.researchgate.net/publication/233817081_Scholarship_of_Teaching_and_Learning_An_Overview. Accessed on 6/7/23.
Amim, M. Z. M., Rashid, Radzuwan, A., & Teh, K. S. M. (2019). Investigating Issues and challenges in employing action research for teacher training in Malaysian context. International Journal of Educational Practice, 7(1). https://doi.org/10.18488/journal.61.2019.71.30.40
Angelo, T. A., & Cross, K. P. (1993). Classroom assessment techniques: A handbook for college teachers. 2nd Edition. San Francisco, CA: Wiley.
Boyer, E. L. (1990). Scholarship reconsidered: Priorities of the professoriate. New York, NY: Carnegie Foundation.
Bransford, J. D., Brown, A. L., & Cocking, R. R. (Eds.). (2000). How people learn: Brain, mind, experience and school. Washington, D. C.: National Academies Press.
Braxton, J. M., & Toombs, W. (1982). Faculty uses of doctoral training: Consideration of a technique for the differentiation of scholarly effort from research activity. Research in Higher Education, 16, 265–282. https://doi.org/10.1007/BF00973587
Brookfield, S. D. (2017). Becoming a Critically Reflective Teacher, 2nd Edition. San Francisco, CA: Wiley Publishing.
Buffalo State College, et al. (N. D.). Definitions of the scholarship of teaching and learning (SoTL). https://sotl.illinoisstate.edu/downloads/definingSoTL.pdf. Accessed on 5/5/23.
Buskist, W., & Groccia, J. E. (Eds.). (2011). Evidence-based teaching. New Directions in Teaching and Learning, No 128. San Francisco, CA: Jossey-Bass.
Buskist, W., Ismail, E. A., & Groccia, J. E. (2014). A practical model for conducting helpful peer review of teaching. In J. Sachs, & M. Parsell (Eds.), Peer review of learning and teaching in higher education: International perspectives. London: Springer. Pp. 33–52.
Education Planning and Research Division (EPRD). (2008). Manual of action research. Putrajaya: The Ministry of Education Malaysia.
George, T. (2023). What is action research? Definition & examples. https://www.scribbr.com/methodology/action-research/. Accessed on 5/4/23.
Glassick, C. E., Huber, M. T., & Maeroff, G. I. (1997). Scholarship assessed: Evaluation of the professoriate. San Francisco, CA: Jossey-Bass.
Groccia, J. E. (2012). A model for understanding university teaching and learning. In J. E. Groccia, M. A. T. Alsudairi, & W. Buskist (Eds.), Handbook of college and university teaching: A global perspective. Thousand Oaks, CA. Sage Publications. P. 9.
Groccia, J. E., & Hunter, M. S. (2012). The first-year seminar: Designing, implementing, and assessing courses to support student learning and success: Volume 2: Instructor training and development. National Resource Center for the First-Year Experience and Students in Transition. University of South Carolina, Columbia, SC.
Groccia, J. E., Nickson, S. C., Wang, C., & Hardin, H. (2014). Historical overview of learning theories. In B. F. Tobolowsky. (Ed.). Paths to learning: Teaching for engagement in college. Columbia, SC: University of South Carolina, National Resource Center for the First-Year Experience and Students in Transition. Pp. 31–45.
Lewin, K. (1946). Action research and minority problems. Journal of Social Issues, 2(4), 34–46. https://doi.org/10.1111/j.1540-4560.1946.tb02295.x.
Pellino, G., Blackburn, R., & Boberg, A. (1984). The dimensions of academic scholarship: Faculty and administrator views. Research in Higher Education, 20(1), 103–115. https://doi.org/10.1007/BF00992038
Shulman, L. S. (1987). Knowledge and teaching foundations of the new reform. Harvard Educational Review, 57(1), 1–23. https://doi.org/10.17763/haer.57.1.j463w79r56455411
Shulman, L. S. (1998). Course anatomy: The dissection and analysis of knowledge through teaching. In P. Hutchings (Ed.) The course portfolio: How faculty can examine their teaching to advance practice and improve student learning (p. 13). Sterling, VA: Stylus. https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED441393.pdf. Accessed 5/18/23.
Shulman, L. S. (1999). Taking learning seriously. Change: The Magazine of Higher Learning, 31(4), 10–17. https://doi.org/10.1080/00091389909602695
University of Connecticut. (N.D.). Topic: Scholarship of teaching and learning (SOTL) – Selected SoTLlinks. https://guides.lib.uconn.edu/sotl/links. Accessed 5/18/23.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).