Võrdseid võimalusi ja õppimist soodustav koolijuhtimine ning koolide autonoomia

Autorid

  • Pavlos Hatzopoulos
  • Andreas Kollias
  • Kathy Kikis-Papadakis

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.03

Märksõnad:

koolijuhtimine, koolide autonoomia

Kokkuvõte

Artikkel põhineb koolijuhtimise Euroopa võrgustiku (EPNoSL) raames tehtud tööl, eelkõige 21 Euroopa riigi koolijuhtimise strateegiate süvauuringul ja aruteludel, mis toimuvad EPNoSLi veebiseminaridel, riikide õpikodades ja vastastikuse õppe üritustel, millest võtavad osa mitmes ELi riigis koolijuhtimisega seotud huvirühmad (sh Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad, koolijuhid, õpetajad ja teised haridustöötajad, õppejõud, lapsevanemad ja õpilased). EPNoSL on Euroopas tegutsevast 42 institutsioonist koosnev võrgustik, mille eesmärk on parandada Euroopa koolide juhtimist nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil. Artiklis käsitletakse koolide autonoomia küsimust Euroopa koolijuhtimise strateegiate kujundamise kontekstis. Koolide autonoomiat peetakse tervikliku koolijuhtimise poliitika väljatöötamise oluliseks eeltingimuseks. Artikkel tugineb kõnealuse projekti raames välja töötatud laiaulatuslikule koolijuhtimise strateegia kujundamise raamistikule ja sellel on kaks põhieesmärki. Esiteks püütakse artiklis näidata, et selle asemel et otsida koolide autonoomia puhul ühte, kõigile sobivat lahendust, tuleks keskenduda konkreetset olukorda arvestavale strateegiale, mille eesmärk on saavutada kindlaksmääratud õpitulemused ja võrdsed võimalused. Teiseks on artiklis kirjeldatud seitset koolide autonoomia põhisuunda, mida on võimalik kohandada Euroopa eripalgeliste haridussüsteemidega.

PDF Full text

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Ball, S. J. (2012). Global Education Inc.: New policy networks and the neo-liberal imaginary. Abingdon: Routledge.

Begley, P. T., & Johansson, O. (Eds.) (2003). The ethical dimensions of school leadership. London: Kluwer Academic Publishers. doi: http://dx.doi.org/10.1007/0-306-48203-7

Branch, G. F., Hanushek, E. A., & Rivkin, S. G. (2009). Estimating principal effectiveness. Washington: CALDER. Retrieved from http://www.urban.org/uploadedpdf/1001439-Estimating-Principal-Effectiveness.pdf.

Branch, G. F., Hanushek, E. A., & Rivkin, S. G. (2012). Estimating the effect of leaders on public sector productivity: The case of school principals. CALDER Working Paper No. 66. Retrieved from http://www.nber.org/papers/w17803.pdf.

Coelli, M., & Green, D. A. (2012). Leadership effects: School principals and student outcomes. Economics of Education Review, 31(1), 92–109. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.econedurev.2011.09.001

Eurydice (2007). School autonomy in Europe. Policies and measures. Eurydice thematic report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Retrieved from http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/090EN.pdf.

Eurydice (2013). Key data on teachers and school leaders in Europe. 2013 Edition. Eurydice report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Retrieved from http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/key_data_series/151EN.pdf.

Field, S., Kuczera, M., & Pont, B. (2007). No more failures: Ten steps to equity in education. Paris: OECD Publishing. doi: http://dx.doi.org/10.1787/9789264032606-en

Hallinger, P., & Heck, R. H. (2010). Collaborative leadership and school improvement: Understanding the impact on school capacity and student learning. School Leadership and Management, 30(2), 95–110. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13632431003663214

Kollias, A. (Ed.) (2013). Critical factors in the discourse on school leadership from the perspective of equity and learning. EPNoSL Project. Retrieved from http://www.schoolleadership.eu/sites/default/files/epnosl-del-2.1-2013_1.pdf.

Lauri, T. (2014). Lõimiv koolivalik kui võimalus avalikkuse taastootmiseks kaasaegses haridusvalitsetuses. Acta Politica Estica, 5, 20–41.

Leithwood, K., Harris, A., & Hopkins, D. (2008). Seven strong claims about successful school leadership. School Leadership & Management, 28(1), 27–42. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13632430701800060

Leithwood, K., Seashore Louis, K., Anderson, S., & Wahlstrom, K. (2004). Review of research: How leadership influences student learning. The Wallace Foundation. Retrieved from http://www.wallacefoundation.org/knowledge-center/school-leadership/key-research/Documents/How-Leadership-Influences-Student-Learning.pdf.

Lumby, J. (2012). Disengaged and disaffected young people: Surviving the system. British Educational Research Journal, 38(2), 261–279. doi: http://dx.doi.org/10.1080/01411926.2010.541553

Lumby, J. (2013). Longstanding challenges, new contexts: Leadership for equality. International Studies in Educational Administration, 40(3), 17–38.

Lumby, J., & Coleman, M. (2007). Leadership and diversity: Challenging theory and practice in education. London: Sage.

Marzano, R. J., Waters, T., & McNulty, B. A. (2005). School leadership that works: From research to results. Alexandria: Association for Supervision and Curriculum Development (ASCD).

Moos, L. (2013). Diverse perspectives and hopes on autonomy in school leadership. In A. Kollias (Ed.), Critical factors in the discourse on school leadership from the perspective of equity and learning (pp. 35–38). EPNoSL Project.

Mulford, B., & Edmunds, B. (2009). Successful school principalship in Tasmania. Launceston: University of Tasmania.

OECD (2008). Improving school leadership. Volume 1: Policy and practice, Volume 2: Case studies on system leadership. Paris: OECD. Retrieved from http://www.oecd.org/education/school/improvingschoolleadership-home.htm.

OECD (2010). PISA 2009 results: What makes a school successful? Resources, policies and practices (Vol. 4). Retrieved from http://dx.doi.org/10.1787/9789264091559-en.

OECD (2012). Education at a glance 2012: OECD indicators. OECD Publishing. Retrieved from http://dx.doi.org/10.1787/eag-2012-en.

Ots, A. (2014). Õpilaste heaolu resilientsus ja mõistestruktuuri areng: erinevused kooliga rahulolu säilitamisel ebameeldivate koolikogemuste ja klassiõpetaja kasvatusstiili taustal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 132–161. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.06

Roth, G. (2001). Fühlen, Denken, Handeln. Wie das Gehirn unser Verhalten steuert. Frankfurt: Suhrkamp.

Schratz, M. (2013). Beyond the reach of leading: Exploring the realm of leadership and learning. EPNoSL Keynote Article. Retrieved from http://www.schoolleadership.eu/sites/default/files/leadership-for-learning-2013.pdf.

Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., & Pukkonen, L. (2011). Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/KooliTulemusjuhtimine2011%5B1%5D.pdf.

Ward, S. C., Bagley, C., Lumby, J., Woods, P., Hamilton, T., & Roberts, A. (2015). School leadership for equity: Lessons from the literature. International Journal of Inclusive Education, 19(4), 333–346. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13603116.2014.930520

##submission.downloads##

Avaldatud

2015-04-30

Väljaanne

Rubriik

Artiklid