Võrdseid võimalusi ja õppimist soodustav koolijuhtimine ning koolide autonoomia
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.03Märksõnad:
koolijuhtimine, koolide autonoomiaKokkuvõte
Artikkel põhineb koolijuhtimise Euroopa võrgustiku (EPNoSL) raames tehtud tööl, eelkõige 21 Euroopa riigi koolijuhtimise strateegiate süvauuringul ja aruteludel, mis toimuvad EPNoSLi veebiseminaridel, riikide õpikodades ja vastastikuse õppe üritustel, millest võtavad osa mitmes ELi riigis koolijuhtimisega seotud huvirühmad (sh Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad, koolijuhid, õpetajad ja teised haridustöötajad, õppejõud, lapsevanemad ja õpilased). EPNoSL on Euroopas tegutsevast 42 institutsioonist koosnev võrgustik, mille eesmärk on parandada Euroopa koolide juhtimist nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil. Artiklis käsitletakse koolide autonoomia küsimust Euroopa koolijuhtimise strateegiate kujundamise kontekstis. Koolide autonoomiat peetakse tervikliku koolijuhtimise poliitika väljatöötamise oluliseks eeltingimuseks. Artikkel tugineb kõnealuse projekti raames välja töötatud laiaulatuslikule koolijuhtimise strateegia kujundamise raamistikule ja sellel on kaks põhieesmärki. Esiteks püütakse artiklis näidata, et selle asemel et otsida koolide autonoomia puhul ühte, kõigile sobivat lahendust, tuleks keskenduda konkreetset olukorda arvestavale strateegiale, mille eesmärk on saavutada kindlaksmääratud õpitulemused ja võrdsed võimalused. Teiseks on artiklis kirjeldatud seitset koolide autonoomia põhisuunda, mida on võimalik kohandada Euroopa eripalgeliste haridussüsteemidega.
Allalaadimised
Viited
Ball, S. J. (2012). Global Education Inc.: New policy networks and the neo-liberal imaginary. Abingdon: Routledge.
Begley, P. T., & Johansson, O. (Eds.) (2003). The ethical dimensions of school leadership. London: Kluwer Academic Publishers. doi: http://dx.doi.org/10.1007/0-306-48203-7
Branch, G. F., Hanushek, E. A., & Rivkin, S. G. (2009). Estimating principal effectiveness. Washington: CALDER. Retrieved from http://www.urban.org/uploadedpdf/1001439-Estimating-Principal-Effectiveness.pdf.
Branch, G. F., Hanushek, E. A., & Rivkin, S. G. (2012). Estimating the effect of leaders on public sector productivity: The case of school principals. CALDER Working Paper No. 66. Retrieved from http://www.nber.org/papers/w17803.pdf.
Coelli, M., & Green, D. A. (2012). Leadership effects: School principals and student outcomes. Economics of Education Review, 31(1), 92–109. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.econedurev.2011.09.001
Eurydice (2007). School autonomy in Europe. Policies and measures. Eurydice thematic report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Retrieved from http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/090EN.pdf.
Eurydice (2013). Key data on teachers and school leaders in Europe. 2013 Edition. Eurydice report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. Retrieved from http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/key_data_series/151EN.pdf.
Field, S., Kuczera, M., & Pont, B. (2007). No more failures: Ten steps to equity in education. Paris: OECD Publishing. doi: http://dx.doi.org/10.1787/9789264032606-en
Hallinger, P., & Heck, R. H. (2010). Collaborative leadership and school improvement: Understanding the impact on school capacity and student learning. School Leadership and Management, 30(2), 95–110. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13632431003663214
Kollias, A. (Ed.) (2013). Critical factors in the discourse on school leadership from the perspective of equity and learning. EPNoSL Project. Retrieved from http://www.schoolleadership.eu/sites/default/files/epnosl-del-2.1-2013_1.pdf.
Lauri, T. (2014). Lõimiv koolivalik kui võimalus avalikkuse taastootmiseks kaasaegses haridusvalitsetuses. Acta Politica Estica, 5, 20–41.
Leithwood, K., Harris, A., & Hopkins, D. (2008). Seven strong claims about successful school leadership. School Leadership & Management, 28(1), 27–42. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13632430701800060
Leithwood, K., Seashore Louis, K., Anderson, S., & Wahlstrom, K. (2004). Review of research: How leadership influences student learning. The Wallace Foundation. Retrieved from http://www.wallacefoundation.org/knowledge-center/school-leadership/key-research/Documents/How-Leadership-Influences-Student-Learning.pdf.
Lumby, J. (2012). Disengaged and disaffected young people: Surviving the system. British Educational Research Journal, 38(2), 261–279. doi: http://dx.doi.org/10.1080/01411926.2010.541553
Lumby, J. (2013). Longstanding challenges, new contexts: Leadership for equality. International Studies in Educational Administration, 40(3), 17–38.
Lumby, J., & Coleman, M. (2007). Leadership and diversity: Challenging theory and practice in education. London: Sage.
Marzano, R. J., Waters, T., & McNulty, B. A. (2005). School leadership that works: From research to results. Alexandria: Association for Supervision and Curriculum Development (ASCD).
Moos, L. (2013). Diverse perspectives and hopes on autonomy in school leadership. In A. Kollias (Ed.), Critical factors in the discourse on school leadership from the perspective of equity and learning (pp. 35–38). EPNoSL Project.
Mulford, B., & Edmunds, B. (2009). Successful school principalship in Tasmania. Launceston: University of Tasmania.
OECD (2008). Improving school leadership. Volume 1: Policy and practice, Volume 2: Case studies on system leadership. Paris: OECD. Retrieved from http://www.oecd.org/education/school/improvingschoolleadership-home.htm.
OECD (2010). PISA 2009 results: What makes a school successful? Resources, policies and practices (Vol. 4). Retrieved from http://dx.doi.org/10.1787/9789264091559-en.
OECD (2012). Education at a glance 2012: OECD indicators. OECD Publishing. Retrieved from http://dx.doi.org/10.1787/eag-2012-en.
Ots, A. (2014). Õpilaste heaolu resilientsus ja mõistestruktuuri areng: erinevused kooliga rahulolu säilitamisel ebameeldivate koolikogemuste ja klassiõpetaja kasvatusstiili taustal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 132–161. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.06
Roth, G. (2001). Fühlen, Denken, Handeln. Wie das Gehirn unser Verhalten steuert. Frankfurt: Suhrkamp.
Schratz, M. (2013). Beyond the reach of leading: Exploring the realm of leadership and learning. EPNoSL Keynote Article. Retrieved from http://www.schoolleadership.eu/sites/default/files/leadership-for-learning-2013.pdf.
Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., & Pukkonen, L. (2011). Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/KooliTulemusjuhtimine2011%5B1%5D.pdf.
Ward, S. C., Bagley, C., Lumby, J., Woods, P., Hamilton, T., & Roberts, A. (2015). School leadership for equity: Lessons from the literature. International Journal of Inclusive Education, 19(4), 333–346. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13603116.2014.930520
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).