Otsides "müstilist miskit": millest koosneb kooli maine?
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.09Märksõnad:
kooli maine, üldhariduskool, kooliga rahulolu, koolijuhtimine, kooli kommunikatsioonijuhtimineKokkuvõte
Kooli maine on leidnud Eesti üldhariduse kontekstis käsitlemist kui koondmõiste, mis määrab kooli positsiooni abstraktses võrdluses teistega. Teoreetilised lähenemised näevad maine seoseid organisatsiooni identiteediga ja mainekujundust osana organisatsiooni juhtimisest. Muutunud ühiskondlikud nõudmised ja nüüdisaja meediaruum on koolijuhtimisse toonud muu hulgas vajaduse olla nähtav ning kujundada oma tegevust huvirühmade ootuste järgi. Kvalitatiivse uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised indikaatorid loovad koolijuhtide (N = 19) hinnangul arusaama kooli mainest ning millised on koolide kogemused mainekujundusega. Olulise tulemusena võib näha, et kooli maine ei ole konstantne väärtus, vaid sõltub üldiselt pikemast ajalisest faktorist ja maine tajuja positsioonist huvirühmade koosseisus. Maine teadlikumaks kujundamiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ega oskusi ning osa mainekujunduslikest katsumustest on seotud hoopis kooliväliste teguritega.
SummaryAllalaadimised
Viited
Aljas, R. (2013, 19. juuni). Halb maine sunnib kooli nime muutma. Eesti Päevaleht, lk 5.
Alumäe, T., Tilk, O., Asadullah. (2018). Advanced Rich Transcription System for Estonian Speech. Baltic HLT.
Breiter, A., & Ruhe, A. H. (2018). Paper versus school information management systems: Governing the figurations of mediatized schools in England and Germany. A. Hepp, A. Breiter, U. Hasebrink (Eds.), Communicative Figurations Transforming Communications in Times of Deep Mediatization (pp. 313–339). Palgrave Macmillan: Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-65584-0_13
Brown, T. J., Dacin, P. A., Pratt, M. G., & Whetten, D. A. (2006). Identity, intended image, construed image, and reputation: An interdisciplinary framework and suggested terminology. Journal of the academy of marketing science, 34(2), 99–106. https://doi.org/10.1177/0092070305284969
Bunar, N., & Ambrose, A. (2016). Schools, choice and reputation: Local school markets and the distribution of symbolic capital in segregated cities. Research in Comparative and International Education, 11(1), 34–51. https://doi.org/10.1177/1745499916631064
Bush, T., & Bell, L. (Eds.). (2002). The principles and practice of educational management. London: Sage.
da Camara, N. Z. (2011). Identity, image and reputation. S. Helm, K. Liehr-Gobbers, & C. Storck (Eds.), Reputation management (pp. 47–58). Berlin, Heidelberg: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-19266-1_6
Fullan, M. (2001). Leading in a Culture of Change. San Francisco: Jossey-Bass.
Fullan, M. (2014). Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks. Tartu: Atlex.
Gilpin, D. (2010). Organizational image construction in a fragmented online media environment. Journal of Public Relations Research, 22(3), 265–287 https://doi.org/10.1080/10627261003614393
Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Riigigümnaasiumide kvaliteedikokkulepe. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12611
Harris, A., Day, C., Hadfield, M., Hopkins, D., Hargreaves, A., & Chapman, C. (2003). Effective leadership for school improvement. London: RoutledgeFalmer.
Hatzopoulos, P., Kollias, A., & Kikis-Papadakis, K. (2015). Võrdseid võimalusi ja õppimist soodustav koolijuhtimine ning koolide autonoomia. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(1), 50–64. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.03
Heinaru, R. (2016, 7. okt). Millest sõltuvad kooli tulemused ja maine? Õpetajate Leht. Külastatud aadressil https://opleht.ee/2016/10/millest-soltuvad-kooli-tulemused-ja-maine/
Helm, S. (2011). Corporate reputation: an introduction to a complex construct. S. Helm, K. Liehr-Gobbers, & C. Storck (Eds.), Reputation management (pp. 3–16). Berlin, Heidelberg: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-642-19266-1_1
Innove. (2016). Haridusasutuse juhi kompetentsimudel.
Innove. Õpetajaameti mainekujundus. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi-areng/okpat/opetajaameti-mainekujundus/
Isaksson, J., & Enbom, J. (2015). News Management in the Swedish School Sector. International Conference on Management, Leadership & Governance (pp. 127–133).
Ishaq, K., & Kritsonis, W. A. (2009). School leadership makes a difference: A sociological perspective of effective strategic planning and integrating realms of meaning into school improvement. National Forum of Applied Educational Research Journal, 23(1–2).
Kalmus, V. Masso, A., & Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. Külastatud aadressil http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys
Kasemägi, K. (2018, 30. sept). Kaspar Kasemägi: kust see kooli "maine" tuleb? Tartu Postimees. Külastatud aadressil https://tartu.postimees.ee/6417654/kaspar-kasemagi-kust-see-kooli-maine-tuleb
Kessa, S. (2013). Kooli valikut mõjutavad tegurid ja valikute seos muutustega piirkonna hariduskorralduses (Viljandi koostööpiirkonna näitel). Magistritöö. Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
Koschmann, M. A. (2012). Developing a communicative theory of the nonprofit. Management Communication Quarterly, 26(1), 139–146. https://doi.org/10.1177/0893318911423640
Kukemelk, H., & Ginter, J. (2016). Estonia: School leadership in Estonia 2001–2013: H. Ärlestig, C. Day, & O. Johansson (Eds), A Decade of Research on School Principals. Cases from 24 Countries (pp. 125–135). Switzerland: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-23027-6_7
Kukin, K. (2018, 18. sept). Variku kool loodab uuendustega mainet parandada. Tartu Postimees.
Kuurme, T. (2007). Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilase toimetulek. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.
Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid: Sissejuhatus ja väljajuhatus. TLÜ Kirjastus.
Lukk, M., Sammul, M., Tamm, A., Leijen, Ä., Adov, L., Aksen, M., & Themas, A. (2016). Kontseptsioon ja mõõtevahendid hindamaks rahulolu üld-, kutse- ja kõrgharidusega ning täiendusõppe võimalustega. Tartu: Tartu Ülikool.
Moss, D., & DeSanto, B. (2011). Public relations: A managerial perspective. London: SAGE Publications.
Must, O. (2016) Gümnaasiumite lisandväärtuse mudelid. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/10/Gumnaasiumite-lisandvaartuse-mudelid_101016_V3.pdf
OECD. (2009). Creating effective teaching and learning environments: First results from TALIS. OECD.
OECD. (2014). TALIS 2013 results: An international perspective on teaching and learning. OECD.
OECD. (2019). TALIS 2018 Results (Volume I): Teachers and school leaders as lifelong learners. OECD.
Ots, M. (Toim). (2019, 10. dets). Eesti paneb PISA tulemused riigi mainekujunduse heaks tööle. ERR. Külastatud aadressil https://www.err.ee/1012312/eesti-paneb-pisatulemused-riigi-mainekujunduse-heaks-toole
Porterfield, K., & Carnes, M. (2012). Why social media matters: School communication in the digital age. Bloomington: Solution Tree Press.
Rawolle, S. (2010). Understanding the mediatisation of educational policy as practice. Critical Studies in Education, 51(1), 21–39. https://doi.org/10.1080/17508480903450208
Salu, E. (2018, 31. aug). Miks õpetajad koolist lahkuvad? Õpetajate Leht, lk 8.
Senge, P. M. (2009). A Fifth discipline Resource: Õppiv kool. Tartu: Atlex AS.
Skallerud, K. (2011). School reputation and its relation to parents' satisfaction and loyalty. International Journal of Educational Management, 25(7), 671–686. https://doi.org/10.1108/09513541111172081
Smith, R. (2009). Strategic Planning for Public Relations. New York: Routledge.
Sutrop, M., Toming, H., & Kõnnussaar, T. (2017). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tikerperi, M. L. (2016). Suhtekorraldus ja kommunikatsioonijuhtimine koolis riigigümnaasiumite näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut.
Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., & Pukkonen, L. (2011). Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium.
Uiboleht, U. (2019, 14. dets). Urmo Uiboleht: koolijuht ja -pidaja – kes keda? ERR. Külastatud aadressil https://www.err.ee/1013839/urmo-uiboleht-koolijuht-japidaja-kes-keda
Vaarik, D. (2014). Sõnumiseadja käsiraamat. Külastatud aadressil https://memokraat.ee/memokraat.ee/wp-content/uploads/2014/07/s%C3%B5numiseadjak%C3%A4siraamat.pdf
Valk, A. (2018). Rahulolu mõõtmine 2017. Õpilaste ja õpetajate heaolu üle-Eestilises rahuloluküsitluses, lühiülevaade 2017.a tulemustest. Ettekandeslaidid. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahulolu_2017.pdf
Vinter, K. (2014, 18. sept). Kool ja õpikäsitus peavad muutuma. Sirp. Külastatud aadressil https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-09-18-15-07-38/
Watson, T. (2012). The evolution of public relations measurement and evaluation. Public Relations Review, 38(3), 390–398. https://doi.org/10.1016/j.pubrev.2011.12.018
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
