Matemaatikat tuleks õpetada kui mõtteviisi, mitte kui arvutamist

Autorid

  • Keith Devlin

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.02a

Kokkuvõte

Matemaatilise mõtlemise tähendusrikkad aspektid on uurimine, kahtlemine, süsteemne töö, visualiseerimine, hüpoteeside püstitamine, oma seisukohtade selgitamine, üldistamine, põhjendamine ja tõestamine, aga mitte rangete protseduuride teostamine, mida teevad kas masinad või mida peetakse "madalama taseme" mehaaniliseks tegevuseks. Siinses essees keskendutakse matemaatilisele mõtlemisele. Kuid enne alustamist tuleks mainida, et oma kirjutises lähtun vaatenurgast, mis on omandatud karjääri jooksul, millesse mahtusid nii akadeemilised  teadusuuringud puhtas matemaatikas kui ka rakendusmatemaatikaga seotud maailm, kus tegelesin paljude reaalsete probleemidega nii eraettevõtluse kui ka valitsuse heaks. 

PDF Full text

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Abramovich, S (2013). Computers in mathematics education: An introduction. Computers in the Schools, Interdisciplinary Journal of Practice, Theory, and Applied Research, 30(1–2), 4–11. https://doi.org/10.1080/07380569.2013.765305

Devlin, K (2012a). What is mathematical thinking? Devlin’s Angle, http://devlinsangle.blogspot.com/2012/08/what-is-mathematical-thinking.html.

Devlin, K (2012b). Introduction to Mathematical Thinking, Amazon Publications.

Devlin, K (2018). Stanford University Mathematics Outreach Project, Blue Notepad Videos https://sumop.org/videos/.

Ferguson, N. et al. (2020). Report 9: Impact of non-pharmaceutical interventions (NPIs) to reduce COVID-19 mortality and healthcare demand, Imperial College COVID-19 Response Team, 16 March 2020 https://www.imperial.ac.uk/media/imperial-college/medicine/sph/ide/gida-fellowships/Imperial-College-COVID19-NPI-modelling-16-03-2020.pdf.

Ma, L. (November 2013). A critique of the structure of U.S. elementary school mathematics. Notices of the AMS, 60(10), 1282–1296. https://doi.org/10.1090/noti1054.

NRICH, University of Cambridge (2020). https://nrich.maths.org/mathematically.

Rittel, H., & Webber, M. (1973). Dilemmas in a general theory of planning. Policy Sciences, 4(2), 155–169. https://doi.org/10.1007/BF01405730

Singh, P. et al. (2018). The use of problem-solving heuristics approach in enhancing stem students development of mathematical thinking. International Electronic Journal of Mathematics Education, 13(3), 289–303. https://doi.org/10.12973/iejme/3921

Stacey, K (2006). What is mathematical thinking and why is it important?. ResearchGate, Computers in Mathematics Education. https://www.researchgate.net/publication/254408829_WHAT_IS_MATHEMATICAL_THINKING_AND_WHY_IS_IT_IMPORTANT.

Tao, T (2015). There’s more to mathematics than rigour and proofs. Aug 20 https://terrytao.wordpress.com/career-advice/theres-more-to-mathematics-than-rigour-and-proofs/.

Willingham, D. (2010). Why don’t students like school? A cognitive scientist answers questions about how the mind works and what it means for the classroom. Jossey-Bass.

##submission.downloads##

Avaldatud

2021-05-01

Kuis viidata

Devlin, K. (2021). Matemaatikat tuleks õpetada kui mõtteviisi, mitte kui arvutamist. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 9(1), 6–32. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.02a

Väljaanne

Kd 9 Nr 1 (2021)

Rubriik

Artiklid

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).