Protsessikeskse kirjutamise kasulikkusest gümnaasiumiõpilaste kirjaliku tekstiloome oskuse kui suhtluspädevuse ühe komponendi arendamisel
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.10Märksõnad:
üldpädevused, suhtluspädevus, kirjutamisprotsess, kirjutamisega seotud hoiakud, kirjutamispraktikad, gümnaasiumKokkuvõte
Suhtluspädevuse kui ühe üldpädevuse arendamisega tuleb gümnaasiumi riiklikust õppekavast lähtuvalt mõtestatult tegeleda. Gümnaasiumile mõeldud suhtluspädevuse hindamisvahendi ega ka süstemaatilise arendustegevuse väljatöötamiseks pole aga Eestis seni uuringuid tehtud. Siinses uurimuses keskendume suhtluspädevuse kontekstis kitsamalt gümnasistide kirjaliku väljendusoskusega seotud pädevuse, st hoiakute ja praktikate mõõtmisele. Uurimuse esimene eesmärk on tutvustada uudset hindamisvahendit ning selle põhjal selgitada, millised on Eesti gümnasistide kirjaliku väljendusoskusega seotud praktikad ja hoiakud. Uurimuse teine eesmärk on analüüsida kolmeaastase pikiuuringu käigus ühes Eesti koolis tehtud protsessikeskse kirjutamise sekkumise efektiivsust. Võrdleme katsekooli ja kontrollkoolide õpilaste kirjutamisega seotud praktikaid ja hoiakuid ning nende muutumist läbi kolme kooliaasta. Uurimuse käigus selgus, et protsessikeskse kirjutamise pidev teadlik rakendamine aitab parandada õpilaste kirjutamisega seotud hoiakud ja võtta omaks efektiivsemaid praktikaid.
Allalaadimised
Viited
Aruvee, M., & Puksand, H. (2019). Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(7), 154−180. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.07
Badger, R., & White, G. (2000). A Process Genre Approach to Teaching Writing. ELT Journal, 54(2), 153−160. https://doi.org/10.1093/elt/54.2.153
Bazerman, C. (2009). Genre and Cognitive Development: Beyond Writing to Learn. Pratiques. Linguistique, littérature, didactique, 143/144, 127−138. https://doi.org/10.4000/pratiques.1419
Bates, D., Mächler, M., Bolker, B., & Walker, S (2015). Fitting Linear Mixed-Effects Models Using lme4. Journal of Statistical Software, 67(1), 1–48. https://doi.org/10.18637/jss.v067.i01
Bayat, N. (2014). The Effect of the Process Writing Approach on Writing Success and Anxiety. 14(3), 1133–1141. https://doi.org/10.12738/estp.2014.3.1720
Boice, R. (1990). Professors as Writers. Stillwater: New Forums Press.
Boice, R. (1993). Writing Blocks and Tacit Knowledge. Journal of Higher Education, 64, 19−54. https://doi.org/10.2307/2959976
Boscolo, P., & Mason, L. (2001). Writing to Learn, Writing to Transfer. In P. Tynjälä, L. Mason & M. Lonka (Eds.), Writing as a Learning Tool: Intergrating Theory and Practice (pp. 83−104). Kluwer Academic: Dodrecht. https://doi.org/10.1007/978-94-010-0740-5_6
Cerrato-Lara, M., Castelló M., García-Velázquez R., & Lonka, K. (2017). Validation of the Writing Process Questionnaire in Two Hispanic Populations: Spain and Mexico. Journal of Writing Research, 9(2), 151−172. https://doi.org/10.17239/jowr-2017.09.02.03
Chitez, M., Kruse, O., & Castelló, M. (2015). The European Writing Survey (EUWRIT): Background, Structure, Implementation, and Some Results. ZHAW Zürcher Hochschule für Angewandte Wissenschaften.
Dean, D. (2005). Strategic Writing: Moving Beyond the Classroom Assignment. The English Journal, 95(2), 82–88. https://doi.org/10.1017/CBO9781107415324.004
Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst: Tekstiõpetuse õpik. Künnimees.
Ehala, M., Kerge, K., Lepajõe, K., & Sõrmus, K. (2010). Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Uuringukokkuvõte. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40660/Keel_korgkool.pdf?sequence= 1&isAllowed=y.
Ehala, M., Kerge, K., Lepajõe, K., & Sõrmus, K. (2015). Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Kordusuuring. Uuringu kokkuvõte. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48709/funktsionaalse_300915.pdf?sequence=1&isAllowed=y.
Ehala, M., Laar, T., Soodla, K., Sõrmus, K., & Vija, M. (2014). Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik. Tartu Ülikooli Kirjastus. Külastatud aadressil https://www.keel.ut.ee/sites/default/files/www_ut/eesti_keele_kursuste_metoodika.pdf.
Emig, J. (2011). Writing as a Mode of Learning. In V. Villaneuva & K. L. Arola (Eds.), Cross-talk in Comp Theory: A Reader. 3rd edition. Urbana: National Council of Teachers of English.
Fanetti, S., Bushrow, K., & Deweese, D. (2010). Closing the Gap between High School Writing Instruction and College Writing. The English Journal, 99(4), 77–83.
Gielen, S., Tops, L., Dochy, F., Onghena, P., & Smeets, S. (2010). A comparative study of peer and teacher feedback and of various peer feedback forms in a secondary school writing curriculum. British Educational Research Journal, 36(1), 143–162. https://doi.org/10.1080/01411920902894070
Goodson, P. (2013). Becoming an academic writer: 50 exercises for paced, productive, and powerful writing. SAGE Publications.
GRÕK = Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2020). Riigi Teataja I, 28.07.2020, 13. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020013.
Habicht, K., Tragel, I., & Vija, M. (2020). Mustandi matemaatika ja puhtandi ilu. Külastatud aadressil https://www.blog.keel.ut.ee/opetajale-ja-opilasele/mustandimatemaatika-ja-puhtandi-ilu/.
Habicht, K., Lindlo, N. K., Tragel, I., & Vija, M. (2020). "Eksamieksperdi" kogemusele tagasi vaadates. Oma Keel, 2, 68–71.
Hausenberg, A.-R. (2006). Eksamite tagasimõju keeleõppele. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2, 43–52. https://doi.org/10.5128/ERYa2.04
Henning, L. H. (1981). Paradox as a treatment for writer’s block. Personnel & Guidance Journal, 60(2), 112–113. https://doi.org/10.1002/j.2164-4918.1981.tb00655.x
Hint, H., Jürine, A., & Tragel, I. (2020). Suhtluspädevus. Teoses M. Pedaste (toim), Üldpädevused gümnaasiumis (lk 133−158). Tartu: Tartu Ülikool.
Hovardas, T., Tsivitanidou, O. E., & Zacharia, Z. C. (2014). Peer versus expert feedback: An investigation of the quality of peer feedback among secondary school students. Computers & Education, 71, 133–152. https://doi.org/10.1016/j.compedu.2013.09.019
Kerge, K., Uusen, A., Põlda, H., & Puksand, H. (2014). Loovkirjutiste süntaksimuutujate areng teismeeas. Emakeele Seltsi Aastaraamat, 59, 46−76. https://doi.org/10.3176/esa59.03
Kikas, E., & Toomela, A. (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Klassen, R., Ang, R., Chong, W., Krawchuk, L., Huan, V., Wong, I., & Yeo, L. (2009). A cross-cultural study of adolescent procrastination. Journal of Research on Adolescence, 19(4), 799–811. https://doi.org/10.1111/j.1532-7795.2009.00620.x
Lepajõe, K., Talsi, K., & Tepp, L. (2013). Loodusteaduste õpikute keelest. Emakeele Seltsi Aastaraamat, 58, 126–147. https://doi.org/10.3176/esa58.06
Lonka, K. (1996). The writing process questionnaire. Department of Psychology, University of Helsinki, Finland.
Lonka, K. (2003). Helping doctoral students to finish their theses. In L. Björk, G. Bräuer, L. Rienecker, G. Ruhmann & P. Stray Jørgensen (Eds.), Teaching Academic Writing Across Europe (pp. 113–131). Dordrecht, The Netherlands: Kluwer University Press. https://doi.org/10.1007/0-306-48195-2_9
Lonka, K., & Lindblom-Ylänne, S. (1996). Epistemologies, Conceptions of Learning, and Study Practices in Medicine and Psychology. Higher Education, 31(1), 5–24. https://doi.org/10.1007/BF00129105
Lonka, K., Chow, A., Keskinen, J., Hakkarainen, K., Sandström, N., & Pyhältö, K. (2014). How to Measure PhD. Students’ Conceptions of Academic Writing – and Are They Related to Well-being? Journal of Writing Research, 5(3), 245–269. https://doi.org/10.17239/jowr-2014.05.03.1
Lundstrom, K., & Baker, W. (2009). To give is better than to receive: The benefits of peer review to the reviewer’s own writing. Journal of Second Language Writing, 18, 30–43. https://doi.org/10.1016/j.jslw.2008.06.002
Neumeister, K. L. S. (2004). Understanding the relationship between perfectionism and achievement motivation in gifted college students. Gifted Child Quarterly, 48, 219–231. https://doi.org/10.1177/001698620404800306
Perpignan, H., Rubin, B., & Katznelson, H. (2007). ’By-products’: The added values of academic writing instruction for higher education. Journal of English for Academic Purposes, 6, 163–181. https://doi.org/10.1016/j.jeap.2007.05.003
Puksand, H. (2014). Teismeliste lugemisoskuse mõjutegurid. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduste dissertatsioonid. VALI trükikoda.
Puksand, H., & Kerge, K. (2011). Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis. Emakeele Seltsi Aastaraamat, 57, 162–217. https://doi.org/10.3176/esa57.09
R Core Team. (2020). R: A Language and Environment for Statistical Computing. R Foundation for Statistical Computing. https://www.r-project.org.
Revelle, W. (2020). psych: Procedures for Psychological, Psychometric, and Personality Research (R package version 2.0.8). Northwestern University. https://cran.r-project.org/package=psych.
Rienecker, L., & Stray Jørgensen, P. (2013). The good paper. A handbook for writing papers in higher education. Samfundslitteratur Denmark.
Sawyer, K. (2009). Writing as a Collaborative Act. In S. B. Kaufman & J. C. Kaufman (Eds.), The Psychology of Creative Writing (pp. 166–179). Cambridge: Cambridge University Press.
Sengupta, S. (2000). An investigation into the effects of revision strategy instruction on L2 secondary school learners. System, 28, 97–113. https://doi.org/10.1016/S0346-251X(99)00063-9
Seo, E. H. (2008). Self-efficacy as a mediator in the relationship between self-oriented perfectionism and academic procrastination. Social Behaviour and Personality, 36, 753–764. https://doi.org/10.2224/sbp.2008.36.6.753
Soodla, P., Puksand, H., & Luptova, O. (2015). Suhtluspädevus. Teoses E. Kikas & A. Toomela (toim), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine (lk 147–184). Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Van Waes, L., Leijten, M., & Van Weijen, D. (2009). Keystroke logging in writing research: Observing writing processes with inputlog. GFL-German as a Foreign Language, 2(3), 41–64.
Wickham, H. (2016). ggplot2: Elegant graphics for data analysis. New York: Springer International Publishing.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).