Eestikeelset aineõpet mõjutavad tegurid: vene koolijuhtide seisukohti ja strateegiaid

Mare Kitsnik, Helena Metslang

Abstract


Aastatel 2007–2012 läksid vene õppekeelega koolid üle kohustuslikule eestikeelsele aineõppele. Alates 2011. aastast õpivad kõik 10. klassi astuvad noored gümnaasiumis kohustuslikult 60% aineid eesti keeles, sh riikliku õppekavaga määratud viit ainet. Koolijuhid näevad eestikeelse aineõppe kasu õpilastele ning arendavad muudatuste elluviimise raskusest hoolimata programmi edasi. Artiklis käsitleme juhtide hinnanguid eestikeelset aineõpet mõjutavatele teguritele ning nende strateegiaid eestikeelse aineõppe arendamisel. Toetudes uuringule "Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis" (Metslang et al., 2013), kirjeldame direktorite ja õppejuhatajate peamisi muresid, mis on seotud eestikeelse ainekava rakendamisega muudatuse algusetapil. Kasutame selleks 2012. aasta sügisel kuues koolis korraldatud 12 juhiintervjuu tulemusi. Võrdleme neid 77 tunnivaatluse käigus ning õpilaste ja õpetajate anketeerimise ja fookusrühma intervjuude teel kogutud andmetega. Uuringust selgus, et olulisteks probleemideks on sobivate õpetajate leidmine, gümnaasiumiastujate vähene eesti keele oskus ja keeleõppe motivatsioon ning õpilaste kesised õpioskused. Vaatleme, kas juhid rakendavad strateegiaid nende probleemide lahendamiseks. Artiklis tõuseb esile vajadus suurendada direktorite ja õppejuhatajate teadmisi kakskeelse haridusprogrammi juhtimisest. Kuna õppeprogrammi järgi algab kohustuslik teiskeelne õpe alles gümnaasiumiastmes, on Eesti mudel maailma kakskeelse hariduse kontekstis haruldane. Levinud mudelite puhul alustavad õpilased teiskeelset õpet nooremas eas: alates lasteaiast, algkoolist või põhikoolist. Artiklis analüüsime Eesti mudeli tulemuslikkust eri programmikomponentide mõju uurimise kaudu.

 Summary


Keywords


eesti keel, keeleõpe, kakskeelne haridus, lõimitud aine- ja keeleõpe, metoodika, juhtimine

Full Text:

PDF

References


Barber, M., & Mourshed, M. (2007). Kuidas maailma tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu. McKinsey & Kompanii. Külastatud aadressil www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7878.

Bertaux, P., Coonan, C. M., Frigols-Martín, M. J., & Mehisto, P. (2010). The CLIL teacher’s competences grid. CLIL Cascade Network. Retrieved from http://lendtrento.eu/convegno/files/mehisto.pdf.

Brophy, J. (2004). Motivating students to learn (2nd ed.). Mahwah, London: Lawrence Erlbaum Associates.

Brudan, A. (2010). Rediscovering performance management: Systems, learning and integration. Measuring Business Excellence, 14(1), 109–123. doi: http://dx.doi.org/10.1108/13683041011027490

Brüning, C. I., & Purrmann, M.-S. (2014). CLIL pedagogy in Europe: CLIL teacher education in Germany. In J. de Martínez Agudo (Ed.), English as a foreign language teacher education: Current perspectives and challenges (pp. 315–338). Amsterdam, New York: Editions Rodopi P.V.

Cohen, D. K., Peterson, P. L., Wilson, S., Ball, D., Putnam, R., Prawat, R., Wiemars, N. (1990). Effects of state-level reform of elementary school mathematics curriculum on classroom practice. NCRTE Research Rep. 90–14. East Lansing: Center for the Learning and Teaching of Elementary Subjects.

Coyle, D. (2002). Relevance of CLIL to the European Commission’s language learning objectives. In D. Marsh (Ed.), CLIL/EMILE – The European dimension: Actions, trends and foresight potential. Public services contract DG EAC (pp. 27–28). Strasbourg: European Commission.

Coyle, D. (2007). Content and language integrated learning: Towards a connected research agenda for CLIL pedagogies. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 10(5), 543–562.

Cummins, J. (2000). Language, power & pedagogy: Bilingual children in the cross-fire. Clevedon: Multilingual Matters.

Dörnyei, Z. (1994). Motivation and motivating in the foreign language classroom. The Modern Language Journal, 78(3), 273–284. doi: http://dx.doi.org/10.1111/j.1540-4781.1994.tb02042.x

Dörnyei, Z. (Ed.) (2001). Motivational strategies in the language classroom. Cambridge: Cambridge University Press. doi: http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511667343

EUCLID project consortium (2011). The CLIL teacher profile. Education and Culture DG.

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine (2007). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf.

Fullan, M. G., Bennett, B., & Rolheiser-Bennett, C. (1990). Linking classroom and school improvement. Educational Leadership, 47(8), 13–19.

Gardner, R. C. (2007). Motivation and second language acquisition. Porta Linguarum, 8, 9–20.

Genesee, F., & Lindholm-Leary, K. (2012). The education of English language learners. In K. Harris, S. Graham, & T. Urdan (Eds.), APA handbook of educational psychology (pp. 499–526). Washington: APA Books.

Goldenberg, C., & Sullivan, J. (1994). Making change happen in a language minority school: A search for coherence. NCRCDSLL Educational Practice Reports, 13. Center for Research on Education, Diversity and Excellence, UC Berkeley. Retrieved from http://escholarship.org/uc/item/4sf6j3g4.

Graaff, R. de, Koopman, G.-J., Anikina, Y., & Westhoff, G. (2007). An observation tool for effective L2 pedagogy in content and language integrated learning (CLIL). International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 10(5), 603–624.

Green, P. (Ed.) (1999). Raise the standard: A practical guide to raising ethnic minority and bilingual pupils’ achievement informed by policy and practice in cities across the European Community. Stoke-on-Trent: Trentham Books.

Kitsnik, M. (2014). Õppematerjali mõju gümnaasiumiõpilaste õpimotivatsioonile: "Praktiline eesti keel teise keelena: B2, C1". Uurimusi keele omandamisest, õpetamisest ja korpustest / Studies in Language Acquisition, Learning & Corpora, 16, 172–201.

Klaas-Lang, B., Praakli, K., Peedisson, A., & Lašmanova, A. (2014). Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides. Uuringu lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) osakond. Külastatud aadressil https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/45121/Arvamusi_ja_hinnanguid_riigikeele_oppe_korraldamise_kohta.pdf?sequence=1.

Krall, I., Sõrmus, E., & Toomsalu, M. (1997). Kommunikatiivse keeleõppe lühikursus. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Lindholm-Leary, K., & Borsato, G. (2006). Academic achievement. In F. Genesee, K. Lindholm-Leary, W. Saunders, & D. Christian (Eds.), Educating English language learners: A synthesis of research evidence (pp. 176–222). Cambridge: Cambridge University Press.

Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., & Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus. Külastatud aadressil http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/40808/Rahv_TALIS.pdf?sequence=1.

Marsh, D. (1994). Bilingual education & content and language integrated learning. International Association for Cross-cultural Communication, Language Teaching in the Member States of the European Union (Lingua). Paris: University of Sorbonne.

Marsh, D. (Ed.) (2002). CLIL/EMILE – The European dimension: Actions, trends and foresight potential. Public services contract DG EAC. Strasbourg: European Commission.

Marsh, D., Mehisto, P., Wolff, D., & Frigols, M.-J. (2011). European framework for CLIL teacher education. Retrieved from http://www.ecml.at/tabid/277/PublicationID/62/Default.aspx.

Mehisto, P. (2009). Hiliskeelekümblusprogrammi jätkusuutlikkus. Uuringu aruanne. Tallinn. Külastatud aadressil www.hm.ee/index.php?popup=download&id=9194.

Mehisto, P. (2011). Navigating management and pedagogical complexities in bilingual education: An Estonian case study (Doctoral dissertation). London: University of London.

Mehisto, P., Marsh, D., Frigols, M.-J., Võlli, K., & Asser, H. (2010). Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Metslang, H., Kibar, T., Kitsnik, M., Koržel, J., Krall, I., & Zabrodskaja A. (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/lisa_2_uuring_kakskeelne_ope_vene_oppekeelega_koolis_0.pdf.

Navés, T. (2009). Effective content and language integrated learning (CLIL) programmes. In Y. Ruiz de Zarobe & R. M. Jimenez Catalàn (Eds.), Content and language integrated learning: Evidence from research in Europe (pp. 22–40). Bristol, New York, Ontario: Multilingual Matters.

Nunan, D. (2004). Task-based language teaching. Cambridge: Cambridge University Press. doi: http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511667336

Piirimägi, A., Värä, E., Uustalu, H., Kalakauskas, I., Allik, J., Holm, J., ... Belobrovtsev, V. (2014). Raport vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusest eestikeelsele (vähemalt 60% kohustuslikest kursustest) gümnaasiumiõppele üleminekul. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/raport_uleminek_viimane_0.pdf.

Sau-Ek, K., Loogma, K., & Vainu, V. (2011). Hilise keelekümbluse mõju. Uuringu tulemuste aruanne. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus.

Seepter, K. (2014). Õpilase vaimse võimekuse ja klassi õpikeskkonna seos akadeemilise edukusega kakskeelsetel ja nendega koos õppivatel eestikeelsetel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 182–216. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.08

Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., & Pukkonen, L. (2011). Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/TOF/TOF_uuringud/10_koolitulemusjuhtimine20111.pdf.

Williams, M., & Burden, R. L. (1997). Psychology for language teachers: A social constructivist approach. Cambridge: Cambridge University Press.

Willis, J. (1996). A framework for task-based learning. Harlow: Longman.

Willis, J. (2008). Six types of task for TBL. British Council, BBC World Service. Retrieved from http://www.teachingenglish.org.uk/article/six-types-task-tbl.




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.09

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee