Varakult haridussüsteemist lahkumine: trendid, mõjurid ja meetmed Eestis

  • Kadri Kallip
  • Mati Heidmets

Teesid

Varakult haridussüsteemist lahkunud noorte puhul on tegemist õpinguid mittejätkavate 18–24aastaste noortega, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase. Kuigi nende hulk Eestis näitab viimasel kümnendil vähenemistendentsi, on varakult haridussüsteemist lahkunud noori jätkuvalt liiga palju. Nende osakaal Eestis on ka vähenenud aeglasemalt kui enamikus teistes Euroopa Liidu (EL) riikides. Artikli eesmärk on anda ülevaade varakult haridussüsteemist lahkumise trendidest Eestis ajavahemikul 2000–2015 ja kirjeldada haridustee katkestamise peamisi mõjureid ning ennetus-, sekkumis- ja tagasitoomismeetmeid. Andmete metaanalüüs tugineb nii Eesti ja ELi statistikaameti (Eurostati) tööjõu-uuringute andmetele kui ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning Eesti statistikaameti andmebaasidele. Tulemused näitavad, et Eestis on varakult haridussüsteemist lahkunud isikute seas suur noormeeste osakaal ning peamisteks haridustee katkestamise riskiteguriteks võib pidada nii maa-asulas elamist kui ka muu riigi kodakondsuse omamist. Lisaks ilmneb, et põhiharidusega või sellest madalama haridusega piirdunud 18–24aastased noored elavad võrreldes oma eakaaslastega, kellel on kõrgem haridustase, suuremas sotsiaalse tõrjutuse või vaesusohus, kogevad enam suhtelist ja absoluutset vaesust ning materiaalset ilmajäetust ja osalevad vähem tööturul. Samuti selgub artiklist, et kuigi Eestis ei ole varakult haridussüsteemist lahkunud noorte sihtrühmale välja töötatud eriprogramme, on nii riikliku, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil olemas üleüldisi meetmeid ja teenuseid, mida kasutatakse haridustee katkestamise ohus õpilaste aitamiseks.

PDF Summary

Viited

Apps, P., Mendolia, S., & Walker, I. (2013). The impact of pre-school on adolescents’ outcomes: Evidence from a recent English cohort. Economics of Education Review, 37, 183–199. https://doi.org/10.1016/j.econedurev.2013.09.006

Battin-Pearson, S., Newcomb, M. D., Abbott, R. D., Hill, K. G., Catalano, R. F., & Hawkins, J. D. (2000). Predictors of early high school dropout: A test of five theories. Journal of Educational Psychology, 92(3), 568–592. https://doi.org/10.1037/0022-0663.92.3.568

Bond, L., Butler, H., Thomas, L., Carlin, J., Glover, S., Bowes, G., & Patton, G. (2007). Social and school connectedness in early secondary school as predictors of late teenage substance use, mental health, and academic outcomes. Journal of Adolescent Health, 40(4), 357.e9–e18. https://doi.org/10.1016/j.jadohealth.2006.10.013

Byrne, D., & Smyth, E. (2010). No way back? The dynamics of early school leaving. Raheny: The Liffey Press.

Cedefop (2016). Leaving education early: Putting vocational education and training centre stage. Vol. 1: investigating causes and extent. Cedefop research paper No. 57. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

Côté, J. E. (2000). Arrested adulthood: The changing nature of maturity and identity. New York: NYU Press.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Eesti Uuringukeskus (2014). Karjääriõppe mõjususe uuring. Uuringu raport. Tallinn. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/UserFiles/Haridustugiteenused/Uuringud/Karj%C3%A4%C3%A4ri%C3%B5ppe%20m%C3%B5jususe%20uuring%20(2014).pdf.

EHIS (2017a). EHIS-e andmebaas HaridusSilm. Põhikooli lõpetamine. Külastatud aadressil http://qlikview-pub.hm.ee/QvAJAXZfc/opendoc_hm.htm?document=htm_avalik.qvw&host=QVS%40qlikview-pub&anonymous=true.

EHIS (2017b). Statistilised tabelid. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/ehis/statistika.html.

Espenberg, K., Beilmann, M., Rahnu, M., Reincke, E., & Themas, E. (2012). Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

European Commission (2011). Reducing early school leaving. Brussels: Commission Staff Working Paper.

European Commission, EACEA, Eurydice, & Cedefop (2014). Tackling early leaving from education and training in Europe: Strategies, policies and measures. Eurydice and Cedefop Report. Luxembourg: Publications office of the European Union.

Eurostat (2016). Eurostat regional yearbook 2016. Luxembourg: Publications office of the European Union.

Eurostat (2017). Early leavers from education and training. Statistics. Retrieved from http://ec.europa.eu/eurostat/web/education-and-training/data/main-tables.

Furrer, C., & Skinner, E. (2003). Sense of relatedness as a factor in children’s academic engagement and performance. Journal of Educational Psychology, 95(1), 148–162. https://doi.org/10.1037/0022-0663.95.1.148

Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002.

Hawkins, J. D., Guo, J., Hill, K. G., Battin-Pearson, S., & Abbott, R. D. (2001). Longterm effects of the Seattle Social Development Intervention on school bonding trajectories. Applied Developmental Science, 5(4), 225–236. https://doi.org/10.1207/S1532480XADS0504_04

Heidmets, M. (toim.) (2017). Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade. Tallinn: Tallinna Ülikool

Kallip, K. (2016). Valikkursuste pakkumisest gümnaasiumides. H. Voolaid (toim.), Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2015/2016. õppeaastal (lk 68−74). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Kaye, N., D’Angelo, A., Ryan, L., & Lőrinc, M. (2014). Early school leaving in the European Union: Data availability and reporting. RESL.eu project paper No. 3. Retrieved from https://www.uantwerpen.be/images/uantwerpen/container23160/files/Project%20Paper%203%20-%20final%20version%20online.pdf.

Kaye, N., D’Angelo, A., Ryan, L., & L őrinc, M. (2015). Students’ survey (A1): Preliminary analysis. RESL.eu project paper No. 5. Retrieved from https://www.uantwerpen.be/images/uantwerpen/container23160/files/Project%20Paper%205_Final-Version_Sep15(1).pdf.

Kitsing, M., Täht, K., & Kukemelk, H. (2015). Kooli mikrokliima: õpetajate toetav käitumine ja õpilaste tulemuslikkus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(1), 127−147. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.06

Kraav, I. (2005). Õpiedutus ja koolist väljalangemine kui sotsiaalse tõrjutuse eeldus ja tagajärg. I. Kraav (koost.), Õpiedutuse tekkepõhjused põhikoolis õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate arvamuste põhjal (lk 7–22). Tartu: Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut.

Kõiv, K. (2007). Koolist väljalangenute vaatenurk. Haridus, 11–12, 58–64.

Lamb, S., Walstab, A., Teese, R., Vickers, M., & Rumberger, R. (2004). Staying on at school: Improving student retention in Australia. Melbourne: CPELL.

Lamesoo, K., & Ader, A. (2016). Muutunud õpikäsituse rakendamise ja selleks erinevate valikute pakkumise seire korraldamine, sh gümnaasiumis valikkursuste rakendamise osas. Projekti raport. Tartu Ülikool: Haridusuuenduskeskus.

Lamote, C. (2013). Less successful pathways through secondary school. Studies on grade retention and early school leaving (Doctoral dissertation). Leuven: Katholieke Universiteit Leuven.

Leino, M., Veisson, M., Ruus, V.-R., & Ots, L. (2007). Mathematics, boys and girls in Estonia. In M. Chionidou-Moskofoglou, A. Blunk, R. Siemprinska, Y. Solomon, & R. Tanzberger (Eds.), Promoting equity in maths achievement: The current discussion (pp. 119–139). Barcelona: Barcelona Technical University.

Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., & Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus.

Lyche, C. S. (2010). Taking on the completion challenge: A literature review on policies to prevent dropout and early school leaving. OECD Education Working Papers No. 53. Paris: OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/5km4m2t59cmr-en

Mahoney, J. L., & Cairns, R. B. (1997). Do extracurricular activities against early school dropout? Developmental Psychology, 33(2), 241–253. https://doi.org/10.1037/0012-1649.33.2.241

McCrone, T., Southcott, C., Featherstone, G., Macleod, S., & Dawson, A. (2013). Research into training for young adults aged 19 to 24 who are not in education, employment or training (NEET). London: BIS.

Murakas, R., Lepik, A., Dsiss, H., & Rämmer, A. (2007). Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused. Ülevaade uurimistulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.

Naarits-Linn, T., Pettai, I., & Proos, I. (2012). Koolist väljalangemise ennetamine õpilase sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu. Tallinn: MTÜ Mahena.

NESSE (2010). Early school leaving: Lessons from research for policy makers. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

OECD (2007). PISA 2006: Science competencies for tomorrow’s world (Vol. 1: Analysis). Paris: OECD Publishing.

OECD (2010a). Overcoming school failure: Policies that work. OECD project description. Retrieved from http://www.oecd.org/dataoecd/54/54/45171670.pdf.

OECD (2010b). PISA 2009 results: Overcoming social background. Equity in learning opportunities and outcomes (Vol. 2). Paris: OECD Publishing.

OECD (2012). Equity and quality in education: Supporting disadvantaged students and schools. Paris: OECD Publishing.

OECD (2013). PISA 2012 results: Excellence through equity. Giving every student the change to succeed (Vol. 2). Paris: OECD Publishing.

OECD (2016). Education at a glance 2016: OECD indicators. Paris: OECD Publishing.

Rumberger, R. W. (1995). Dropping out of middle school: A multilevel analysis of students and schools. American Educational Research Journal, 32(3), 583–625. https://doi.org/10.3102/00028312032003583

Rumberger, R. W., & Lamb, S. P. (2003). The early employment and further education experiences of high school dropouts: A comparative study of the United States and Australia. Economics of Education Review, 22(4), 353–366. https://doi.org/10.1016/S0272-7757(02)00038-9

Rumberger, R. W., & Lim, S. A. (2008). Why students drop out of school: A review of 25 years of research. California Dropout Research Project Report No. 15. California: University of California.

Sotsiaalministeerium (2012). Töövaldkonna areng 2010–2011. Sotsiaalministeeriumi toimetised 2. Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Spielhofer, T., Benton, T., Evans, K., Featherstone, G., Golden, S., Nelson, J., & Smith, P. (2009). Increasing participation: Understanding young people who do not participate in education or training at 16 and 17. London: DCSF.

Statistikaamet (2016). Statistika andmebaas. Alusharidus. Tallinn: Statistikaamet. Külastatud aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/05Haridus/02Alusharidus/02Alusharidus.asp.

Statistikaamet (2017). Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tallinn: Statistikaamet. Külastatud aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/databasetree.asp.

Traag, T., Lubbers, M. J., & van der Velden, R. (2012). That’s what friends are for? The impact of peer characteristics on early school-leaving. Maastricht: Maastricht Research School of Economics of Technology and Organizations.

Traag, T., & van der Velden, R. K. W. (2008). Early school-leaving in the Netherlands: The role of student-, family- and school factors for early school-leaving in lower secondary education. Maastricht: Research Centre for Education and the Labour Market.

Vabariigi Valitsus (2013). Eesti noortevaldkonna arengukava 2014–2020. Tallinn.

Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Walters, K., & Bowen, G. L. (1997). Peer group acceptance and academic performance among adolescents participating in a dropout prevention program. Child and Adolescent Social Work Journal, 14(6), 413–426. https://doi.org/10.1023/A:1024566930164

Avaldatud
2017-10-28
Rubriik
Artiklid / Articles