Õppekeele roll Eesti venekeelsete õpilaste etnokultuurilise identiteedi kujunemisel

Maie Soll, Sander Salvet, Anu Masso

Abstract


Artiklis analüüsitakse vene emakeelega abiturientide etnokultuurilise identiteedi kujunemist eri õppekeelte kontekstis. Etnokultuurilist identiteeti on artiklis mõistetud kompleksse sotsiaalpsühholoogise (Verkuyten, 2005) ja kommunikatiivse nähtusena (Luhmann, 2002). Empiirilise alusena on kasutatud kirjaliku võrguintervjuu meetodit. Valimi moodustavad eesti ja eesti-vene õppekeelega ning keelekümblust kasutavate koolide/klasside abituriendid (n = 14), kes on pärit Eesti eri piirkondadest (Tallinnast, Tartust, Ida-Virumaalt). Vastuseid otsitakse järgmistele uurimisküsimustele: 1) millised on noorte etnokultuurilised enesemääratlusviisid? 2) milline on õppekeele osa etnokultuuriliste enesemääratlusviiside kujunemisel? Analüüsis eristus kolm enesemääratlusviisi: kindel vene etnokultuuriline, ebakindel eesti-vene ning alternatiivne, ambivalentne identiteet. Analüüs näitab, et ei ametlik õppekeel ega ka õppekeelega rahulolu ei määra otseselt, kellena ja milliste tunnuste kaudu end määratletakse, küll aga võib kool toetada keele kui olulise identiteedi referentsi oskust ning õpilaste keelelise ja kultuurilise tõlkimise võimet.

Summary


Keywords


etnokultuuriline identiteet, õppekeel, Eesti venekeelne elanikkond, kvalitatiivne võrguintervjuu meetod

Full Text:

PDF

References


Arnett, J. J. (1995). Broad and narrow socialization: The family in the context of a cultural theory. Journal of Marriage & Family, 57(3), 617–628. http://dx.doi.org/10.2307/353917

Bourdieu, P. (1991). Language and symbolic power. Cambridge: Polity Press.

Côté, J. E., & Levine, C. G. (2002). Identity, formation, agency, and culture: A social psychological synthesis. USA: Psychological Press. Retrieved from http://de.scribd.com/doc/21986687/Cote-Levine-Identity-cilture-and-agency.

Crains, E. (2010). Intergroup conflict in Northern Ireland. In H. Tajfel (Ed.), Social identity and intergroup relations. European studies in social psychology (pp. 277– 297). Cambridge: Cambridge University Press.

Cummins, J. (1996). Negotiating identities: Education for empowerment in a diverse society. Los Angeles, California: California Association for Bilingual Education.

Dey, I. (2005). Qualitative data analysis: A user-friendly guide for social scientists. London, New York: Routledge.

Eesti Hariduse Infosüsteem (2014). Külastatud aadressil http://www.ehis.ee.

Ehala, M. (2003). Identiteedikasvatus ja keelehoid ehk Miks peaks eesti kool arendama eesti identiteeti. Oma Keel, 2, 5–10.

Extra, G., & Yagmur, K. (2006). Immigrant minority languages at home and at school: A case study of the Netherlands. European Education: A Journal of Issues and Studies, 38(2), 50–63. http://dx.doi.org/10.2753/EUE1056-4934380204

Fifth, A., & Wagner, J. (2007). Second/foreign language learning as a social accomplishment: Elaborations on a reconceptualized SLA. The Modern Language Journal, 91(1), 800–819.

Fought, C. (2006). Language and ethnicity. Cambridge etc.: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511791215

Haridus- ja Teadusministeerium (2012). Eri õppekeeltes õppivaid noori puudutavad avaldamata andmed.

Haridusministeerium (1998). Muukeelse kooli arenduskava. Ühtse Eesti haridussüsteemi kujundamine: tegevuskava 1997–2007. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse istungil 20. jaanuaril 1998.

Hughes, D., Rodriguez, J., Smith, E. P., Johnson, D. J., Stevenson, H. C., & Spicer, P. (2006). Parents’ ethnic-racial socialization practices: A review of research and directions for future study. Develompental Psychology, 42(5), 747–470. http://dx.doi.org/10.1037/0012-1649.42.5.747

Isajiw, W. W. (1993). Definition and dimensions of ethnicity: A theoretical framework. Paper presented at Joint Canada-United States Conference on The Measurement of Ethnicity Ottawa, Ontario, Canada, April 2, 1992. Published: Challenges of measuring an ethnic world science, politics, reality: Proceedings of the Joint Canada-United States Conference on the Measurement of Ethnicity, April 1–3, 1992 (pp. 407–427). Washington, D.C: U.S. Government Printing Office.

Kelle, U. (Ed.) (1995). Computer-aided qualitative data analysis: Theory, methods and practice. London: Sage Publications.

Kim, S. Y., & Chao, R. K. (2009). Heritage language fluency, ethnic identity, and school effort of immigrant Chinese and Mexican adolescents. Cultural Diversity and Ethnic Minority Psychology, 15(1), 27–37. http://dx.doi.org/10.1037/a0013052

Kim Park, I. J. (2007). Enculturation of Korean American adolescents within familial and cultural contexts: The mediating role of ethnic identity. Family Relations, 56(4), 403–412. http://dx.doi.org/10.1111/j.1741-3729.2007.00469.x

Kirss, L., & Vihalemm, T. (2008). RIP 2008–2013 lõpparuanne: Hariduslik integratsioon. M. Lauristin & T. Vihalemm (toim.), RIP 2008–2013 vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne (lk 40–79). Tallinn: Integratsiooni Sihtasutus.

Lewins, A., & Silver, C. (2007). Using software in qualitative research: A step-by-step guide. Los Angeles: Sage Publications. http://dx.doi.org/10.4135/9780857025012

Lindemann, K. (2013). Structural integration of young Russian-speakers in post-Soviet contexts: Educational attainment and transition to the labour market (Doctoral dissertation). Tallinn University, Tallinn.

Luhmann, N. (2002). Das Erziehungssystem der Gesellschaft. Frankfurt am Main: Suhrkamp Verlag.

Luhmann, N. (2004). Schriften zur Pädagogik. Frankfurt am Main: Suhrkamp Verlag.

Luyckx, K., Schwartz, S. J., Goossens, L., Beyers, W., & Missotten, L. (2011). Processes of personal identity formation and evaluation. Handbook of identity theory and research (pp. 77–98). New York etc.: Springer.

Masso, A. (2002). Eesti venekeelne elanikkond: kollektiivse identiteedi ümberkujunemise teedest siirdeühiskonnas (magistritöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Masso, A. (2010). Geographical perspective on identity construction: Identification strategies of Russian youth in Estonia. International Journal of Interdisciplinary Social Sciences, 5(6), 51–62.

Masso, A., & Kello, K. (2012). Ekspertide arvamused ja kogemused seoses riigikeele ja riigikeelse õppega. Projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” uuringu avaldamata analüüsitulemused.

Masso, A., Kello, K., & Jakobson, V. (2013). Üleminek eestikeelsele gümnaasiumiõppele: vilistlaste seisukohtade Q-metodoloogiline diskursusanalüüs. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9, 161–179. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.11

Masso, A., & Soll, M. (2014). Change in language of instruction in Russian-medium schools: Multilevel analysis of attitudes and language proficiency. Journal of Baltic Studies, 1–28. http://dx.doi.org/10.1080/01629778.2014.937818

Masso, A., & Tender, T. (2007). Cultural sustainability in a transition society: Relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia. The International Journal of Environmental, Cultural, Economic and Social Sustainability, 3(3), 163–172.

Masso, A., & Vihalemm, T. (2003). Identity dynamics of Russian-speakers of Estonia in the transition period. Journal of Baltic Studies, 34(1), 92–116. http://dx.doi.org/10.1080/01629770200000271

Müüripeal, E. (1999). Kultuurautonoomia. Eesti Vabariigi vähemusrahvuste haridus- ja keelepoliitika aastail 1918–1940 (magistritöö). Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool.

Nieto, S. (2005). Cultural difference and educational change in a sociopolitical context. In A. Hargreaves (Ed.), Extending educational change: International handbook of educational change (pp. 138–159). Dordrecht: Springer. http://dx.doi.org/10.1007/1-4020-4453-4_7

Pavelson, M., & Jedomskihh, J. (1998). Muulased eesti koolis kui pedagoogiline probleem. M. Lauristin et al. (toim.), Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Projekti „Mitte-eesti noorte integratsioon Eesti ühiskonnas” väljaanne (Vera II) (lk 427–457). Tartu: Tartu Ülikool.

Pettai, I., & Proos, I. (2007). Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis. Sotsioloogilise uurimuse materjalid. Tallinn.

Reek, H. (2012). Miks valiti eesti õppekeelega kool? Projekti „Muukeelne laps Eesti koolis” lõpparuanne (lk 33–45). Tallinn: Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11642.

Riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” (2000). Külastatud aadressil http://www.riik.ee/saks/ikomisjon/programm.

Roberts, R. E., Phinney, J. S., Masse, L. S., Chen, Y. R., Roberts, C. R., & Romero, A. (1999). The structure of ethnic identity of young adolescents from diverse ethnocultural groups. The Journal of Early Adolescence, 19(3), 301–322. http://dx.doi.org/10.1177/0272431699019003001

Salmons, J. (2010). Online interviews in real time. Los Angeles: Sage Publications.

Schwartz, A. (2007). „Caught” versus „taught”: Ethnic identity and the ethnic socialization experiences of African American adolescents in kinship and non-kinship foster placements. Children and Youth Services Review, 29(9), 1201–1219. http://dx.doi.org/10.1016/j.childyouth.2007.05.006

Shin, S. J. (2013). Bilingualism in schools and society: Language, identity, and policy. New York, London: Routledge.

Soll, M. (2006). The language of instruction at primary school, ethnic involvement and national identity: The Estonian example. In I. Savickienė (Ed.), Language, diversity and integration in the enlarged EU: Challenges and opportunities (pp. 119–129). Kaunas: Vytautas Magnus University.

Soll, M. (2012). The role of school in developing ethno-cultural identity: Ethnocultural feelings and knowledge among Russian-speaking students in Estonia. International Journal of Sustainability Education, 8(1), 63–77.

Statistikaamet (2014a). Eesti õppekeelega õpilaste osatähtsus üldhariduse päevaõppes maakonna järgi. Külastatud aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=HT16&ti=EESTI+%D5PPEKEELEGA+%D5PILASTE+OSAT%C4HTSUS+%DCLDHARIDUSE+P%C4EVA%D5PPES+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/05Haridus/14Uldharidus/&lang=2.

Statistikaamet (2014b). Rahvastik soo, rahvuse ja maakonna järgi, 1. jaanuar. Külastatud aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0222&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+RAHVUSE+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2.

Stets, J. E., & Burke, P. J. (2000). Identity theory and social identity theory. Social Psychology Quarterly, 63(3), 224–237. http://dx.doi.org/10.2307/2695870

Strauss, A., & Corbin, J. M. (2008). Basics of qualitative research: Techniques and procedures for developing grounded theory (3rd ed.). Los Angeles: Sage Publications.

Tajfel, H. (2010). Introduction. In H. Tajfel (Ed.), Social identity and intergroup relations. European studies in social psychology (pp. 1–11). Cambridge etc.: Cambridge University Press.

Tillmann, K.-J. (2006). Sozialisationstheorien: eine Einführung in den Zusammenhang von Gesellschaft, Institution und Subjektwerdung. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt Taschenbuch Verlag.

Toomela, A., & Kikas, E. (Eds.) (2012). Children studying in a wrong language: Russian-speaking children in Estonian school twenty years after the collapse of the Soviet Union. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Trost, J. (1986). Statistically nonrepresentative stratified sampling: A sampling technique for qualitative studies. Qualitative Sociology, 9(1), 54–57. http://dx.doi.org/10.1007/BF00988249

Tse, L. (2000). The effects of ethnic identity formation on bilingual maintenance and development: An analysis of Asian American narratives. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 3(3), 185–200. http://dx.doi.org/10.1080/13670050008667706

Turner, J. C. (2010). Towards a cognitive redefinition of the social group. In H. Tajfel (Ed.), Social identity and intergroup relations. European studies in social psychology (pp. 15–40). Cambridge etc.: Cambridge University Press.

Umaña-Taylor, A. J. (2011). Ethnic identity. In S. J. Schwartz, K. Luyckx & V. L. Vignoles (Eds.), Handbook of identity theory and research (pp. 791–808). New York etc.: Springer.

Vabariigi Valitsus (1993). Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Riigi Teataja I, 1993, 71, 1001. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKAS.

Vabariigi Valitsus (2011a). Gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002.

Vabariigi Valitsus (2011b). Põhikooli riiklik õppekava. Riigi Teataja I, 14.01.2011, 1. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001.

Valk, A. (1998). Mitte-eesti noorte psühholoogiline kohanemine mitmerahvuselises klassis: enesehinnang ja etniline identiteet. M. Lauristin et al. (toim.), Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Projekti „Mitte-eesti noorte integratsioon Eesti ühiskonnas” väljaanne (Vera II) (lk 401–425). Tartu: Vali Press.

Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 225–250). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Verkuyten, M. (2005). The social psychology of ethnic identity. Hove, New York: Psychology Press. http://dx.doi.org/10.4324/9780203338704

Vihalemm, T. (2002). On the perspectives of identity formation among Estonian Russians. In M. Lauristin & M. Heidmets (Eds.), The challenge of the Russian minority: Emerging multicultural democracy in Estonia (pp. 219–223). Tartu: Tartu University Press.

Vihalemm, T. (2011). Keelepraktikad, kollektiivne identiteet ja mälu. AS EMOR, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis & Tartu Ülikool (koost.), Integratsiooni monitooring 2011 (lk 113–156).

Vihalemm, T., & Masso, A. (2004). Kollektiivsed identiteedid siirdeaja Eestis. V. Kalmus, M. Lauristin & P. Pruulmann-Vengerfeldt (toim.), Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse „Mina. Maailm. Meedia” tulemustest (lk 45–55). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Vihalemm, T., & Masso, A. (2007). (Re)Construction of collective identities after the dissolution of the Soviet Union: The case of Estonia. Nationalities Papers, 35(1), 71–91. http://dx.doi.org/10.1080/00905990601124496

Vihalemm, T., Siiner, M., & Masso, A. (2011). Sissejuhatus: keeleoskus inimarengu tegurina. Eesti inimarengu aruanne 2010/2011. Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet (lk 116–118). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

Summary




DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.08

Refbacks

  • There are currently no refbacks.




ISSN: 2346-562X

Journal DOI: http://dx.doi.org/10.12697/issn2346-562X

http://www.eha.ut.ee