Õppekeele roll Eesti venekeelsete õpilaste etnokultuurilise identiteedi kujunemisel

Arnett, J. J. (1995). Broad and narrow socialization: The family in the context of a cultural theory. Journal of Marriage & Family, 57(3), 617–628. http://dx.doi.org/10.2307/353917

Bourdieu, P. (1991). Language and symbolic power. Cambridge: Polity Press.

Côté, J. E., & Levine, C. G. (2002). Identity, formation, agency, and culture: A social psychological synthesis. USA: Psychological Press. Retrieved from http://de.scribd.com/doc/21986687/Cote-Levine-Identity-cilture-and-agency.

Crains, E. (2010). Intergroup conflict in Northern Ireland. In H. Tajfel (Ed.), Social identity and intergroup relations. European studies in social psychology (pp. 277– 297). Cambridge: Cambridge University Press.

Cummins, J. (1996). Negotiating identities: Education for empowerment in a diverse society. Los Angeles, California: California Association for Bilingual Education.

Dey, I. (2005). Qualitative data analysis: A user-friendly guide for social scientists. London, New York: Routledge.

Eesti Hariduse Infosüsteem (2014). Külastatud aadressil http://www.ehis.ee.

Ehala, M. (2003). Identiteedikasvatus ja keelehoid ehk Miks peaks eesti kool arendama eesti identiteeti. Oma Keel, 2, 5–10.

Extra, G., & Yagmur, K. (2006). Immigrant minority languages at home and at school: A case study of the Netherlands. European Education: A Journal of Issues and Studies, 38(2), 50–63. http://dx.doi.org/10.2753/EUE1056-4934380204

Fifth, A., & Wagner, J. (2007). Second/foreign language learning as a social accomplishment: Elaborations on a reconceptualized SLA. The Modern Language Journal, 91(1), 800–819.

Fought, C. (2006). Language and ethnicity. Cambridge etc.: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511791215

Haridus- ja Teadusministeerium (2012). Eri õppekeeltes õppivaid noori puudutavad avaldamata andmed.

Haridusministeerium (1998). Muukeelse kooli arenduskava. Ühtse Eesti haridussüsteemi kujundamine: tegevuskava 1997–2007. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse istungil 20. jaanuaril 1998.

Hughes, D., Rodriguez, J., Smith, E. P., Johnson, D. J., Stevenson, H. C., & Spicer, P. (2006). Parents’ ethnic-racial socialization practices: A review of research and directions for future study. Develompental Psychology, 42(5), 747–470. http://dx.doi.org/10.1037/0012-1649.42.5.747

Isajiw, W. W. (1993). Definition and dimensions of ethnicity: A theoretical framework. Paper presented at Joint Canada-United States Conference on The Measurement of Ethnicity Ottawa, Ontario, Canada, April 2, 1992. Published: Challenges of measuring an ethnic world science, politics, reality: Proceedings of the Joint Canada-United States Conference on the Measurement of Ethnicity, April 1–3, 1992 (pp. 407–427). Washington, D.C: U.S. Government Printing Office.

Kelle, U. (Ed.) (1995). Computer-aided qualitative data analysis: Theory, methods and practice. London: Sage Publications.

Kim, S. Y., & Chao, R. K. (2009). Heritage language fluency, ethnic identity, and school effort of immigrant Chinese and Mexican adolescents. Cultural Diversity and Ethnic Minority Psychology, 15(1), 27–37. http://dx.doi.org/10.1037/a0013052

Kim Park, I. J. (2007). Enculturation of Korean American adolescents within familial and cultural contexts: The mediating role of ethnic identity. Family Relations, 56(4), 403–412. http://dx.doi.org/10.1111/j.1741-3729.2007.00469.x

Kirss, L., & Vihalemm, T. (2008). RIP 2008–2013 lõpparuanne: Hariduslik integratsioon. M. Lauristin & T. Vihalemm (toim.), RIP 2008–2013 vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne (lk 40–79). Tallinn: Integratsiooni Sihtasutus.

Lewins, A., & Silver, C. (2007). Using software in qualitative research: A step-by-step guide. Los Angeles: Sage Publications. http://dx.doi.org/10.4135/9780857025012

Lindemann, K. (2013). Structural integration of young Russian-speakers in post-Soviet contexts: Educational attainment and transition to the labour market (Doctoral dissertation). Tallinn University, Tallinn.

Luhmann, N. (2002). Das Erziehungssystem der Gesellschaft. Frankfurt am Main: Suhrkamp Verlag.

Luhmann, N. (2004). Schriften zur Pädagogik. Frankfurt am Main: Suhrkamp Verlag.

Luyckx, K., Schwartz, S. J., Goossens, L., Beyers, W., & Missotten, L. (2011). Processes of personal identity formation and evaluation. Handbook of identity theory and research (pp. 77–98). New York etc.: Springer.

Masso, A. (2002). Eesti venekeelne elanikkond: kollektiivse identiteedi ümberkujunemise teedest siirdeühiskonnas (magistritöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Masso, A. (2010). Geographical perspective on identity construction: Identification strategies of Russian youth in Estonia. International Journal of Interdisciplinary Social Sciences, 5(6), 51–62.

Masso, A., & Kello, K. (2012). Ekspertide arvamused ja kogemused seoses riigikeele ja riigikeelse õppega. Projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” uuringu avaldamata analüüsitulemused.

Masso, A., Kello, K., & Jakobson, V. (2013). Üleminek eestikeelsele gümnaasiumiõppele: vilistlaste seisukohtade Q-metodoloogiline diskursusanalüüs. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9, 161–179. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.11

Masso, A., & Soll, M. (2014). Change in language of instruction in Russian-medium schools: Multilevel analysis of attitudes and language proficiency. Journal of Baltic Studies, 1–28. http://dx.doi.org/10.1080/01629778.2014.937818

Masso, A., & Tender, T. (2007). Cultural sustainability in a transition society: Relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia. The International Journal of Environmental, Cultural, Economic and Social Sustainability, 3(3), 163–172.

Masso, A., & Vihalemm, T. (2003). Identity dynamics of Russian-speakers of Estonia in the transition period. Journal of Baltic Studies, 34(1), 92–116. http://dx.doi.org/10.1080/01629770200000271

Müüripeal, E. (1999). Kultuurautonoomia. Eesti Vabariigi vähemusrahvuste haridus- ja keelepoliitika aastail 1918–1940 (magistritöö). Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool.

Nieto, S. (2005). Cultural difference and educational change in a sociopolitical context. In A. Hargreaves (Ed.), Extending educational change: International handbook of educational change (pp. 138–159). Dordrecht: Springer. http://dx.doi.org/10.1007/1-4020-4453-4_7

Pavelson, M., & Jedomskihh, J. (1998). Muulased eesti koolis kui pedagoogiline probleem. M. Lauristin et al. (toim.), Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Projekti „Mitte-eesti noorte integratsioon Eesti ühiskonnas” väljaanne (Vera II) (lk 427–457). Tartu: Tartu Ülikool.

Pettai, I., & Proos, I. (2007). Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis. Sotsioloogilise uurimuse materjalid. Tallinn.

Reek, H. (2012). Miks valiti eesti õppekeelega kool? Projekti „Muukeelne laps Eesti koolis” lõpparuanne (lk 33–45). Tallinn: Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil www.hm.ee/index.php?popup=download&id=11642.

Riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” (2000). Külastatud aadressil http://www.riik.ee/saks/ikomisjon/programm.

Roberts, R. E., Phinney, J. S., Masse, L. S., Chen, Y. R., Roberts, C. R., & Romero, A. (1999). The structure of ethnic identity of young adolescents from diverse ethnocultural groups. The Journal of Early Adolescence, 19(3), 301–322. http://dx.doi.org/10.1177/0272431699019003001

Salmons, J. (2010). Online interviews in real time. Los Angeles: Sage Publications.

Schwartz, A. (2007). „Caught” versus „taught”: Ethnic identity and the ethnic socialization experiences of African American adolescents in kinship and non-kinship foster placements. Children and Youth Services Review, 29(9), 1201–1219. http://dx.doi.org/10.1016/j.childyouth.2007.05.006

Shin, S. J. (2013). Bilingualism in schools and society: Language, identity, and policy. New York, London: Routledge.

Soll, M. (2006). The language of instruction at primary school, ethnic involvement and national identity: The Estonian example. In I. Savickienė (Ed.), Language, diversity and integration in the enlarged EU: Challenges and opportunities (pp. 119–129). Kaunas: Vytautas Magnus University.

Soll, M. (2012). The role of school in developing ethno-cultural identity: Ethnocultural feelings and knowledge among Russian-speaking students in Estonia. International Journal of Sustainability Education, 8(1), 63–77.

Statistikaamet (2014a). Eesti õppekeelega õpilaste osatähtsus üldhariduse päevaõppes maakonna järgi. Külastatud aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=HT16&ti=EESTI+%D5PPEKEELEGA+%D5PILASTE+OSAT%C4HTSUS+%DCLDHARIDUSE+P%C4EVA%D5PPES+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/05Haridus/14Uldharidus/&lang=2.

Statistikaamet (2014b). Rahvastik soo, rahvuse ja maakonna järgi, 1. jaanuar. Külastatud aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0222&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+RAHVUSE+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2.

Stets, J. E., & Burke, P. J. (2000). Identity theory and social identity theory. Social Psychology Quarterly, 63(3), 224–237. http://dx.doi.org/10.2307/2695870

Strauss, A., & Corbin, J. M. (2008). Basics of qualitative research: Techniques and procedures for developing grounded theory (3rd ed.). Los Angeles: Sage Publications.

Tajfel, H. (2010). Introduction. In H. Tajfel (Ed.), Social identity and intergroup relations. European studies in social psychology (pp. 1–11). Cambridge etc.: Cambridge University Press.

Tillmann, K.-J. (2006). Sozialisationstheorien: eine Einführung in den Zusammenhang von Gesellschaft, Institution und Subjektwerdung. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt Taschenbuch Verlag.

Toomela, A., & Kikas, E. (Eds.) (2012). Children studying in a wrong language: Russian-speaking children in Estonian school twenty years after the collapse of the Soviet Union. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Trost, J. (1986). Statistically nonrepresentative stratified sampling: A sampling technique for qualitative studies. Qualitative Sociology, 9(1), 54–57. http://dx.doi.org/10.1007/BF00988249

Tse, L. (2000). The effects of ethnic identity formation on bilingual maintenance and development: An analysis of Asian American narratives. International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, 3(3), 185–200. http://dx.doi.org/10.1080/13670050008667706

Turner, J. C. (2010). Towards a cognitive redefinition of the social group. In H. Tajfel (Ed.), Social identity and intergroup relations. European studies in social psychology (pp. 15–40). Cambridge etc.: Cambridge University Press.

Umaña-Taylor, A. J. (2011). Ethnic identity. In S. J. Schwartz, K. Luyckx & V. L. Vignoles (Eds.), Handbook of identity theory and research (pp. 791–808). New York etc.: Springer.

Vabariigi Valitsus (1993). Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Riigi Teataja I, 1993, 71, 1001. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKAS.

Vabariigi Valitsus (2011a). Gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002.

Vabariigi Valitsus (2011b). Põhikooli riiklik õppekava. Riigi Teataja I, 14.01.2011, 1. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001.

Valk, A. (1998). Mitte-eesti noorte psühholoogiline kohanemine mitmerahvuselises klassis: enesehinnang ja etniline identiteet. M. Lauristin et al. (toim.), Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Projekti „Mitte-eesti noorte integratsioon Eesti ühiskonnas” väljaanne (Vera II) (lk 401–425). Tartu: Vali Press.

Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 225–250). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Verkuyten, M. (2005). The social psychology of ethnic identity. Hove, New York: Psychology Press. http://dx.doi.org/10.4324/9780203338704

Vihalemm, T. (2002). On the perspectives of identity formation among Estonian Russians. In M. Lauristin & M. Heidmets (Eds.), The challenge of the Russian minority: Emerging multicultural democracy in Estonia (pp. 219–223). Tartu: Tartu University Press.

Vihalemm, T. (2011). Keelepraktikad, kollektiivne identiteet ja mälu. AS EMOR, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis & Tartu Ülikool (koost.), Integratsiooni monitooring 2011 (lk 113–156).

Vihalemm, T., & Masso, A. (2004). Kollektiivsed identiteedid siirdeaja Eestis. V. Kalmus, M. Lauristin & P. Pruulmann-Vengerfeldt (toim.), Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse „Mina. Maailm. Meedia” tulemustest (lk 45–55). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Vihalemm, T., & Masso, A. (2007). (Re)Construction of collective identities after the dissolution of the Soviet Union: The case of Estonia. Nationalities Papers, 35(1), 71–91. http://dx.doi.org/10.1080/00905990601124496

Vihalemm, T., Siiner, M., & Masso, A. (2011). Sissejuhatus: keeleoskus inimarengu tegurina. Eesti inimarengu aruanne 2010/2011. Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet (lk 116–118). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.