Õpetajate hinnangud oma teadmistele ning arvamused kliimamuutustest ja teema käsitlemisvõimalustest lasteaias
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.2.05Märksõnad:
õpetajate hinnangud, õpetajate arvamused, kliimamuutused, kliimamuutuste käsitlemisvõimalused, koolieelne igaKokkuvõte
Lapsepõlves omandatud käitumisel on mõju keskkonnale. Õpetajatel on laste suunamisel tähtis osa ja selle edukus sõltub õpetajate teadmistest, arusaamadest ning hoiakutest. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada õpetajate hinnangud oma teadmistele ning arvamused kliimamuutustest ja teema käsitlemisvõimalustest lasteaias. Eesmärgi saavutamiseks vastasid juhuvalimisse sattunud õpetajad (N = 50) autorite koostatud küsimustikule. Vastajad hindasid kõrgemalt oma teadmisi kliimamuutuste põhjuste, tagajärgede ja leevendamise, aga madalamalt muutustega toimetuleku võimaluste kohta. Laste arendamisel pidasid nad oluliseks isiklikku eeskuju, kliimateemalisi üritusi ja loodusvaatlusi. Küsitletud arvasid, et kliimateadlikkuse kujundamisega võiks alustada koolieelses eas, mil on kõige tõhusam omandada uusi teadmisi ja kujundada erinevaid käitumismustreid. Samas ei olnud kolmandik vastanutest kliimamuutuste teemat lastega käsitlenud. Soovitame riiklikus õppekavas lisaks keskkonnahoidliku mõtteviisi kujundamisele sõnastada selgemalt eesmärgid, mis aitavad muutuvas kliimas toime tulla, ning pakkuda õpetajate toetamiseks teemakohaseid koolitusi.
Allalaadimised
Viited
Audley, S. R., & Stein, N. R. (2017). Creating an environmental resiliency framework: Changing children’s personal and cultural narratives to build environmental resiliency. Journal of Environmental Studies and Sciences, 7(2), 205–215. https://doi.org/10.1007/s13412-016-0385-6
Baker, C., Clayton, S., & Bragg, E. (2021). Educating for resilience: Parent and teacher perceptions of children’s emotional needs in response to climate change. Environmental Education Research, 27(5), 687–705. https://doi.org/10.1080/13504622.2020.1828288
Barrable, A. (2019). Refocusing environmental education in the early years: A brief introduction to a pedagogy for connection. Education Sciences, 9(1), 61. https://doi.org/10.3390/educsci9010061
Beaver, B. C., & Borgerding, L. A. (2023). Climate change education in early childhood classrooms: A nature-based approach. International Journal of Early Childhood Environmental Education, 11(1), 3.
Colston, N. M., & Ivey, T. A. (2015). (un)Doing the next generation science standards: Climate change education actor-networks in Oklahoma. Journal of Education Policy, 30(6), 773–795. https://doi.org/10.1080/02680939.2015.1011711
Cook, J., Nuccitelli, D., Green, S., Richardson, M., Winkler, B., Painting, R., Way, R., Jacobs, P., & Skuce, A. (2013). Quantifying the consensus on anthrogenic global warming in the scientifc literature. Environmental Research Letters, 8(2), 1–7. http://doi.org/10.1088/1748-9326/8/2/024024
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring (2022). Turu-uuringute AS. Keskkonnaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/uuringud.
Engdahl, I. (2015). Early childhood education for sustainability: The OMEP world project. International Journal of Early Childhood, 47(3), 347–366. https://doi.org/10.1007/s13158-015-0149-6
Favier, T., Van Gorp, B., Cyvin, J. B., & Cyvin, J. (2021). Learning to teach climate change: Students in teacher training and their progression in pedagogical content knowledge. Journal of Geography in Higher Education, 45(4), 594–620. https://doi.org/10.1080/03098265.2021.1900080
Hannah, A. L., & Rhubart, D. C. (2020). Teacher perceptions of state standards and climate change pedagogy: Opportunities and barriers for implementing consensusinformed instruction on climate change. Climatic Change, 158(3), 377–392. https://doi.org/10.1007/s10584-019-02590-8
Iturriza, M., Hernantes, J., Abdelgawad, A. A., & Labaka, L. (2020). Are cities aware enough? A framework for developing city awareness to climate change. Sustainability, 12(6), 6. https://doi.org/10.3390/su12062168
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I 2008, 23, 152. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
Kuthe, A., Keller, L., Körfgen, A., Stötter, H., Oberrauch, A., & Höferl, K.-M. (2019). How many young generations are there? – A typology of teenagers’ climate change awareness in Germany and Austria. The Journal of Environmental Education, 50(3), 172–182. https://doi.org/10.1080/00958964.2019.1598927
Larsson, B., Andersson, M., & Osbeck, C. (2010). Bringing environmentalism home: Children’s influence on family consumption in the Nordic countries and beyond. Childhood, 17(1), 129–147. https://doi.org/10.1177/0907568209351554
Lee, H., Calvin, K., Dasgupta, D., Krinner, G., Mukherji, A., Thorne, P., & Zommers, Z. (2023). Climate change 2023: synthesis report. Contribution of working groups I, II and III to the sixth assessment report of the intergovernmental panel on climate change. The Australian National University.
Masson-Delmotte, V., Zhai, P., Pirani, A., Connors, S. L., Péan, C., Berger, S., ..., & Zhou, B. (2021). Climate change 2021: the physical science basis. Contribution of working group I to the sixth assessment report of the intergovernmental panel on climate change, 2. https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/.
Monroe, M. C., Plate, R. R., Oxarart, A., Bowers, A., & Chaves, W. A. (2019). Identifying effective climate change education strategies: A systematic review of the research. Environmental Education Research, 25(6), 791–812. https://doi.org/10.1080/13504622.2017.1360842
NAAEE. State of Climate Change Education Report (2022). https://naaee.org/sites/default/files/2023-02/NAAEE_State%20of%20Climate%20Change%20Education%20Report_SUBMITTED%2012_12_22%5B1%5D.pdf.
Plutzer, E., McCaffrey, M., Hannah, A. L., Rosenau, J., Berbeco, M., & Reid, A. H. (2016). Climate confusion among U.S. teachers. Science, 351(6274), 664–665. https://doi.org/10.1126/science.aab3907
Richardson, M., & Sheffield, D. (2017). Three good things in nature: Noticing nearby nature brings sustained increases in connection with nature / Tres cosas buenas de la naturaleza: prestar atención a la naturaleza cercana produce incrementos prolongados en conexión con la naturaleza. PsyEcology, 8(1), 1–32. https://doi.org/10.1080/21711976.2016.1267136
Riffe, D., Lacy, S., & Fico, F. (2005). Analyzing media messages: Using quantitative content analysis in research. Lawrence Erlbaum Associated, Publishers, London.
Sanson, A. V., Van Hoorn, J., & Burke, S. E. L. (2019). Responding to the impacts of the climate crisis on children and youth. Child Development Perspectives, 13(4), 201–207. https://doi.org/10.1111/cdep.12342
Sepp, M. (2015). Tormid Eesti tulevikukliimas. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 112, 49–52. https://core.ac.uk/download/pdf/79112404.pdf
Sobel, D. (2007). Climate Change Meets Ecophobia. https://earthtosky.org/content/course-content/Showcase/Sara-Weisberg-Smith/Sobel_Climate_Change_meets_Ecophobia.pdf.
Spiteri, J. (2022). Early childhood teachers’ perceptions of environmental sustainability: A phenomenographic investigation. Australian Journal of Teacher Education (Online), 47(5), 50–66. https://doi.org/10.14221/ajte.2022v47n5.4
Spiteri, J. (2023). Approaches to foster young children’s engagement with climate action: A scoping review. Sustainability, 15(19). https://doi.org/10.3390/su151914604
Stevenson, R. B., Nicholls, J., & Whitehouse, H. (2017). What is climate change education? Curriculum Perspectives, 37(1), 67–71. https://doi.org/10.1007/s41297-017-0015-9
Tolppanen, S., Claudelin, A., & Kang, J. (2021). Pre-service teachers’ knowledge and perceptions of the impact of mitigative climate actions and their willingness to act. Research in Science Education, 51(6), 1629–1649. https://doi.org/10.1007/s11165-020-09921-1
UNESCO (2016). Education for people and planet: Creating sustainable futures for all. Paris: UNESCO. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000245752.
UNESCO at COP28 (s. a.). Making education the long-term solution to the climate crisis. https://www.unesco.org/en/articles/unesco-cop28-making-education-long-term-solution-climate-crisis.
Von Storch, H., Omstedt, A., Pawlak, J., Reckermann, M., Borzenkova, I., Zorita, E., ... & Koff, T. (2015). Second assessment of climate change for the Baltic Sea Basin. Springer.
Värri, V.-M. (2021). Kasvatus ökokriisi ajastul. Tallinna Ülikooli kirjastus.
Wang, X., Geng, L., Zhou, K., Ye, L., Ma, Y., & Zhang, S. (2016). Mindful learning can promote connectedness to nature: Implicit and explicit evidence. Consciousness and Cognition, 44, 1–7. https://doi.org/10.1016/j.concog.2016.06.006
Winter, V., Kranz, J., & Möller, A. (2022). Climate change education challenges from two different perspectives of change agents: Perceptions of school students and pre-service teachers. Sustainability, 14(10). https://doi.org/10.3390/su14106081
Wolff, L. A., Skarstein, T. H., & Skarstein, F. (2020). The mission of early childhood education in the anthropocene. Education Sciences, 10(2), 27. https://doi.org/10.3390/educsci10020027
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
