Õpetajakoolituse üliõpilaste arvamused teadmistest, oskustest ja toest, mida nad vajavad uurimuslikuks õppeks
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.04Märksõnad:
uurimuslik õpe, õpetajakoolitus, katsetamine, hindamine, diferentseerimineKokkuvõte
Uuring käsitleb Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste arvamusi teadmistest, oskustest ja toest, mida nad vajavad uurimusliku õppe (UÕ) jaoks. 41 UÕ kursuse bakalaureuseastme üliõpilast täitsid küsimustiku, mis käsitles nelja UÕ aspekti: õpetamine, katsetamine, hindamine ja diferentseerimine. Kirjeldav statistika näitas üliõpilaste tugevat nõustumist väidetega, et õpetajakoolitus peaks käsitlema UÕ eeliseid, väljakutseid ja näiteid kõigi nelja aspekti kohta. Vastuste analüüsist selgus, et esimese aspekti ehk UÕ õpetamise puhul peeti oluliseks õppida tunde struktureerima, looma autentseid ülesandeid ning tasakaalustama otsest ja vähemat juhendamist. Teise aspekti ehk katsetamise kvalitatiivsest analüüsist nähtus, et osalejad pidasid oluliseks katsete ohutuse tagamist ning kohanemist ettearvamatute tulemustega. UÕ hindamise aspekti puhul pidasid üliõpilased oluliseks, et hindamine oleks protsessikeskne, õiglane ja kujundav ning hõlmaks kaaslaste ja enesehindamist. UÕ diferentseerimise aspektis pidasid osalejad hädavajalikuks, et tagada jõukohasus kõigile õppijatele. Kõigis neljas uuritud aspektis tõid õpetajakoolituse üliõpilased oma toe vajadustena esile õppematerjalid, selged näited, mentorluse ja koostöö. Tulemused viitavad sellele, et tõhus õpetajakoolitus UÕ-s eeldab teooria sidumist õpetamisstrateegiatega ning tulevastele õpetajatele tuleb pakkuda oskusi tasakaalustada otsest ja vähemat juhendamist UÕ rakendamisel.
Allalaadimised
Viited
Achurra, A., Uskola, A., & Zamalloa, T. (2024). Future teachers’ perceptions about their preparedness to teach science as inquiry. Education Sciences, 14(7), 700. https://doi.org/10.3390/educsci14070700
Bacak, J., & Byker, E. (2021). Moving from levels of inquiry to the flexible phases of inquiry theory: A literature review of inquiry-based teacher education. Journal of Teacher Education and Educators, 10(2), 255–271.
Baur, A., Baumgartner-Hirscher, N., Lehtinen, A., Neudecker, C., Nieminen, P., Papaevripidou, M., Rohrmann, S., Schiffl, I., Schuknecht, M., Virtbauer, L., & Xenofontos, N. (2022). Differentiation in Inquiry-based Learning: A Differentiation Tool with a Focus on Experimentation. Heidelberg, Pädagogische Hochschule.
Bybee, R. (2002). Scientific inquiry, student learning, and the science curriculum. R. Bybee (Ed.), Learning science and the science of learning: Science educators’ essay collection (pp. 25–35). Washington, DC: NSTA Press.
Chen, Z., & Klahr, D. (1999). All other things being equal: Acquisition and transfer of the Control of Variables Strategy. Child Development, 70(5), 1098–1120. https://doi.org/10.1111/1467-8624.00081
de Jong, T., Lazonder, A. W., Chinn, C. A., Fischer, F., Gobert, J., Hmelo-Silver, C. E., Ken R. Koedinger, K. R., Krajcik, J. S., Kyza, E. A., Linn, M. C., Pedaste, M., Scheiter, K., & Zacharia, Z. C. (2023). Let’s talk evidence – The case for combining inquiry-based and direct instruction. Educational Research Review, 39, 100536. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2023.100536
Emden, M., & Baur, A. (2017). Effektive Lehrkräftebildung zum Experimentieren–Entwurf eines integrierten Wirkungs-und Gestaltungsmodells. Zeitschrift für Didaktik der Naturwissenschaften, 23(1), 1–19. https://doi.org/10.1007/s40573-016-0052-1
Glaser, R., Schauble, L., Raghavan, K., & Zeitz, C. (1992). Scientific Reasoning across different domains. E. de Corte, M.C. Linn, H. Mandl, & L. Verschaffel (Ed.), Computer-based learning environments and problem solving (pp. 345–371). Springer-Verlag. https://doi.org/10.1007/978-3-642-77228-3_16
Gromova, T. (2015). Algklasside õpetajate arusaamad ja hoiakud uurimusliku õppe suhtes Ida-Virumaa vene õppekeelega koolide näitel. Magistritöö, Tartu Ülikool.
GRÕK = Gümnaasiumi riiklik õppekava – Riigi Teataja. (2011). Külastatud aadressil: https://http.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Guskey, T. R. (2014). Planning professional learning. Educational Leadership, 71(8), 10–16.
Hammann, M., Phan, T.T.H., Ehmer, M., & Grimm, T. (2008). Assessing pupils’ skills in experimentation. Journal of Biological Education, 42(2), 66–72. https://doi.org/10.1080/00219266.2008.9656113
Hani, V. (2010). Uurimusliku õppe rakendamine ja praktiliste tööde erinevad realisatsioonid uurimuslikus õppes. Magistritöö, Tartu Ülikool.
Lazonder, A. W., & Harmsen, R. (2016). Meta-analysis of inquiry-based learning: Effects of guidance. Review of Educational Research, 86(3), 681–718. https://doi.org/10.3102/0034654315627366
Müür, M. (2018). Tartumaa klassiõpetajate arusaamad uurimuslikust õppest ja uurimusliku õppe etappidest. Magistritöö, Tartu Ülikool.
Pedaste, M., Mäeots, M., Siiman, L. A., De Jong, T., Van Riesen, S. A., Kamp, E. T., Constantinos C., Manoli, C. C., Zacharia, Z. C., & Tsourlidaki, E. (2015). Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle. Educational Research Review, 14, 47–61. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2015.02.003
PRÕK = Põhikooli riiklik õppekava – Riigi Teataja. (2011). Külastatud aadressil: https://http.riigiteataja.ee/akt/129082014020
Reinsoo, G. (2019). Klassiõpetajate uurimuslik üldteadmine ja arusaam uurimuslikust õppest ning selle rakendamisest. Magistritöö, Tartu Ülikool.
Shulman, L. S. (1986). Those who understand: Knowledge growth in teaching. Educational Researcher, 15(2), 4–14. https://doi.org/10.3102/0013189X015002004
Silm, G., Tiitsaar, K., Pedaste, M., Zacharia, Z. C., & Papaevripidou, M. (2017). Teachers’ readiness to use inquiry-based learning: An investigation of teachers’ sense of efficacy and attitudes toward inquiry-based learning. Science Education International, 28(4), 315–325.
Strat, T. T. S., Henriksen, E. K., & Jegstad, K. M. (2024). Inquiry-based science education in science teacher education: A systematic review. Studies in Science Education, 60(2), 191–249. https://doi.org/10.1080/03057267.2023.2207148
Tomlinson, C. A. (2014). The Differentiated Classroom: Responding to the Needs of All Learners. (2nd ed., pp. 2–3). Alexandria, VA: ASCD.
Westwood, P. (2001). Differentiation’ as a strategy for inclusive classroom practice: Some difficulties identified. Australian Journal of Learning Difficulties, 6(1), 5–11. https://doi.org/10.1080/19404150109546651
Wood, D., Bruner, J. S., & Ross, G. (1976). The role of tutoring in problem solving. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 17(2), 89–100. https://doi.org/10.1111/j.1469-7610.1976.tb00381.x
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
