Professionalismi, õppimise ja identiteedi kontseptsioonide sidumine
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.02aMärksõnad:
professionaalne õppimine, professionaalne identiteet, õpikogukonnad, õppimise liigid, professionaalne õppimiskultuur, õppimiseelistusedKokkuvõte
Selles kontseptuaalses artiklis püüame ühendada mõned oma varasematest käsitustest uueks sidusaks õppija identiteedi mudeliks. Artikli esimeses osas esitame ülevaate teadusuuringutest ja teooriatest, mis käsitlevad professionaalset ja töökohal õppimist. Teises osas vaatleme töötamist nn õppe maastikul. See on metafoor, mida kasutame organisatsioonilise õppimise kirjeldamiseks. Kolmandas osas käsitleme õppimiseelistusi: kirjeldame viit töökohal õppimise viisi. Neljandas osas tutvustame õppiva professionaali kontseptsiooni. Viiendas osas anname ülevaate teadusuuringutest ja teooriatest, mis käsitlevad professionaalset identiteeti, mille lahutamatuteks osadeks on see, kes sa oled (inimesena), millist tööd (elukutse) ja kus sa seda teed (keskkond). Arutelu osas püüame selgitada, kuidas saab erinevaid mudeleid ühendada, diferentseerida ja lõimida. Kõikide käsitluste puhul lähtume professionaalsest identiteedist. Lõimitud kontseptuaalses küsimustikus võtame kogu teema kokku, pakume välja õppija identiteedi uue kontseptsiooni ja näitame, milliseid tulemusi annab professionaalse õppimiskultuuri soodustamine.
Full textAllalaadimised
Viited
Bandura, A. (1986). Social foundations of thought and action: A social cognitive theory. Englewood Cliffs: Prentice-Hall.
Bereiter, C. (2002). Education and mind in the knowledge age. Hillsdale: Erlbaum.
Berings, M.G.M.C. (2006). On-the-job learning styles: conceptualization and instrument development for the nursing profession. PhD. Tilburg: Tilburg University.
Bolhuis, S. M. (1995). Leren en veranderen bij volwassenen. Een nieuwe benadering. [Learning and change with adults: a new approach]. Bussum: Coutinho.
Bruner, J. (1996). The culture of education. Cambridge: Harvard University Press.
Doornbos, A. J. (2006). Work related learning at the Dutch police force. PhD. Nijmegen: Radboud University.
Engeström, Y. (1999). Innovative learning in work teams: Analyzing cycles of knowledge creation in practice. In Y. Engeström, R. Miettinen, R.-L. Punamäki (Eds.), Perspectives on activity theory (pp. 377–404). Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511812774.025
Ericsson, K. A., Krampe, R. T., & Tesch-Romer, C. (1993). The role of deliberate practice in the acquisition of expert performance. Psychological Review, 100(3), 363–406. https://doi.org/10.1037/0033-295X.100.3.363
Freidson, E. (2001). Professionalism: the third logic. Chicago: The University of Chicago Press.
Gardner, H., & Shulman, L. S. (2005). The professions in America today: Crucial but fragile. Daedalus, 134, 13–18. https://doi.org/10.1162/0011526054622132
Greenwood, E. (1957). Attributes of a profession. Social work, July, 45–55.
Illeris, K. (2014). Transformative learning and identity. New York: Routledge.
James, W. (1890). The Principles of Psychology. Adelaide (Australia): eBooks@Adelaide. The University of Adelaide Library. University of Adelaide.
Kegan, R. (2009). What 'form' transforms? A constructive-developmental approach to transformative learning. K. Illeris (Ed.), Contemporary theories of learning (pp. 35–52). New York: Routledge.
Meggison, D. (1996). Planned and emergent learning. Management Learning, 27, 411–428. https://doi.org/10.1177/1350507696274002
Nolin, J. (2008). In search of a new theory of professions. Report of the University of Borås (Sweden) in the series Science for the professions, 4, 1–53.
Nonaka, I., & Takeuchi, H. (1995). The knowledge-creating company: How Japanese companies create the dynamics of innovation. New York: Oxford University Press.
Paavola, S., Lipponen, L., & Hakkarainen, K. (2002). Epistemological foundations for CSCL: A comparison of three models of innovative knowledge. G. Stahl (Ed.), Proceedings of CSCL 2002 (pp. 24–32). Hillsdale: Erlbaum. https://doi.org/10.3115/1658616.1658621
Ruijters, M. C. P. (2006). Liefde voor leren [Love for learning]. Doctoral dissertation, Utrecht University.
Ruijters, M. C. P., & Simons, P. R. J. (2006). Het leerlandschap van organisaties [The learning landscape of organizations]. Develop, 2, 54–63.
Ruijters, M. C. P. (Ed.) (2015a). Je binnenste buiten. Over professionele identiteit in organisaties. [Your inside out. About professional identity in organizations]. Deventer: Vakmedianet.
Ruijters, M. C. P. (2015b). Praktijkverkenningen. [Exploring practice] M. C. P. Ruijters (Ed.), Je binnenste buiten. Over professionele identiteit in organisaties. [Your inside out. About professional identity in organizations] (pp. 145–190). Deventer: Vakmedianet.
Ruijters, M. C. P. (2015c). Professionele identiteit. [Professional identity]. In M. C. P. Ruijters (Ed.), Je binnenste buiten. Over professionele identiteit in organisaties. [Your inside out. About professional identity in organizations] (pp. 191–240). Deventer: Vakmedianet.
Ruijters, M. P. C., & Simons, P. R. J. (2015). Professionaliteit [Professionality]. M. C. P. Ruijters (Ed.), Je binnenste buiten. Over professionele identiteit in organisaties. [Your inside out. About professional identity in organizations] (pp. 59–98). Deventer: Vakmedianet.
Schön, D. (1983). The reflective practitioner: How professionals think in action. New York, NY: Basic Books.
Senge, P. (1990). The fifth discipline: the art and practice of the learning organization. London: Random House.
Sfard, A. (1998). On two metaphors for learning and the dangers of choosing just one. Educational Researcher, 27, 4–13. https://doi.org/10.3102/0013189X027002004
Shaffer, D. W. (2006). How Computer Games Help Children Learn. New York: Palgrave Macmillan.
Simons, P. R. J., & Ruijters, M. C. P. (2001). Work related learning: Elaborate, expand, externalise. In L. Nieuwenhuis (Ed.), Dynamics and stability in VET and HRD (pp. 101–114). Enschede: Twente University Press.
Simons P. R. J., & Ruijters M. C. P. (2004). Learning Professionals: Towards an Integrated Model. H.P.A. Boshuizen, R. Bromme, & H. Gruber (Eds.) Professional Learning: Gaps and Transitions on the Way from Novice to Expert. Innovation and Change in Professional Education (pp. 207–229). Dordrecht: Springer. https://doi.org/10.1007/1-4020-2094-5_11
Simons, P. R. J., & Ruijters, M. C. P. (2008). Varieties of work-related learning. International Journal of Educational Research, 47(4), 241–251. https://doi.org/10.1016/j.ijer.2008.07.001
Simons, P. R. J., & Ruijters, M. C. P. (2014). The real professional is a learning professional. S. Billet, C. Harteis & H. Gruber (Eds.), International Handbook of research in professional and practice based learning (pp. 955–985). Berlin: Springer. https://doi.org/10.1007/978-94-017-8902-8_35
Thijssen, J. (1987). Bedrijfsopleidingen als werkterrein. [Training and development as field of work]. Den Haag: Vuga.
Van Oeffelt, T., Ruijters, M. C. P., Van Hees, A., & Simons, P. R. J. (2017). Professional identity, a neglected core concept of professional development. K. Black, R. Warhurst, & S. Corlett (Eds.), Identity as a Foundation for Human Resource Development (pp. 237–252). London: Taylor & Francis. https://doi.org/10.4324/9781315671482-16
Van Oeffelt, T. P. A., Ruijters, M. C. P., & Wempe, J. F. D. B. (2020). Towards collective professionalism: Lessons from a systematic review of literature on the history of professionalism. Manuscript in preparation.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
