Õpetajate arusaamad väärtustele keskenduvast dialoogilisest kommunikatsioonist mitmekultuurilises õpikeskkonnas
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.2.03Märksõnad:
mitmekultuurilisus, väärtuskasvatus, väärtusselitus, dialoogiline kommunikatsioon, interkultuuriline haridusKokkuvõte
See uurimus analüüsib Eesti õpetaja arusaamu väärtustele keskenduvast dialoogilisest kommunikatsioonist (VKDK) mitmekultuurilises õpikeskkonnas, keskendudes küsimusele, milliseid VKDK olukordi ja vajadusi märkavad mitmekultuurilise õpikeskkonna kogemusega õpetajad. Kultuuridevahelisi väärtusi puudutavad arutelud eeldavad vastastikust kuulamist ja mõistmist, mistõttu lähtub siinne uurimus teoreetiliselt dialoogilise kommunikatsiooni kontseptsioonist. Samast kontseptsioonist lähtub ka Tartu Ülikooli eetikakeskusese õpilaste mäng "Väärtuste avastajad", mille lisapakett on suunatud kultuuriliste väärtuste alaste arutelude algatamiseks ja juhtimiseks. Õpetajate arusaamu ja praktilisi kogemusi koguti poolstruktureeritud intervjuude kaudu. Valimi moodustavad üheksa TÜ eetikakeskuse ja Eesti Pagulasabi pagulus ja -rändeteemalises projektis osalenud õpetajat, kelle kogemuste refleksioon vaatleb nii VKDK praktikaid kui ka õpilaste mängu kasutamisel ilmnenud võimalusi ja piiranguid.
Allalaadimised
Viited
Abma, T. A., Molewijk, B., & Widdershoven, G. A. M. (2009). Good care in ongoing dialogue. Improving the quality of care through moral deliberation and responsive evaluation. Health Care Anal., 17, 217–235. https://doi.org/10.1007/s10728-008-0102-z
Alumäe, T., Tilk, O., & Ullah, A. (2018). Advanced rich transcription system for Estonian speech. Frontiers in artificial intelligence and applications, 307, 1–8. https://doi.org/10.3233/978-1-61499-912-6-1
Arutelumäng "Eesti rahva sada valikut". (2018). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Külastatud aadressil https://www.eetika.ee/et/vaartusarendus/eesti-rahva-sada-valikut-arutelumang-vaartustest.
Baldor, R. A., Field, T. S., & Gurwitz, J. H. (2001). Using the "Question of scruples" game to teach managed care ethics to students. Academic medicine, 76(5), 510–511. https://doi.org/10.1097/00001888-200105000-00040
Banks, J. A. (1995). Multicultural education: Historical development, dimensions, and practice. Teoses J. A. Banks & C. A. McGee Banks (toim), Handbook of Research on Multicultural Education. New York: Macmillan.
Bebeau, M. J., Pimple, K. D., Muskavitch, K. M. T., Borden, S. L., & Smith, D. H. (1995). Moral reasoning in scientific research. Cases for Teaching and Assessment. Külastatud aadressil https://depts.washington.edu/uwbri/PDF%20Files/Moral_Reasong_in_Scific_Res.pdf.
Benhabib, S. (1992). Situating the self: Gender, community and postmodernism in contemporary ethics. Cambridge: Polity Press.
Braun, V., & Clarke, V. (2006). Using thematic analysis in psychology. Qualitative research in psychology, 3(2), 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa
Buber, M. (1970). I and thou. New York: Charles Scribner’s Sons.
Carcasson M., Black L., & Sink E. (2010). Communication studies and deliberative democracy: Current contributions and future possibilities. Journal of public deliberation, 6(1). https://doi.org/10.16997/jdd.96
Chazan, B. (1985). Moral education as values clarification. T. C. Press (Toim.), Contemporary approaches to moral education (lk 45–67). New York.
Cohen, H. (1993). The citicorp interactive work ethic game: Sociological practice use in the classroom. Clinical sociology review, 11(1).
Creswell, J. W. (2014). Educational research: Planning, conducting and evaluating quantative and qualitative research (4th ed.) Essex: Pearson Education Limited.
Dilemma Game. (2013). Külastatud aadressil https://idainstitute.com/tools/dilemma_game/.
Dilemma Game. Professionalism and Integrity in Research. (2015). Erasmus University Rotterdam. Külastatud aadressil https://www.eur.nl/sites/corporate/files/dilemmagame-mrg.pdf.
Englund, T. (2006). Deliberative communication: A pragmatist proposal. Journal of curriculum studies, 38(5), 503–520. https://doi.org/10.1080/00220270600670775
Escobar, O. (2009). The dialogic turn: Dialogue for deliberation. In-Spire Journal of Law Politics and Societies, 4, 42–70.
Ezzy, D. (2002). Qualitative analysis: practice and innovation. London: Routledge.
Freire, P. (1970). Pedagogy of the oppressed. New York: Continuum Publishing Company.
Georgescu, M., Nestian Sandu, O., Lyamouri-Bajja, N., Surian, A., Titley, G., & Gomes, R. (2018). T-KIT 4 Intercultural learning. Council of Europe. Külastatud aadressil https://pjp-eu.coe.int/documents/42128013/47262514/PREMS+042218+T-kit4+WEB.pdf/37396481-d543-88c6-dccc-d81719537b32.
Goodpaster, K. E. (2002). Teaching and learning ethics by the case method. Norman E. Bowie (Toim), The Blackwell Guide to Business Ethics (lk 117–141). Malden, Oxford: Blackwell.
Gowans, C. (1987). Moral dilemmas. Oxford: Oxford University Press.
Gutmann, A. (1987). Democratic education. Princeton, NJ: Princeton University Press.
Gutmann, A. & Thompson, D. (1996). Democracy and disagreement. Cambridge, MA: Belknap Press.
Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021011?leiaKehtiv.
Habermas, J. (1987). The theory of communicative action, vol. 2: Lifeworld and system: A critique of functionalist reason. Boston: Beacon Press.
Habermas, J. (1996). Between facts and norms: Contributions to a discourse theory of law and democracy. Cambridge: Polity Press.
Hall, E. T. (1976). Beyond culture. New York: Anchor Press/Double day.
Harro-Loit, H., & Tasa, M. (Toim). (2012). Õpetaja kui kultuurimälu vahendaja. Kultuurilise identiteedi mõtestamise ja tõlgendamise võimalusi. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus.
Harro-Loit, H., Vihalemm, T., Jõesalu, K., & Seljamaa, E.-H. (2020). Mapping celebration practices in Estonia: Which days of importance actually influence societal rhythms? Teoses A. Kannike, K. Pärn, & M. Tasa (toim), Interdisciplinary approaches to culture theory (lk 248–328). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hirsjärvi, S., & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina.
Hofstede, G. (2011). Dimensionalizing cultures: The Hofstede model in context. Online readings in psychology and culture, 2(1), 3–26. https://doi.org/10.9707/2307-0919.1014
Hoel, T. L. (2001). Skriva och samtala: Lärande genom responsgrupper [Writing and conversing: learning through response groups]. Lund, Sweden: Studentlitteratur.
Johannesen, R. L. (1971). The emerging concept of communication as dialogue. Quarterly Journal of Speech, 57(4), 373–382. https://doi.org/10.1080/00335637109383082
Juurik, M. (2012). Metoodiline vahend väärtusselituse arendamiseks. Tartu: Tartu Ülikool.
Kello, K., & Harro-Loit, H. (2012). Recognising dilemmas in history teaching – A tool for increasing teacher’s autonomy. Teoses J. Mikk, M. Veisson & P. Luik (toim), Lifelong learning and teacher development (lk 113–129). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Kello, K., & Wagner, W. (2014). Intrinsic and extrinsic patriotism in school: Teaching history after Estonia’s critical juncture. International journal of intercultural relations, 43(A), 48–59. https://doi.org/10.1016/j.ijintrel.2014.08.016
Kent, M. L., & Taylor, M. (1998). Building dialogic relationships through the World Wide Web. Public relations review, 24(3), 321–334. https://doi.org/10.1016/S0363-8111(99)80143-X
Kent, M. L., & Taylor, M. (2002). Toward a dialogic theory of public relations. Public relations review, 28(1), 21–37. https://doi.org/10.1016/S0363-8111(02)00108-X
Kirschenbaum, H. (1977). Clarifying values clarification: Some theoretical issues. Advanced values clarification. La Jolla, California: University Associated Press.
Kirschenbaum, H. (2013). Values clarification in counseling and psychotherapy. Practical strategies for individuals and group settings. New York: Oxford University Press.
Kohlberg, L. (1981). The philosophy of moral development: Moral stages and the idea of justice. Essays on moral development (Vol. 1). San Francisco: Harper & Row.
Laing, R. D. (1969). Self and others (2nd ed.). New York: Pantheon Books.
Lind, G. (2015). Favorable learning environments for moral competence development. A multiple intervention study with 3.000 students in a higher education context. International Journal of University Teaching and Faculty Development, 4(4). Külastatud aadressil http://moralcompetence.net/pdf/Lind-2015_Favorable_learning.pdf.
Mason, H. E. (1996). Moral dilemmas and moral theory. Oxford: Oxford University Press.
Mason, J. (2002). Qualitative researching (2nd ed.), Sage Publications, London.
Nussbaum, M. (1997). Cultivating humanity: A classical defense of reform in liberal education. Cambridge: Harvard University Press.
Olafsdottir, O. T. (2011). Understanding and valuing diversity: Council of Europe activities in the field of intercultural education. International Symposium on Interculturalism, Montreal, Canada.
Parder, M.-L., & Hirsnik, H. (2020). Väärtuskasvatust toetavad tegevused ja nende enesehinnanguline tulemuslikkus Eesti üldhariduskoolide näitel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 245–271. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.10
Pearson, R. (1989). A theory of public relations ethics. (Unpublished Doctoral Dissertation). Ann Arbor, MI: Ohio University.
Pimple, K. D. (2007). Using case studies in teaching research ethics. Ethics in science and engineering national clearinghouse. 338. Külastatud aadressil https://scholarworks.umass.edu/esence/338.
Phillipson, N., & Wegerif, R. (2016). Dialogic education: Mastering core concepts through thinking together. London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315621869
Power, F. C., Higgins, A., & Kohlberg, L. (1989). Critical assessments of contemporary psychology. Lawrence Kohlberg’s approach to moral education. Columbia University Press.
Põhikooli riiklik õppekava. (2011). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv.
Robson, C. (2002). Real world research: A resource for social scientists and practitionerresearchers. 2nd ed. Oxford: Blackwell.
Rogers, C. R. (1992). The necessary and sufficient conditions of therapeutic personality change. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 60(6), 827–832. https://doi.org/10.1037/0022-006X.60.6.827
Rände- ja pagulusteemaline lisa. (2016). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Pagulasabi. Külastatud aadressil https://www.eetika.ee/et/vaartusarendus/opilaste-mang-vaartuste-avastajad.
Spitzberg B. H., & Changnon G. (2009). Conceptualizing intercultural competence. Teoses D. K. Deardorff (toim), The Sage handbook of intercultural competence (lk 2–52). Thousand Oaks, CA: Sage. https://doi.org/10.4135/9781071872987.n1
Stewart, J. (1978). Foundations of dialogic communication. Quarterly journal of speech, 64(2), 183–201. https://doi.org/10.1080/00335637809383424
Sutrop, M. (2015). Can values be taught? The myth of value-free education. Trames, 19(2), 189–202. https://doi.org/10.3176/tr.2015.2.06
Säre, E., Luik, P., & Tulviste, T. (2016). Improving pre-schoolers’ reasoning skills using the philosophy for children programme. Trames, 20(3), 273–295. https://doi.org/10.3176/tr.2016.3.03
Taylor, M., & Kent, M. L. (2014). Dialogic engagement: Clarifying foundational concepts. Journal of Public Relations Research, 26(5), 384–398. https://doi.org/10.1080/1062726X.2014.956106
Terviseteemaline lisa. (2017). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tervise Arengu Instituut. Külastatud aadressil https://www.eetika.ee/et/vaartusarendus/opilastemang-vaartuste-avastajad.
Torop, P. (2012). Ajaloo keeled. Teoses H. Harro-Loit & M. Tasa (toim), Õpetaja kui kultuurimälu vahendaja. Kultuurilise identiteedi mõtestamise ja tõlgendamise võimalusi (lk 21–43). Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus.
UNESCO. (2007). Guidelines for Intercultural Education. Külastatud aadressil http://unesdoc.unesco.org/images/0014/001478/147878e.pdf.
Upright, R. L. (2002). To tell a tale: The use of moral dilemmas to increase empathy in the elementary school child. Early Childhood Education Journal, 30(1). https://doi.org/10.1023/A:1016585713774
"Väärtuste mäng" õpetajatele. (2010). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Implement Inscape OÜ. Külastatud aadressil https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang.
Õpilaste mäng "Väärtuste avastajad". (2012). Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus. Külastatud aadressil https://www.eetika.ee/et/vaartusarendus/opilaste-mang-vaartuste-avastajad.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).