Õpilasfirmade programmi mõju noorte sotsiaalsetele oskustele

  • Katrin Saks
  • Janeli Virnas

Teesid

Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalsete oskuste ja isiksusomaduste arendamisel. Uuring tehti 2016.−2017. aastal õpilasfirmade programmis osalenud noortega, kes olid pärit Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt. Eel- ja järeltestimise käigus koguti enesekohase küsimustikuga andmeid sotsiaalsetele oskustele ja ettevõtlikkusega seotud olulisimatele isiksusomadustele antud hinnangute kohta. Tulemustest selgus, et õpilasfirmade programmis osalemine toetab noorte hinnangul nende enesejuhtimisoskust, akadeemilisi oskusi ja enesekehtestamisoskust ning ettevõtlikkuse, loovuse ja paindlikkuse arengut. Statistiliselt olulised muutused avaldusid vaid Põlva- ja Tartumaa noortel, kellele pakuti peale õpilasfirmade üldise programmi ka lisategevusi ja -tuge. Võrumaa noorte hinnangul ei avaldunud nende sotsiaalsete oskuste ja isiksus omaduste arengus suuri muutusi, mille põhjus võib olla liiga suur õpilaste arv ühe juhendaja  kohta. Samuti ei olnud Võrumaa õpilasfirmadel kaasatud õppesse mentoreid ning nad ei osalenud toetavates tegevustes.

PDF Summary

Viited

Caldarella, P., & Merrell, K. W. (1997). Common dimensions of social skills of children and adolescents: A taxonomy of positive behaviors. School Psychology Review, 26(2), 264–278.

Chazan, M., Laing, A. F., Davies, D., & Phillips, R. (2001). Eemaletõmbunud, üksildaste laste ja noorukite abistamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014−2020 (2013). Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eide, T. H., & Olsvik, V. M. (2017). Qualitative case studies of mini-company experiences in five European countries. "If everything is told to you, it is not learning. You have to figure out something on your own". ENRI working paper 04, 2017. Lillehammer: Eastern Norway Research Institute. Retrieved from http://www.ostforsk.no/wp-content/uploads/2017/03/201704_Qualitative_case_study_of_mini-company_experiences_in-five_European_countries.pdf.

Ettevõtlusõppe edendamise kava "Olen ettevõtlik!" (2010). Tallinn: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Külastatud aadressil http://www.digar.ee/id/nlib-digar:190616.

Final report of the expert group “Education for entrepreneurship”: Making progress in promoting entrepreneurial attitudes and skills through primary and secondary education (2004). Brussels: European Comission.

Gresham, F. M., & Elliot, S. N. (1993). Social skills interventions for children. Behavior Modification, 17(3), 287−313. https://doi.org/10.1177/01454455930173004

Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01, 2. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.

Keltikangas-Järvinen, L. (2011). Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused. Tallinn: Koolibri.

Ploom-Zilmer, K. (2013). Kutseõppeasutuste spetsialistide hinnangud mõõduka intellekti puudega noorte sotsiaalsete oskuste omandatuse tasemele kutseõppes (bakalaureusetöö). Tartu: Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/29050/ploom_zilmer_kaili.pdf.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410.

Saat, H. (2005). Sotsiaalsed oskused: kontseptsioon ning arendamise ja hindamise võimalused koolis. A. Ots (toim.), Üldoskused – õpilase areng ja selle soodustamine koolis (lk 131−160). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Zhou, M., & Ee, J. (2012). Development and validation of the Social Emotional Competence Questionnaire (SECQ). The International Journal of Emotional Education, 4(2), 27−42.

Tegevuskava "Ettevõtlus 2020" – ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas (2013). Euroopa Parlament. Külastatud aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+TA+P7-TA-2013-0512+0+DOC+PDF+V0//ET.

Tropp, K., & Saat, H. (2010). Õpilaste suhted eakaaslaste ning täiskasvanutega ja sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (toim.), Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes (lk 61−87). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Vestergaard, L., Moberg, K., & Jørgensen, C. (Eds.) (2012). Impact of entrepreneurship edu cation in Denmark – 2011. The Danish Foundation for Entrepreneurship. Retrieved from http://www.cise.es/wp-content/uploads/2013/03/5.-impact_of_entrepreneurship_education_in_denmark_2011.pdf.

Virnas, J. (2017). Õpilasfirmade programmi mõju noorte sotsiaalsete oskuste arengule noorte hinnangul (lõputöö). Tartu: Tartu Ülikool.

Walker, H. M., Colvin, G., & Ramsey, E. (1995). Antisocial behavior in school: Strategies and best practices. Pacific Grove: Books/Cole Publishing Company.

Wilson, K. (2008). Entrepreneurship education in Europe − Entrepreneurship and higher education. In J. Potter (Ed.), Entrepreneurship and higher education (pp. 119−137). Paris: OECD Publishing.

Young Enterprise (2015). Company programme 2014–15 impact report. Retrieved from https://www.young-enterprise.org.uk/wp-content/uploads/2014/09/CP-2014-15-Impact-Report.pdf.

Young Enterprise (2016). Company programme 2015–16 impact report. Retrieved from https://www.young-enterprise.org.uk/wp-content/uploads/2014/09/YEImpact-Report-2016-FINAL-1.pdf.

Avaldatud
2018-11-01
Rubriik
Artiklid / Articles