3–4aastaste eesti laste üldoskuste tase kolme hindamisvahendi alusel
Kokkuvõte
Eesti lasteaiaõpetajatel on kohustus hinnata igal õppeaastal laste individuaalset arengut ning anda lapsevanematele selle kohta tagasisidet. 3–4aastaste laste üldoskuste tasemele hinnangut andes saavad õpetajad lähtuda koolieelse lasteasutuse õppekavast, milles nad on riiklikele juhendmaterjalidele toetudes ära kirjeldanud laste eakohase arengutaseme. Tõenduspõhist teavet 3–4aastaste eesti laste üldoskuste taseme kohta on aga vähe. Aastatel 2014–2016 Tartu Ülikoolis tehtud rakendusuuringu käigus kogusime andmeid 3–4aastaste eesti laste teadmiste ja oskuste kohta. Andmekogumiseks kasutasime sotsiaalsete oskuste küsimustikku (N = 450), Strebeleva metoodikat (N = 262) ja PEP-3 testi (N = 127). Uuringu tulemusena täpsustus teave 3–4aastaste laste üldoskuste taseme kohta ning sellele tuginedes saab eakohase arengutaseme kirjeldusi koolieelsete lasteasutuste õppekavades sõnastada konkreetsemalt.
SummaryAllalaadimisi
Viited
Audo, K. (2015). J. Strebeleva metoodika 1.–5. ülesande sobivus 3–4-aastaste Eesti laste arengu psühholoogilis-pedagoogiliseks hindamiseks (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Barton, E. E. (2016). Critical issues and promising practices for teaching play to young children with disabilities. In B. Reichow, B. A. Boyd, E. E. Barton, & S. L. Odom (Eds.), Handbook of early childhood special education (pp. 267–286). Cham: Springer International Publishing Switzerland. https://doi.org/10.1007/978-3-319-28492-7_15
Bjorklund, D. F., & Causey, K. B. (2017). Children's thinking: Cognitive development and individual differences. Los Angeles: SAGE Publications.
Botting, N., & Marshall, C. (2017). Domain-specific and domain-general approaches to developmental disorders: The example of specific language impairment. In L. C. Centifanty & D. M. Williams (Eds.), The Wiley handbook of developmental psychopathology (pp. 139–160). New York: Wiley Blackwell. https://doi.org/10.1002/9781118554470.ch6
Brigman, G. A., & Webb, L. D. (2003). Ready to learn: Teaching kindergarten students school success skills. Journal of Educational Research, 96(5), 286–293. https://doi.org/10.1080/00220670309597641
Carpendale, J. I. M., & Lewis, C. (2004). Constructing an understanding of mind: The development of children's social understanding within social interaction. Behavioral and Brain Sciences, 27(1), 79–96. https://doi.org/10.1017/S0140525X04000032
Dadgar, H., Rad, J. A., Soleymani, Z., Khorammi, A., McCleery, J., & Maroufizadeh, S. (2017). The relationship between motor, imitation, and early social communication skills in children with autism. Iran Journal of Psychiatry, 12(4), 233–237.
De Giacomo, A., Craig, F., Cristella, A., Terenzio, V., Buttiglione, M., & Margar, L. (2016). Can PEP-3 provide a cognitive profile in children with ASD? A comparison between the developmental ages of PEP-3 and IQ of Leiter-R. Journal of Applied Research in Intellectual Disabilities, 29(6), 566–573. https://doi.org/10.1111/jar.12216
Eesti Vabariigi haridusseadus (1992). Riigi Teataja I, 12, 192. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/968165?leiaKehtiv.
Eriksson, M., Marschik, P. B., Tulviste, T., Almgren, M., Pérez Pereira, M., Weh berg, S., ... & Gallego, C. (2012). Differences between girls and boys in emerging language skills: Evidence from 10 language communities. British Journal of Developmental Psychology, 30(2), 326–343. https://doi.org/10.1111/j.2044-835X.2011.02042.x
Fesseha, E., & Pyle, A. (2016). Conceptualising play-based learning from kinder garten teachers' perspectives. International Journal of Early Years Education, 24(3), 361–377. https://doi.org/10.1080/09669760.2016.1174105
Fu, C.-P., Chen, K. L., Tseng, M.-H., Chiang, F.-M., & Hsieh, C.-L. (2012). Reliability and validity of the Psychoeducational Profile-third edition Caregiver Report in children with autism spectrum disorders. Research in Autism Spectrum Disorders, 6(1), 115–122. https://doi.org/10.1016/j.rasd.2011.03.011
Galotti, K. M. (2017). Cognitive development: Infancy through adolescence. Los Angeles: SAGE Publications.
Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes.
Goswami, U. C. (2008). Cognitive development: The learning brain. New York: Psychology Press.
Hart, C. H., DeWolf, M. D., Wozniak, P., & Burts, D. C. (1992). Maternal and paternal disciplinary styles: Relations with preschoolers' playground behavioral orientations and peer status. Child Development, 63, 879–892. https://doi.org/10.2307/1131240
Hart, C. H., Newell, L. D., & Olsen, S. F. (2003). Parenting skills and social-communicative competence in childhood. In J. O. Greene & B. R. Burleson (Eds.), Handbook of communication and social interaction skills (pp. 753–797). Mahwah: Lawrence Erlbaum Associates.
Hegde, A. V., Sugita, C., Crane-Mitchell, L., & Averett, P. (2013). Japanese nursery and kindergarten teachers' beliefs and practices. International Journal of Early Years Education, 22(3), 301–314. https://doi.org/10.1080/09669760.2014.948390
Häidkind, P., Palts, K., Pillmann, J., Ennok, K., Villems, K., & Peterson, T. (2014). Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_alusharidus.pdf.
Injukina, K., & Põldaru, E. (2016). J.A. Strebeleva 4-aastaste laste üldarengu hindamise metoodika standardiseerimine (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Jones, D. E., Greenberg, M., & Crowly, M. (2015). Early social-emotional functioning and public health: The relationship between kindergarten social competence and future wellness. American Journal of Public Health, 105(11), 2283–2290. https://doi.org/10.2105/AJPH.2015.302630
Kikas, E. (2014). Projekt "Üldpädevused ja nende hindamine". Ülevaade projektist ja mõningaid 7.–9. klasside uurimuse tulemusi. Tallinn: Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/49704/YPKoondAruanne.pdf?sequence=1&isAllowed=y.
Knops, A., Nuerk, A.-C., & Göbel, S. M. (2017). Domain-general factors influencing numerical and arithmetic processing. Journal of Numerical Cognition, 3(2), 112–132. https://doi.org/10.5964/jnc.v3i2.159
Koerber, S., Sodian, B., Thoermer, C., & Nett, U. (2005). Scientific reasoning in young children: Preschoolers' ability to evaluate covariation evidence. Swiss Journal of Psychology, 64(3), 141–152. https://doi.org/10.1024/1421-0185.64.3.141
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I, 23, 152. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772.
Leetsar, K. (2015). PEP-3 testi kõneülesannete sobivus 1–6-aastastele eesti lastele (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Lilleoja, L. (2017). Õpetajate poolt 3–4-aastaste laste sotsiaalsetele oskustele antud hinnangute seos lapse kõne arengu ja kasvukeskkonnaga (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Marran, T. (2015). 3–4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Masterson, J., Druks, J., & Gallienne, D. (2008). Object and action picture naming in three- and five-year-old children. Journal of Child Language, 35(2), 373–402. https://doi.org/10.1017/S0305000907008549
McClelland, M., Acock, A. C., & Morrison, F. J. (2006). The impact of kindergarten learning-related social skills on academic achievement at the end of elementary school. Early Childhood Research Quarterly, 21, 471–490. https://doi.org/10.1016/j.ecresq.2006.09.003
McConnell, S. R., & Rahn, N. L. (2016). Assessment in early childhood special education. In B. Reichow, B. A. Boyd, E. E. Barton, & S. L. Odom (Eds.), Handbook of early childhood special education (pp. 89–106). Switzerland: Springer International Publishing Switzerland. https://doi.org/10.1007/978-3-319-28492-7_6
Merrell, K. W. (1994). Preschool and kindergarten behavior scales. Test manual. Brandon: Clinical Psychology Publishing Company.
Merrell, K. W., & Gimpel, G. A. (1998). Social skills of children and adolescents: Conceptualization, assessment, treatment. Mahwah: Lawrence Erlbaum Associates.
Michelson, L., Sugai, D., Wood, R., & Kazdin, A. E. (1983). Social skills assessment and training with children: An empirically based handbook. New York: Plenum.
Muldma, M., & Kiilu, K. (2008). Valdkond "Muusikaõpetus". E. Kulderknup (koost.), Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (lk 91–107). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Must, T. (2014). Laste arengu hindamine nelja Lõuna-Eesti maakonna lasteaia näitel (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Männamaa, M., & Marats, I. (2009). Lapse üldoskuste areng. E. Kulderknup (koost.), Üldoskuste areng koolieelses eas (lk 5–43). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Neudorf, E., Ugaste, A., Tuul, M., & Mikser, R. (2017). Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 54–79. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.03
Niilus, L. (2016). PEP-3 testi sobivus 6aastaste eakohase arenguga laste üldoskuste hindamiseks (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Niilo, A., & Kikas, E. (2008). Mäng. E. Kikas (toim.), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 120–137). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Oja, L. (2008). Valdkond "Liikumine". E. Kulderknup (koost.), Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (lk 108–116). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Oll, T. (2008). Valdkond "Kunst". E. Kulderknup (koost.), Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (lk 74–90). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Paaliste, A. (2011). Koolieelses eas laste arengutaseme hindamine õppenõustamiskeskuste kogemusel (bakalaureusetöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Padrik, M., Hallap, M., & Raudik, S. (2016). 3–4aastaste eesti laste kõne grammatiline profiil. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 30–59. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.03
Palts, K., & Häidkind, P. (2014). Lapse arengu hindamine ja koostöö lapsevanematega. P. Häidkind et al. (koost.), Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele (lk 7–29). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/juhendmaterjal_alusharidus.pdf.
Pyle, A., & Bigelow, A. (2014). Play in kindergarten: An interview and observational study in three Canadian classrooms. Early Childhood Education Journal, 43(5), 385–393. https://doi.org/10.1007/s10643-014-0666-1
Rimm-Kaufman, S. E., Pianta, R. C., & Cox, M. J. (2000). Teachers' judgments of success in the transition to kindergarten. Early Childhood Research Quarterly, 15(2), 147–166. https://doi.org/10.1016/S0885-2006(00)00049-1
Schopler, E., Lansing, M. D, Reichler, R. J., & Marcus, L. M. (2005). Psychoeducational profile (3rd ed.). Texas: Shoal Creek Boulevard Austin.
Sheridan, S. M., Knoche, L. L., Edwards, C. P., Bovaird, J. A., & Kupzyk, K. A. (2010). Parent engagement and school readiness: Effects of the getting ready intervention on preschool children's social-emotional competencies. Early Education and Development, 21(1), 125–156. https://doi.org/10.1080/10409280902783517
Sikka, H. (2008). Valdkond "Matemaatika". E. Kulderknup (koost.), Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (lk 65–73). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Smith, E. E., & Kosslyn, S. M. (2015). Cognitive psychology: Mind and brain. Harlow: Pearson Education Limited.
Strebeleva, J. (2010). Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu: Atlex.
Strebeleva, E. A., Mišina, G. A., Razenkova, J. A., Orlova, A. N., & Šmatko, N. D. (2005). Psihologo-pedagogitšeskaja diagnostika razvitija detei rannego i doškolnogo vozrasta. Metoditšeskoje posobie. Moskva: Prosvešenie.
Zambrzycka, J., Kotsopoulos, D., Lee, J., & Makosz, S. (2017). In any way, shape, or form? Toddlers' understanding of shapes. Infant Behavior and Development, 46, 144–157. https://doi.org/10.1016/j.infbeh.2016.12.002
Taverna, A. S., & Peralta, O. A. (2013). Young children category learning: A training study. European Journal of Psychology of Education, 28(3), 599–617. https://doi.org/10.1007/s10212-012-0130-9
Tiko, A. (2006). Lapse arengust ja selle jälgimisest. A. Tiko & S. Almann (toim.), Arenguvestlused lasteaias (lk 5–47). Tallinn: Ilo.
Toomela, A. (2017). Minu Ise areng: inimlapsest Inimeseks. Struktuur-süsteemse psühholoogia alused II. Tartu: Väike Vanker.
Ugaste, A., Tuul, M., & Välk, T. (2008). Mängu tähtsus lapse arengus ja mängu juhendamine. E. Kulderknup (koost.), Üldoskuste areng koolieelses eas (lk 44–62). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Ugaste, A., Tuul, M., Mikser, R., Neudorf, E., & Jürimäe, M. (2016). Koolieelse lasteasutuse õpetajate kui õppekava arendajate kogemused, ootused ja hinnangud. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(1), 92−118. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.04
Verdine, B. N., Golinkoff, R. M., Hirsh-Pasek, K., Newcombe, N. S., Filipowicz, A. T., & Chang, A. (2014). Deconstructing building blocks: Preschoolers' spatial assembly performance relates to early mathematical skills. Child Development, 85(3), 1062−1076. https://doi.org/10.1111/cdev.12165
Voolpriit, S. (2016). J. A. Strebeleva metoodika (ülesanded 6–10) sobivus 3-aastaste Eesti laste arengu hindamiseks (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Waismeyer, A. S., & Jacobs, L. F. (2013). The emergence of flexible spatial strategies in young children. Developmental Psychology, 49(2), 232−242. https://doi.org/10.1037/a0028334
Wallerstedt, C., & Pramling, N. (2012). Learning to play in a goal-directed practice. Early Years, 32(1), 5–15. https://doi.org/10.1080/09575146.2011.593028
Whitebread, D. (2017). Free play and children's mental health. The Lancet Child & Adolescent Health, 1(3), 167–169. https://doi.org/10.1016/S2352-4642(17)30092-5
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
