Õpetajate küberkiusamine ja võimalikud sekkumised koolis: õpilastepoolset küberkiusamist kogenud õpetajate vaade
Kokkuvõte
Artikli eesmärk on analüüsida õpilastepoolset küberkiusamist kogenud Eesti üldhariduskooli õpetajate (N = 14) arvamusi ja kogemusi ning uurida, milliseid koolipoolseid sekkumisvõimalusi õpetajad selliste küberkiusamise juhtumite lahendamiseks näevad. Poolstruktureeritud individuaalintervjuu meetodil otsiti vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: 1) milliste õpilastepoolsete küberkiusamise liikidega on õpetajad kokku puutunud; 2) kuidas võiks kool õpetajate küberkiusamisjuhtumitesse sekkuda. Intervjueeritud õpetajad olid peamiselt kokku puutunud viie küberkiusamise liigiga: 1) töödeldud fotod; 2) kirjad ja sõnumid; 3) laim ja valeinfo jagamine; 4) jälitamine ja ahistamine veebis; 5) kellegi teise nime all esinemine. Küberkiusamist kogenud õpetaja turvatunde loomise ja juhtumi efektiivse lahendamise eesmärgil peeti oluliseks õpetajate küberkiusamist taunivate meetmete sätestamist kooli regulatsioonides, toetavate juhendmaterjalide loomist, koolipere harimist küberkiusamise vallas ning psühholoogilise ja tehnilise nõustamise tagamist.
SummaryAllalaadimisi
Viited
Asterhan, C. S. C., & Rosenberg, H. (2015). The promise, reality and dilemmas of secondary school teacher-student interactions on Facebook: the teacher perspective. Computers & Education, 85, 134–148. https://doi.org/10.1016/j.compedu.2015.02.003
Atay, A. (2009). Facebooking the student-teacher relationship: How Facebook is changing student-teacher relationships. Rocky Mountain Communication Review, 6, 71–74.
Bauman, S. (2014). Cyberbullying: What counselors need to know. Hoboken: John Wiley & Sons.
Daniels, J. A., Bradley, M. C., & Hays, M. (2007). The impact of school violence on school personnel: Implications for psychologists. Professional Psychology: Research and Practice, 38(6), 652–659. https://doi.org/10.1037/0735-7028.38.6.652
Davenport, P. (2014). Educators' perspectives on having been cyber harassed: A phenomenological study. Doctoral dissertation, Liberty University.
Eden, S., Heiman, T., & Olenik‐Shemesh, D. (2013). Teachers' perceptions, beliefs and concerns about cyberbullying. British Journal of Educational Technology, 44(6), 1036–1052. https://doi.org/10.1111/j.1467-8535.2012.01363.x
Gunnulfsen, A. E. (2016). School leadership and the knowledge of teacher-student interaction on Facebook: A study of a lower secondary school in Norway. International Journal of Social Media and Interactive Learning Environments, 4(2), 169–186.
Jürisaar, K. (2019). Õpetajate küberkiusamine õpilaste poolt: kiusatute tõlgendused ja kogemused. Margistritöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut.
Kalmus, V., Masso, A., & Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys
Kauppi, T., & Pörhölä, M. (2012). School teachers bullied by their students: Teachers' attributions and how they share their experiences. Teaching and Teacher Education, 28(7), 1059–1068. https://doi.org/10.1016/j.tate.2012.05.009
Keasberry, C. (2018). Social Media, teacher-student relationships, and student learning. International Journal for Educational Media and Technology, 12(2), 27–34.
Kopecký, K., & Szotkowski, R. (2017a). Specifics of Cyberbullying of Teachers in Czech Schools – A National Research. Informatics in Education, 16(1), 103–120. https://doi.org/10.15388/infedu.2017.06
Kopecký, K., & Szotkowski, R. (2017b). Cyberbullying, cyber aggression and their impact on the victim – The teacher. Telematics and Informatics, 34(2), 506–517. https://doi.org/10.1016/j.tele.2016.08.014
Kyriacou, C., & Zuin, A. (2016). Cyberbullying of teachers by students on YouTube: Challenging the image of teacher authority in the digital age. Research Papers in Education, 31(3), 255–273. https://doi.org/10.1080/02671522.2015.1037337
Kyriacou, C. (2001). Teacher Stress: Directions for future research. Educational Review, 53(1), 27–35. https://doi.org/10.1080/00131910120033628
Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk.
Marwick, A., & boyd, d. (2014) ‘It's just drama': Teen perspectives on conflict and aggression in a networked era. Journal of Youth Studies, 17(9), 1187–1204. https://doi.org/10.1080/13676261.2014.901493
Menesini, E., & Nocentini, A. (2009). Cyberbullying definition and measurement: Some critical considerations. Zeitschrift Für Psychologie/Journal of Psychology, 217(4), 230–232. https://doi.org/10.1027/0044-3409.217.4.230
Naruskov, K., & Luik, P. (2015). Küberkiusamise fenomeni tajumine Eesti õpilaste seas: sooline võrdlus kiusamise kriteeriumite ja liikide alusel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(2), 186−215. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.2.07
Naruskov, K. (2020). The Perception of Cyberbullying among Estonian Students According to Cyberbullying Types and Criteria. Doktoritöö, Tartu Ülikool.
Nocentini, A., Calmaestra, J., Schultze-Krumbholz, A., Scheithauer, H., Ortega, R., & Menesini, E. (2010). Cyberbullying: Labels, behaviours and definition in three European countries. Australian Journal of Guidance and Counselling, 20(2), 129–142. https://doi.org/10.1375/ajgc.20.2.129
Ontario College of Teachers (2007). State of the Teaching Profession 2007. Full Report on Province-Wide Survey. Canada: COMPAS Inc. Külastatud aadressil https://www.oct.ca/~/media/F1A8E6DBFE63478FB68B170AEA653287.ashx
Paal, D. (2014). Küberkiusamise levik õpetajate seas Tartumaa ja Viljandimaa õpetajate hinnangul. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond.
Phippen, A. (2011). The online abuse of professionals — Research report from the UK Safer Internet Centre. South West Grid for Learning Trust. Külastatud aadressil https://static.lgfl.net/LgflNet/downloads/online-safety/LGfL-OS-Research-Archive-2011-SWGfL-Online-Abuse-of-Professionals.pdf
Rao, T. S., Bansal, D., & Chandran, S. (2018). Cyberbullying: A virtual offense with real consequences. Indian Journal of Psychiatry, 60(1), 3–5. https://doi.org/10.4103/psychiatry.IndianJPsychiatry_147_18
Salmons, J. (2010). Online Interviews in Real Time. Thousand Oaks: Sage Publications.
Saveljev, K. (2017). Õpetajatele suunatud vägivald Pärnumaa üldhariduskoolide näitel. Rakenduskõrghariduse lõputöö. Tartu Ülikool.
Smith, P. K., Mahdavi, J., Carvalho, M., Fisher, S., Russell, S., & Tippett, N. (2008). Cyberbullying: Its nature and impact in secondary school pupils. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 49(4), 376–385. https://doi.org/10.1111/j.1469-7610.2007.01846.x
Sule, K. (2019). Õpetajate arusaamad õpilastepoolse kiusamise kohta. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool.
Žardeckaitė-Matulaitienė, K., & Paluckaitė, U. (2013). The relation between teacher's self-disclosure and student's motivation to learn. European Scientific Journal, 9, 1857–7881.
The National Association of Schoolmasters Union of Women Teachers (NASUWT) (2013). The abuse of social media and internet sites – A survey of teachers' experiences. Külastatud aadressil http://download.eiie.org/Docs/WebDepot/NASUWT_Theabuseofsocialmediaandinternetsites.pdf
Tikk, S. (2017). Õpetajate kiusamine õpilaste poolt põhikoolide õpetajate näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Vaillancourt, T., Faris, R., & Mishna, F. (2017). Cyberbullying in children and youth: Implications for health and clinical practice. Canadian Journal of Psychiatry. Revue Canadienne de Psychiatrie, 62(6), 368–373. https://doi.org/10.1177/0706743716684791
Välimaa, M. (2016). Õpetajate poolt kogetud kiusamine ning võimalikud lahendused selle vähendamiseks. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Willard, N. (2007). Educator's guide to cyberbullying and cyberthreats: Responding to the challenge of online social aggression, threats, and distress. Illinois: Research Press.
Özkilic, R., & Kartal, H. (2012). Teachers bullied by their students: How their classes influenced after being bullied? Procedia – Social and Behavioral Sciences, 46, 3435–3439. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2012.06.080
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
