Eessõna
Kokkuvõte
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia omandab järjest suuremat rolli peaaegu kõikides inimtegevuse valdkondades, pakkudes võimalusi sotsiaalseks suhtluseks, info otsimiseks ja haldamiseks, meelelahutuseks, e-teenuste osutamiseks ja kasutamiseks, kuid arvesse tuleb võtta ka internetikasutuse pahupoolt. Nimelt kuulub Eesti nende riikide hulka, mis paistab silma kõrge internetiriskide taseme poolest. Seetõttu käsitletakse seekordse ajakirjanumbri artiklites nii võimalusi kui ka ohte, mis kaasnevad digivahendite kasutamisega haridusvaldkonnas. Artiklid tuginevad laiapõhjalistele uuringutele ning võiksid pakkuda huvi koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajatele, aga ka kõrgkoolide õppejõududele. Metodoloogilise poole pealt annavad artiklid hea ülevaate eri võimalustest, kuidas digimaailma uurida.
Allalaadimisi
Viited
Bauernhansl, T. (2014). Die Vierte Industrielle Revolution – Der Weg in ein wertschaffendes Produktionsparadigma. In T. Bauernhansl, M. ten Hompel, & B. Vogel-Heuser (Eds.), Industrie 4.0 in Produktion, Automatisierung und Logistik: Anwendung, Technologien und Migration (pp. 5–35). Wiesbaden: Springer Fachmedien Wiesbaden. doi: http://dx.doi.org/10.1007/978-3-658-04682-8_1
Bronfenbrenner, U. (1979). The ecology of human development. Cambridge, MA: Harvard University Press.
Eesti Koostoo Kogu (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Külastatud aadressil https://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.
Goodfellow, R. (2011). Literacy, literacies, and the digital in higher education. Teaching in Higher Education, 16(1), 131–144. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13562517.2011.544125
Greller, W., & Drachsler, H. (2012). Translating learning into numbers: A generic framework for learning analytics. Educational Technology & Society, 15(3), 42–57.
Helsper, E. J., Kalmus, V., Hasebrink, U., Sagvari, B., & De Haan, J. (2013). Country classification: Opportunities, risks, harm and parental mediation. LSE, London: EU Kids Online. Retrieved from http://eprints.lse.ac.uk/52023/.
ITL (2013). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020. Kulastatud aadressil http://www.itl.ee/public/files/Visioon2020.pdf.
Johnson, G. M., & Puplampu, K. P. (2008). Internet use during childhood and the ecological techno-subsystem. Canadian Journal of Learning and Technology, 34(1). Retrieved from http://www.cjlt.ca/index.php/cjlt/article/view/172/168.
Kalmus, V., von Feilitzen, C., & Siibak, A. (2012). Effectiveness of teachers’ and peers’ mediation in supporting opportunities and reducing risks online. In S. Livingstone, L. Haddon, & A. Gorzig (Eds.), Children, risk and safety on the internet: Research and policy challenges in comparative perspective (pp. 245–256). Bristol: The Policy Press. doi: http://dx.doi.org/10.1332/policypress/9781847428837.003.0019
Karaseva, A., Siibak, A., & Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2015). Relationships between teachers’ pedagogical beliefs, subject cultures, and mediation practices of students’ use of digital technology. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace, 9(1). Retrieved from http://cyberpsychology.eu/view.php?cisloclanku=2015051403&article=6. doi: http://dx.doi.org/10.5817/CP2015-1-6
Khoo, E., Merry, R., Nguyen, N. H., Bennett, T., & MacMillan, N.(2015). iPads and opportunities for teaching and learning for young children (iPads n kids). Hamilton, New Zealand: Wilf Malcolm Institute of Educational Research.
Knapp, M. L., & Hall, J. A. (2002). Nonverbal communication in human interaction. Boston: Thomson Learning.
KOM (2007). E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil. Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Külastatud aadressil http://publications.europa.eu/resource/cellar/022f8a9f-a6c0-49d0-8194-643389cf9401.0015.02/DOC_1.
Kucirkova, N., Messer, D., Sheehy, K., & Flewitt, R. (2013). Sharing personalised stories on iPads: A close look at one parent–child interaction. Literacy, 47(3), 115– 122. doi: http://dx.doi.org/10.1111/lit.12003
Livingstone, S., & Haddon, L. (2009). EU Kids Online: Final report 2009. LSE, London: EU Kids Online. Retrieved from http://eprints.lse.ac.uk/24372/.
Livingstone, S., Haddon, L., Gorzig, A., & Olafsson, K. (2011). Risks and safety on the internet: The perspective of European children. Full findings. LSE, London: EU Kids Online. Retrieved from http://eprints.lse.ac.uk/33731/.
Menesini, E. (2012) Cyberbullying: The right value of the phenomenon. Comments on the paper "Cyberbullying: An overrated phenomenon?". European Journal of Developmental Psychology, 9(5), 544–552. doi: http://dx.doi.org/10.1080/17405629.2012.706449
Nocentini, A., Calmaestra, J., Schultze-Krumbholz, A., Scheithauer, H., Ortega, R., & Menesini, E. (2010). Cyberbullying: Labels, behaviours and definition in three European countries. Australian Journal of Guidance and Counselling, 20(2), 129– 142. doi: http://dx.doi.org/10.1375/ajgc.20.2.129
Radesky, J. S., Schumacher, J., & Zuckerman, B. (2015). Mobile and interactive media use by young children: The good, the bad, and the unknown. Pediatrics, 135(1), 1–3. doi: http://dx.doi.org/10.1542/peds.2014-2251
Short, J., Williams, E., & Christie, B. (1976). The social psychology telecommunication. London: John Wiley.
Smith, P. K., Mahdavi, J., Carvalho, M., Fisher, S., Russell, S., & Tippett, N. (2008). Cyberbullying: Its nature and impact in secondary school pupils. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 49(4), 376–385. doi: http://dx.doi.org/10.1111/j.1469-7610.2007.01846.x
Soep, E., & Chavez, V. (2010). Drop that knowledge: Youth radio stories. Berkeley, CA: University of California Press.
Sproull, L., & Kiesler, S. (1986). Reducing social context cues: Electronic mail in organizational communication. Management Science, 32(11), 1492–1512. doi: http://dx.doi.org/10.1287/mnsc.32.11.1492
Sticca, F., & Perren, S. (2012). Is cyberbullying worse than traditional bullying? Examining the differential roles of medium, publicity, and anonymity for the perceived severity of bullying. Journal of Youth and Adolescence, 42(5), 739–750. doi: http://dx.doi.org/10.1007/s10964-012-9867-3
UNESCO IITE (2011). Digital literacy in education. Moscow: UNESCO Institute for Information Technology in Education.
Vinter, K. (2013). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle sotsiaalne vahendamine Eestis. Pedagoogiline vaatekoht (Doktoritoo). Kulastatud aadressil http://e-ait.tlulib.ee/318/.
Wang, J., Iannotti, R. J., & Nansel, T. R. (2009). School bullying among adolescents in the United States: Physical, verbal, relational, and cyber. Journal of Adolescent Health, 45(4), 368–375. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.jadohealth.2009.03.021
Ybarra, M. L., Boyd, D., Korchmaros, J. D., & Oppenheim, J. (2012). Defining and measuring cyberbullying within the larger context of bullying victimization. Journal of Adolescent Health, 51(1), 53–58. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.jadohealth.2011.12.031
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
