Laste ja noorte eesti keele kui teise keele rääkimisoskuse arendamine mängustatud aktiivõppe abil
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.05Märksõnad:
teise keele õpetamine, mängustatud õpe, rääkimissoov, rääkimisoskus, eesti keelKokkuvõte
Eesti keele kui teise keele rääkimisoskuse õpetamise metoodikal on palju arenguvajadusi. Üheks arenguvõimaluseks on mängustatud aktiivõpe. Artiklis käsitletakse uurimust, mille käigus katsetasid Tartu ülikooli Narva kolledži 60 eesti keele kui teise keele õpetaja eriala üliõpilast õppemetoodika aines õpitud mängustatud rääkimistegevusi ning kirjeldasid oma katsetusi kodutööna. Üliõpilaste kodutöid uuriti induktiivse sisuanalüüsiga. Eesmärk oli välja selgitada, milliseid rääkimissoovi tekitavaid tegureid ja rääkimisoskuse arengut näitavaid tunnuseid üliõpilased mängustatud aktiivõppetegevustes osalenud lasteaialaste ja põhikoolinoorte tegevuses märkasid. Rääkimissoovi tekitavate tegurite kategooriaid selgitati välja viis: tegevusega kaasnenud emotsioonid, õppetegevuste jõukohasus, aktiivne tegutsemine, õppetegevuste huvitavus ja kaaslastega suhtlemine. Rääkimisoskuse arengut näitavate tunnuste kategooriaid selgus kuus: sõnavara areng, üldoskuste areng, väljendusoskuse areng, kuulamisoskuse areng, enesekindluse kasv ja loovuse areng. Kokkuvõttes sobisid õppemetoodika aines õpitud mängustatud aktiivõppetegevused laste ja noorte rääkimisoskuse arendamiseks hästi.
Allalaadimised
Viited
Abigail, P. (2015). Incorporating theatre techniques in the language classroom. Scenario A journal for performative teaching learning research, 9(2), 115–124. https://doi.org/10.33178/scenario.9.2.8
Adams, R, (2018). Enhancing Student Interaction in the Language Classroom: Part of the Cambridge Papers ELT series. [pdf] Cambridge: Cambridge University Press.
Argus, R., & Baird, P. (2022). Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest keelekeskkonnast ja eesti keele oskusest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 18, 75–95. https://doi.org/10.5128/ERYa18.05
Baker, A. (2014). Exploring teachers’ knowledge of L2 pronunciation techniques: Teacher cognitions, observed classroom practices and student perceptions. TESOL Quarterly, 48(1), 136–163. https://doi.org/10.1002/tesq.99
Becker, C., & Roos, J. (2016). An approach to creative speaking activities in the young learners’ classroom. Education Inquiry, 7(1), 27613. https://doi.org/10.3402/edui.v7.27613
Bernhardt, K., & Meristo, M. (2023). Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis. Philologia Estonica Tallinnensis, 8. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.07
Chaney, A. L., & Burk, T. L. (1998). Teaching Oral Communication in Grades K-8. Boston: Allyn & Bacon.
Deterding, S., Dixon D., Khaled, R., & Nacke, L. (2011). From Game Design Elements to Gamefulness: Defining „Gamification“. MindTrek ’11: Proceedings of the 15th International Academic MindTrek Conference: Envisioning Future Media Environments, 9–15. https://doi.org/10.1145/2181037.2181040
Doehler, S. P., & Eskildsen, S. (2022). Emergent L2 grammars in and for social interaction: Introduction to special issue. The Modern Language Journal, 106(S1), 3–22. https://doi.org/10.1111/modl.12759
Dörnyei, Z. (2001). Motivational Strategies in the Language Classroom. Cambridge: Cambridge University Press.
Ehala, M., & Koreinik, K. (2016). Eesti keele oskus ja kasutus teise keelena. Keel ja Kirjandus, 12, 916–928. https://doi.org/10.54013/kk709a2
Eksamite infosüsteem. https://eis.ekk.edu.ee/eis/eksamistatistika.
Ellis, N. C. (2003). Chapter 4. Constructions, Chunking and Connectionism: The Emergence of Second Language Structure. In C. J. Doughty & M. H. Long (Eds.). The Handbook of Second Language Acquisition (pp 33–68). Oxford: Blackwell Publishing.
Ellis, R., & Shintani, N. (2014). Exploring Language Pedagogy through Second Language Acquisition Research. New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203796580
Eskildsen, S. W. (2008). Constructing a second language inventory. The accumulation of linguistic resources in L2 English. Odense: Institute of Language and Communication University of Southern Denmark.
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine (2007). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne (2023).
Gardner, R. C. (2007). Motivation and Second Language Acquisition. Porta Linguarum, 8, 9–20. https://doi.org/10.30827/Digibug.31616
Gaudart, H. (1999). Games as teaching tools for teaching English to speakers of other languages. Simulation & Gaming, 30(3), 283–291. https://doi.org/10.1177/104687819903000304
Goh, C. C. M. (2016). Teaching Speaking. In W. A Renandya & H. P. Widodo (Eds.), English Language Teaching Today. Linking Theory and Practice (pp 143–159). Bern: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-38834-2_11
Goh, C. C., & Burns, A. (2012). Teaching Speaking: A Holistic Approach. New York: Cambridge University Press.
Higgins, E. T. (2006). Value from hedonic experience and engagement. Psychological Review, 113, 439–460. https://doi.org/10.1037/0033-295X.113.3.439
Hinkel, E. (2017). Teaching speaking in integrated-skills classes. In The TESOL Encyclopedia of English Language Teaching. Hoboken: John Wiley & Sons. https://doi.org/10.1002/9781118784235.eelt0256
Jatsenko, T. (2025). Rääkimisoskust arendavad õppetegevused üheksanda klassi eesti keele kui teise keele õpikutes. Magistritöö. Tartu Ülikooli Narva kolledž.
Johnstone, K. (1999). Impro for Storytellers. Routledge.
Kallas, J., Koppel, K., Pool, R., Üksik, T., & Tsepelina, K. (2022). Eesti keele kui teise keele õpetaja tööriistad. Eesti Keele Instituut. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08C04L
Kerr, P. (2017). How Much Time Should We Give to Speaking Practice? Part of the Cambridge Papers in ELT Series. [pdf] Cambridge: Cambridge University Press.
Kitsnik, M. (2018). Eesti keele kui teise keele tundide ja eestikeelsete ainetundide õppemetoodika üldhariduskoolis. Rita-RÄNNE projekt. Teemakokkuvõte TP 6. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/265/tp6_eesti_keele_kui_teise_keele_kasutamine.pdf.
Kitsnik, M. (2019). Eesti keele kui teise keele õppimine – kas raske töö või kerge lõbu? Keel ja Kirjandus, 1–2, 39–57. https://doi.org/10.54013/kk735a4
Kitsnik, M., & Berezina, J. (2021). Kas on olemas vähemotiveeritud ja nõrku õpperühmi? Mängustatud õppe mõjust õpilaste eesti keele kui teise keele kasutamisele kolmanda klassi näitel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 17, 123–140. https://doi.org/10.5128/ERYa17.07
Kitsnik, M., & Hallas, P.-M. (2020). Mängustatud õppetegevuste mõju üheksanda klassi õpilaste suhtumisele eesti keele kui teise keele tundidesse. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 16, 77–94. https://doi.org/10.5128/ERYa16.05
Klaas-Lang, B. (2023, 26. jaan). Eestikeelsele õppele üleminekul on abiks Läti kogemus. Põhjarannik. https://pohjarannik.postimees.ee/7698513/birute-klaas-lang-eestikeelsele-oppele-uleminekul-on-abiks-lati-kogemus.
Klaas-Lang, B., & Praakli, K. (2015). Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 111−126. https://doi.org/10.5128/ERYa11.07
Krashen, S. D. (2009). Principles and Practice in Second Language Acquisition. Internet Edition. https://www.sdkrashen.com/content/books/principles_and_practice.pdf.
Kubanyiova, M. (2018). Creating a Safe Speaking Environment. Part of the Cambridge Papers in ELT series. [pdf] Cambridge: Cambridge University Press.
Kängsepp-Puun, L. (2024). Mängustatud aktiivõppeülesanded eesti keele rääkimisoskuse arendajana. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Levelt, W. (1989). Speaking: From Intention to Articulation. Cambridge: The MIT Press. https://doi.org/10.7551/mitpress/6393.001.0001
Lobman, C., & Lundquist, M. (2007). Unscripted Learning: Using Improv Activities Across the K-8 Curriculum. Teachers College Press.
Macedonia, M. (2005). Games and foreign language teaching. Support for Learning, 20(3), 135–140. https://doi.org/10.1111/j.0268-2141.2005.00377.x
Metslang, H., Kibar, T., Kitsnik, M., Koržel, J., Krall, I., & Zabrodskaja, A. (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis: uuringu lõpparuanne. Tallinn: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut.
Mullins, J. K., & Sabherwal, R. (2018). Beyond Enjoyment: A Cognitive-Emotional Perspective of Gamification. Proceedings of the 51st Hawaii International Conference on System Sciences. https://doi.org/10.24251/HICSS.2018.152
Pool, R. & Kallas, J. (2025). Õppematerjalide loend. https://sonaveeb.ee/teacher-tools/#/educational-material.
Richards, J. C. (2006). Communicative Language Teaching Today. Cambridge University Press.
Riigikogus oli riikliku tähtsusega küsimusena arutelu all eesti keele olukord. Istungi ülevaated. (2018, 15. märts). https://www.riigikogu.ee/pressiteated/taiskogu/riigikogus-oli-riikliku-tahtsusega-kusimusena-arutelu-eesti-keele-olukord/
Schreier, M. (2012). Qualitative content analysis in practice. Los Angeles: SAGE Publications.
Schwartz, M. (2020). Language-conducive strategies in early language education. In M. Schwartz (Ed.), Handbook of early language education (pp. 1–29). Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-030-47073-9_24-1
Swain, M. (1993). The output hypothesis: Just speaking and writing aren’t enough. The Canadian Modern Language Review, 50(1), 158–164. https://doi.org/10.3138/cmlr.50.1.158
Thornbury, S. (2005). How to Teach Speaking. Harlow: Longman.
Ur, P. (2007). Teaching Listening Comprehension. Cambridge Handbook for Language Teachers. Cambridge University Press.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
