Filmipõhine kommunikatiivne eesti keele kui teise keele õpe: põhikooliõpilaste huvi, aktiivse osaluse ja arengu toetamine
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.09Märksõnad:
eesti keel teise keelena, noorteseriaal, kommunikatiivne õpe, sekkumisuuringKokkuvõte
Tõhus teise keele õpe peab olema kommunikatiivne, tekitama õpilastes huvi, soodustama nende aktiivset osalust õppeprotsessis ning olema neile jõukohane. Eesti keele kui teise keele põhikooliõppe metoodika vajab selles osas arendamist. Siinne artikkel põhineb sekkumisuuringul, mis tehti Tallinna vene õppekeelega kooli üheksanda klassi nõrgemapoolse õpperühma eesti keele tundides. Eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on filmipõhise kommunikatiivse õppega eesti keele kui teise keele tunnis võimalik toetada põhikooliõpilaste huvi, aktiivset osalust ja keeleoskuse arengut. Rakendati spetsiaalselt koostatud filmipõhist kommunikatiivset õppekogu: vaadati kümneosalist noorteseriaali "Miks mitte?!" ning osaleti selle kohta koostatud õppetegevustes, milles oli suur rõhk vabal rääkimisel. Uuriti õpetaja ja õpilaste hinnanguid sellele õppeviisile. Tulemused näitasid, et seriaal ja õppetegevused äratasid õpilastes huvi ning soodustasid aktiivõpet, kuid ei olnud alati jõukohased uudsuse ja õpilaste madala keeleoskuse tõttu. Õpetaja ja õpilased hindasid seriaali ja õppetegevusi eesti keele oskuse arendamisel keskmiselt kasulikuks, kuid ei tajunud kasu põhikoolieksamiks valmistumisel. Samas oli õpetaja üllatunud õpilaste põhikoolieksami ootamatult heade tulemuste üle ning avaldas soovi kasutada õppekogu ka tulevikus.
Allalaadimised
Viited
Adams, R. (2018). Enhancing Student Interaction in the Language Classroom: Part of the Cambridge Papers in ELT Series. Cambridge: Cambridge University Press. https://www.cambridge.org/gb/files/4815/7488/4742/CambridgePapersInELT_EnhancingInteraction_2018_ONLINE.pdf.
Bernhardt, K., & Meristo, M. (2023). Eesti keele omandamist toetavad tunnitegevused I kooliastme mitmekeelses klassis. Philologia Estonica Tallinnensis, 8, 179–200. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.07
Biggs, J., & Tang, C. (2011). Teaching for Quality Learning at University. Open University Press.
Chodkiewicz, H. (2016). On Texts Interesting to Read in Foreign Language Teaching. Working with Text and Around Text in Foreign Language Environments. Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-33272-7_3
Dewaele, J.-M., & MacIntyre, P. D. (2014). The two faces of Janus. Anxiety and Enjoyment in the foreign language classroom. Studies in Second Language Learning and Teaching. Department of English Studies, Faculty of Pedagogy and Fine Arts, Adam Mickiewicz University, Kalisz SSLLT 4 (2). 2014. 237–274. https://doi.org/10.14746/ssllt.2014.4.2.5
Donaghy, K. (2015). Film in Action: Teaching language using moving images. Stuttgart: Delta Publishing.
Eksamite Infosüsteem. https://eis.ekk.edu.ee/eis/
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine (2007).
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne (2023). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Harno. (2025). Põhikooli lõpueksamite materjalid. Eesti keel teise keelena. Eksamitöö (näidis).
Hausenberg, A.-R. (2006). Eksamite tagasimõju eksamitele. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Estonian Papers in Applied Linguistics, 2, 43–52. https://doi.org/10.5128/ERYa2.04
Herrero, C. (2016). The film in language teaching association (FILTA): A multilingual community of practice. ELT Journal, 70(2), 190–199. https://doi.org/10.1093/elt/ccv080
Hosseini, H. M., Fathi, J. A., Derakhshesh, A., & Mehraenin, S. (2022). Model of classroom social climate, foreign language enjoyment, and student engagement among English as a foreign language learners. Frontiers in Psychology. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2022.933842
Hsieh, H.-F., & Shannon, S. E. (2005). Three approaches to qualitative content analysis. Sage Journals, 15, 9. https://doi.org/10.1177/1049732305276
Jatsenko, T. (2025). Rääkimisoskust arendavad õppetegevused 9. klassi eesti keele kui teise keele õpikutes. Magistritöö. Tartu Ülikooli Narva kolledž.
Joassoone, D., & Peterson, E. (2011). Video ja televisioon lõimitud keele- ja aineõppe toetajana põhikoolile ja gümnaasiumile. Tartu: AS Atlex.
Kallas, K. (2025, 11. juuni). Kas eestikeelne õpe takerdub tühja raamaturiiuli taha? Õhtuleht. https://www.ohtuleht.ee/1133011/kas-eestikeelne-ope-takerdub-tuhja-raamaturiiuli-taha-kristina-kallas-riik-peab-aitama.
Kilagård, C. (2019). Selection and Use of Films in Second Language Learning. Lõputöö. Örebro University. https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:1340134/FULLTEXT01.pdf
Kitsnik, M. (2018). Eesti keele kui teise keele tundide ja eestikeelsete ainetundide õppemetoodika üldhariduskoolis. Rita-RÄNNE projekt. Teemakokkuvõte TP 6. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/265/tp6_eesti_keele_kui_teise_keele_kasutamine.pdf.
Kitsnik, M. (2019). Sõnajalaõis. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpik, 1. osa. B2.1. Tallinn: Koolibri.
Kitsnik, M. (2020). Eesti keele kui teise keele õppematerjalide koostamise ja hindamise juhend. RITA-Ränne projekt. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/oppem_koostamise_juhend.pdf
Kitsnik, M., & Sooalu, M. (2020). Miks mõnikord kaob tuju eesti keelt õppida? Demotivatsioon üheksanda klassi eesti keele kui teise keele tundides. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 30, 124−154. https://doi.org/10.5128/LV30.03
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Kolmas, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kubanyiova, M. (2018). Creating a Safe Speaking Environment. Part of the Cambridge Papers in ELT series. Cambridge: Cambridge University Press. https://www.cambridge.org/gb/files/7215/7488/5502/Cambridge-PapersInELT_SafeSpeaking_2018_ONLINE.pdf.
Larsen-Freeman, D., & Anderson, M. (2016). Techniques & Principles in Language Teaching. Third Edition. Oxford University Press.
Lee, T. Y., Ho, Y. C., & Chen, C. H. (2023). Integrating intercultural communicative competence into an online EFL classroom: An empirical study of a secondary school in Thailand. Asian-Pacific Journal of Second and Foreign Language Education, 8(4), 1–25. https://doi.org/10.1186/s40862-022-00174-1
Mangus, I., & Simmul, M. (2022). Minu eesti keel. Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile 9. klass. Kirjatark OÜ.
Mayer, R. E. (2009). Multimedia learning (2d ed). New York: Cambridge University Press.
McDonough, H. S. (2013). Psychology in Foreign Language Teaching. Second Edition, EssexUniversity. Australia.
Metslang, H., Kibar, T., Kitsnik, M., Koržel, J., Krall, I., & Zabrodskaja, A. (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Mu, H. (2018). A Study on English Acquisition from the Perspective of the Multimodal Theory. Theory and Practice in Language Studies. London, 8 (6), 618–622. https://doi.org/10.17507/tpls.0806.10
Nemeržitski, S., & Tsarjova, S. (2024, 31. jaan). Eestikeelsele õppele üleminek ja õppevara – mida õpetajad ootavad? Õpetajate Leht. https://www.opleht.ee/2024/01/eestikeelsele-oppele-uleminek-ja-oppevara-mida-opetajad-ootavad/
Nordin, R., & Eng, L. S. (2017). Text-selection for teaching reading to esl tertiary students: A study on genre and content preferences. International Journal of Instruction, 10 (1), 71–84. https://doi.org/10.12973/iji.2017.1015a
Novak, J. (2021). Õpilaste ja õpetajate hinnangud gümnaasiumi eesti keele kui teise keele mängustatud-improvisatsioonilisele õppekomplektile "Sõnajalaõis B2.1". Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Richards, J. C, & Rogers, T. S. (2006). Approaches and Methods in Language Teaching. Second Edition. Cambridge University Press.
Sanjaya, I. N. S, Sitawati, A. A. R., Suciani, N. K., Putra, I. M. A., & Ydistira, C., G., P. (2022). The Effects of L2 Pragmatics Autonomous and Controlled Motivations on Engagement with Pragmatic Aspect. TEFLIN Journal, 33(1), 148–172. https://doi.org/10.15639/teflinjournal.v33i1/148-172
Schiefele, U. (2009). Situational and individual interest. In K. R. Wenzel & A. Wigfield (Eds.), Handbook of motivation at school (pp. 197–222). Routledge/Taylor & Francis Group.
Sõnaveeb. (2025). https://sonaveeb.ee/
Tomlinson, B. (2010). Engaged to Learn – Ways of Engaging ESL Learners. Advances in Language and Literary Studies, 1(1). https://doi.org/10.7575/aiac.alls.v.1n.1p.29
Toome, V. (2023). Eesti keele kui teise keele õppekomplekt filmiseriaali "Miks mitte?!" põhjal. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Tuncay, H. (2014). An Integrated Skills Approach Using Feature Movies in EFL at Tertiary Level. The Turkish Online Journal of Education Technology, 13(1). https://www.tojet.net/articles/v13i1/1315.pdf
Valizadeh, M. (2021). Effects of L1 and L2 Subtitled English Movies on Pre-Intermediate Learners’ Comprehension and Speaking Abilities. St. Theresa Journal of Humanities and Social Sciences, 7(2), 45–69. https://www.researchgate.net/publication/356792032.
Warner, C., & Michelson, K. (2018). Living Literacies: L2 Learning, Textuality, and Social Life. L2 Journal, 10(2), 1–2.
Õppevara loend. (2025). https://sonaveeb.ee/teacher-tools/#/educational-material
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
