Eessõna

Autorid

  • Larissa Jõgi
  • Gerli Silm

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.2.01

Kokkuvõte

Hariduse areng eeldab teaduspõhiseid valikuid, koostööd ja õppijate kogemuste mõtestamist. Haridusega seonduvaid probleeme analüüsides ja uurides küsime sageli, kuidas teha koostööd, kuidas toetada õppimist, mida ja kuidas õpetada ning millest lähtuda õppeprotsessi, õppekava või õppematerjalide arendamisel. Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2026. aasta vabanumber koondab artikleid, mida ühendab küsimus, kuidas luua tähenduslikke ja mitmekesiseid õppimisvõimalusi. Siinse vabanumbri artiklid tuginevad hiljutistele uuringutele ja hõlmavad erinevaid teoreetilisi raamistikke ning mitmekesiseid metodoloogilisi lähenemisi. 

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Biesta, G. J. J. (2020). Risking Ourselves in Education: Qualification, Socialization, and Subjectification Revisited. Educational Theory, 70, 89–104. https://doi.org/10.1111/edth.12411

Biesta, G. J. J. (2022). World-Centred Education: A View for the Present. New York: Routledge.

Leijen, Ä. (2019).TEADUSSÕNUMID. Mis on hariduse pikaajalised eesmärgid? https://www.opleht.ee/2019/03/teadussonumid-mis-on-hariduse-pikaajalised-eesmargid/

Pedaste, M., Leijen, Ä., & Mikser, R. (2026). Haridusprofessorid kutsuvad arutlema, milline peaks olema Eesti hariduse tulevikusuund. https://haridus.ut.ee/et/uudis/haridusprofessorid-kutsuvad-arutlema-milline-peaks-olema-eesti-hariduse-tulevikusuund

##submission.downloads##

Avaldatud

2026-10-29

Väljaanne

Rubriik

Eessõna