Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides

  • Katrin Karu
  • Larissa Jõgi
  • Ilona-Evelyn Rannala
  • Triin Roosalu
  • Lianne Teder
  • Halliki Põlda

Teesid

Artikkel tugineb uuringule, mille fookuses on mitteformaalõppe tähendus ja diskursuse muutus Eesti arengut suunavates poliitikadokumentides. Selline rõhuasetus on tingitud asjaolust, et mitteformaalõppe tähendus on sotsiaalselt konstrueeritud, paradigma- ja kontekstispetsiifiline ning sõltub ideoloogiast, hariduspoliitilisest korraldusest, traditsioonidest ja väljakujunenud tavadest. Uurimuses kombineeritakse kriitilist diskursuseanalüüsi poliitikaradade meetodiga ning esitatakse mitteformaalõppe diskursuse ajalise ja valdkondliku kasutuse analüüs. Analüüsi tulemusena eristus kuus valdkondlikku poliitikadokumentide rada, kümme mitteformaalõppe aladiskursust ja viis diskursust: keskkonna-, eristumis-, kaasamis-, süsteemi- ja tunnustamisdiskursus. Mitteformaalõppe tunnustamise diskursus eristus diskursusteülesena ning selles ilmnevad võimalikud edasised muutused mitteformaalõppe sisu ja vormi sotsiaalsel konstrueerimisel poliitikadokumentides.

PDF Summary

Viited

Aava, K. (2010). Eesti haridusdiskursuse analüüs. Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 44. Tallinna Ülikool: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Autio, T., Kuurme, T., & Mikser, R. (2013). Haridus. R. Mikser (toim), Haridusleksikon (lk 69−77). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Åkerlind, G. S. (2005). Variation and commonality in phenomenographic research methods. Higher Education Research & Development, 24(4), 321–334. https://doi.org/10.1080/07294360500284672

Berger, P. L., & Luckmann, T. (2018). Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Tartu: Ilmamaa.

Bock, J. C., & Bock, C. M. (1989). Nonformal education policy: Developing countries. In C. J. Titmus (Ed.), Lifelong education for adults: An international handbook (pp. 64–69). Oxford: Pergamon Press. https://doi.org/10.1016/B978-0-08-030851-7.50023-0

Brennan, B. (1997). Reconceptualizing non-formal education. International Journal of Lifelong Education, 16(3), 185–200. https://doi.org/10.1080/0260137970160303

Brookfield, S. (1986). Understanding and facilitating adult learning: A comprehensive analysis of principles and effective practices. San Francisco: Jossey-Bass.

Cohen, L., Manion, L., & Morrison, K. (2000). Research methods in education (5th ed.), London: Routledge Falmer.

Colley, H., Hodkinson, P., & Malcolm, J. (2003). Informality and formality in learning: A report for the Learning and Skills Research Centre. London: Learning and Skills Research Centre.

Coombs, P. H., & Ahmed, M. (1974). Attacking rural poverty: How nonformal education can help. Baltimore: John Hopkins University Press.

Coombs, P. H., Prosser, R. C., & Ahmed, M. (1973). New paths to learning for rural children and youth. New York: UNICEF International Council for Educational Development.

Cort, P. (2014). Trailing the unpredictable pathways of European Union Lifelong Learning Policy. In M. Marcella & J. Holford (Eds.), Adult education policy and the European Union theoretical and methodological perspectives (pp. 127–140). Rotterdam: Sense Publishers.

Delors, J. (1999). Õppimine – varjatud varandus. 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruanne UNESCOle. Tartu: Greif.

Duke, C. (2001). Lifelong learning and tertiary education: The learning university revisited. In D. N. Aspin, J. D. Chapman, M. Hatton, & Y. Sawano (Eds.), International handbook of lifelong learning (pp. 501–527). London: Kluver.

Eensaar, T. (2003). Elukestva õppe põhiterminoloogia inglise-eesti seletav sõnastik Euroopa Komisjoni dokumentide põhjal (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.

EEÕS 2014 = Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Ertl, H. (2006). European Union policies in education and training: The Lisbon agenda as a turning point? Comparative Education, 42(1), 5–27. https://doi.org/10.1080/03050060500515652

EÕS 2005–2008 = Elukestva õppe strateegia 2005 (2005). Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/12756.

Fairclough, N. (2001). Language and power. London: Longman.

Fairclough, N. (2010). Critical discourse analysis: The critical study of language (2nd ed.). Harlow: Longman.

Field, J. (2006). Lifelong learning and the new educational order (2nd ed.). Stoke-on-Trent: Trentham Books.

Fordham, P. (1993). Informal, non-formal and formal education. INCED, DCE paper 4. Coventry: University of Warwick.

Foucault, M. (2005). Teadmiste arheoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Gergen, K. J. (2009). An invitation to social construction. London: Sage.

Gustavsson, B. (2000). Haridus kaasajal. Hariduse võimalustest ja tingimustest kaasaegses ühiskonnas. Tallinn: Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus.

Haaristo, H-S. (2016). Eesti elukestva õppe strateegia 2020 tulemusraamistiku analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

Hacking, I. (1999). The social construction of what? London: Harvard University Press.

Halliday, M. A. K. (2005). On matter and meaning: The two realms of human experience. Linguistics and the Human Sciences, 1(1), 59–82. https://doi.org/10.1558/lhs.2005.1.1.59

HKS 2014 = Maanso, V., Erelt, T., Kadakas, M., Kala-Arvisto, U., Kraav, I., Puksand, H., Tamm, E., & Unt, I. (toim) (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Holford, J., & McKenzie, L. (2013). Conceptual model and questionnaire. Unpublished working paper: LLLight’in’Europe Project Deliverable 5.1. Nottingham: University of Nottingham.

Hoppers, W. (2006). Non-formal education and basic education reform: A conceptual review. Hamburg: UNESCO, International Institute for Educational Planning. Retrieved from https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000144423.

Jarvis, P. (1987). Adult learning in a social context. London: Croom Helm.

Jarvis, P. (1998). Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS.

Jarvis, P. (1990). An international dictionary of adult and continuing education. London: Routledge.

Jarvis, P. (Ed.) (2002). The theory and practice of teaching. London: Kogan Page.

Jarvis, P. (2011). Learning: The experience of a lifetime! L. Jõgi & K. Krabi (toim), Raamat õppimisest. Õppides täiskasvanuks – õppimine erinevates perspektiivides (lk 28–47). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Jõgi, L., Jääger, T., Leppänen, R., & Rinne, R. (toim) (2008). Eesti ja Soome haridus ning muutused EL-i hariduspoliitikas 1990–2000. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Kiilakoski, T., & Kivijärvi, A. (2015). Youth clubs as spaces of non-formal learning: professional idealism meets the spatiality experienced by young people in Finland. Studies in Continuing Education, 37(1), 47–61. https://doi.org/10.1080/0158037X.2014.967345

Kleis, R. J., Lang, C. I., Mietus, J. R., & Tiapula, F. (1973). Non-formal education: The definitional problem. Program of studies in non-formal education. Discussion Papers, 2. Michigan State University.

Knowles, M., S. (1970). The modern practice of adult education: Andragogy versus pedagogy. New York: New York Association Press.

Lengrand, P. (1975). An introduction to lifelong education. London: Croom Helm.

Livingstone, D. W. (2001). Adults’ informal learning: Definitions, findings, gaps and future research. NALL Working Paper, 21, Centre for the Study of Education and Work, OISE/TU.

Lockhart, A. S. (2016). Non-formal and informal programs and activities that promote the acquisition of knowledge and skills in areas of Global Citizenship Education (GCED) and Education for Sustainable Development (ESD). Global Education Monitoring Report: UNESCO.

Milana, M., & Holford, J. (Eds.) (2014). Adult education policy and the European Union: Theoretical and methodological perspectives. Rotterdam, Boston, Taipei: Sense Publishers.

Märja, T., Jõgi, L., & Lõhmus, M. (2003). Andragoogika. Raamat õppimisest ja õpetamisest. Tallinn: Kirjastus ILO.

Naumanen, P., Leppänen, R., & Rinne, R. (2008). Euroopa Liidu muutuv hariduspoliitika.

L. Jõgi, T. Jääger, R. Leppänen, & R. Rinne (toim), Eesti ja Soome haridus ning muutused EL-i hariduspoliitikas 1990–2000 (lk 193–273). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Naumanen, R., & Rinne, R. (2008). Euroopa Liidu hariduspoliitika ja Soome hariduspoliitilised suundumused. L., Jõgi, T. Jääger, R. Leppänen, & R. Rinne (toim), Eesti ja Soome haridus ning muutused EL-i hariduspoliitikas 1990–2000 (lk 274–294). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Norqvist, L., & Leffler, E. (2017). Learning in non-formal education: Is it ‘youthful’ for youth in action? International Review of Education, 63(2), 235–356. doi: 10.1007/s1115

Raud, R. (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Rinne, R., Kallo, J., & Hokka, S. (2004). Liian innokas mukautumaan?: OECD:n koulutuspolitiikka ja Suomen vastauksia. Kasvatus, 35(1), 34–35.

Rogers, A. (2003). What is the difference? A new critique of adult learning and teaching. Leicester: NIACE.

Romi, S., & Schmida, M. (2009). Non-formal education: A major educational force in the postmodern era. Cambridge Journal of Education, 39(2), 257–273. https://doi.org/10.1080/03057640902904472

Sang, J. (1983). Eitus eesti ke eles. Tallinn: Valgus.

Shukla, P. (1983). Administration of education in India. New Delhi: Vicas.

Taru, M., Pilve, E., & Kaasik, P. (2015). Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus.

Tought, A. M. (1971). The adult’s learning projects: A fresh approach to theory and practice in adult learning. Toronto: Ontario Institute for Studies in Education.

Van Noy, M., James, H., & Bedley, C. (2016). Reconceptualizing learning: A review of the literature on informal learning. Rutgers: Education and Employment Research Center.

Avaldatud
2019-05-01
Rubriik
Artiklid / Articles