Gümnaasiumiõpilaste hinnangud eesti keele kui teise keele õppematerjali huvitavusele, jõukohasusele ja arendavusele kommunikatiivse õppekomplekti „Sõnajalaõis B2.1“ näitel
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.2.08Märksõnad:
eesti keel teise keelena, keeleõppematerjalid, õppekomplekti hindamine, õpilaste hinnangud, gümnaasiumKokkuvõte
Eesti keele kui teise keele õppe tõhustamiseks on vaja arendada õppematerjale ning uurida nende kasutamist reaalses õppetöös. Artiklis käsitletava uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas avalduvad kommunikatiivse õppekomplekti "Sõnajalaõis B2.1" (Kitsnik, 2019a, 2019b) metoodilised kavatsused gümnaasiumiõpilaste hinnangutes. Täpsemalt uuritakse, milliste õppematerjali omadustega seostavad õpilased huvitavust, jõukohasust ja arendavust ning milliseid arendussoove nad esitavad. Õppekomplekti iseloomustavad autentne audiovisuaalne sisend, rohked suhtlustegevused, grammatika ja sõnavara lõimitud õpetamine ning mängustatud ülesanded. Uuringus analüüsiti õppekomplekti järgi ühe õppeaasta jooksul õppinud kolme õpperühma õpilaste (n = 41) tagasisidet. Andmed koguti anonüümse veebiküsimustikuga ning neid analüüsiti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt. Tulemused näitavad, et õppekomplekti peeti üldiselt huvitavaks, jõukohaseks ja arendavaks. Huvitavusega seostusid õpilastel tänapäevased ja lähedased teemad, audiovisuaalne sisend, aktiivne suhtlemine ning mängulisus. Jõukohasust toetasid komplekti selge ülesehitus, õppetegevuste arusaadavus, paras maht ning korduv harjutamine. Arendavust seostati autentse keelekasutuse, elulise sõnavara, rohkete rääkimisvõimaluste ning mõtlema suunavate ülesannetega. Arendusvajadusena väljendasid õpilased soovi õppetekstide suurema mitmekesisuse, õppetegevuste raskuse diferentseerimise ning grammatika-, sõnavara- ja kirjutamisõppe mahu suurendamise järele. Tulemused täiendavad teadmisi õppijate ootustest kommunikatiivsele keeleõppele ning osutavad õppijate vaatenurga olulisusele õppematerjalide arendamisel ja hindamisel.
Allalaadimised
Viited
Adams, R. (2018). Enhancing Student Interaction in the Language Classroom: Part of the Cambridge Papers ELT series. [pdf] Cambridge: Cambridge University Press.
Andersson, S., & Björnsson, J. (2019). Using Movies in English Teaching. Malmö University. https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:1498234/FULLTEXT01.pdf.
Bernhardt, K. (2025). Millest me räägime, kui räägime aktiivõppest keeletunnis? Eesti keele kui teise keele tund IKAP-mudelis. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 35, 31−62. https://doi.org/10.5128/LV35.01
Brophy, J. (2016). Kuidas õpilasi motiveerida. Käsiraamat õpetajatele. Eduko.
Brown, Steven (2014). Listening Myths: Applying Second Language Research to Classroom Teaching. University of Michigan Press.
Coyle, D., & Meyer, O. (2021). Beyond CLIL: Pluriliteracies Teaching for Deeper Learning. Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108914505
Dewaele, J,-M. & MacIntyre, P. D. (2014). The two faces of Janus. Anxiety and Enjoyment in the foreign language classroom. Studies in Second Language Learning and Teaching Department of English Studies, Faculty of Pedagogy and Fine Arts, Adam Mickiewicz University, Kalisz SSLLT 4 (2), 237–274. https://doi.org/10.14746/ssllt.2014.4.2.5
Ellis, N. C. (2013). Second language acquisition. Oxford handbook of construction grammar. Oxford: Oxford University Press, 365–378.
Ellis, R., & Shintani, N. (2014). Exploring Language Pedagogy through Second Language Acquisition Research. New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203796580
Eskildsen, S. W. (2008). Constructing a second language inventory. The accumulation of linguistic resources in L2 English. Odense: Institute of Language and Communication University of Southern Denmark.
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine (2007). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne (2023). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Gardner, R. C. (2007). Motivation and Second Language Acquisition. Porta Linguarum, 8, 9–20. https://doi.org/10.30827/Digibug.31616
Haridus- ja Noorteamet (2025). Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami aruanne 2025. https://projektid.edu.ee/spaces/THO/pages/298598207/Eesti+keele+teise+keelena+pohikooli+lopueksami+aruanne+2025
Hiver, P., Al-Hoorie, A. H., Vitta, J., & Wu, J. (2021). Engagement in language learning: A systematic review of 20 years of research methods and definitions. Language Teaching Research, 28(1), 201–230. https://doi.org/10.1177/13621688211001289
Hosseini, H. M., Fathi, J. A., Derakhshesh, A. & Mehraenin, S. (2022). Model of classroom social climate, foreign language enjoyment, and student engagement among English as a foreign language learners. Frontiers in Psychology. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2022.933842
Jatsenko, T. (2025). Rää kimisoskust arendavad õppetegevused üheksanda klassi eesti keele kui teise keele õpikutes. Magistritöö. Tartu Ülikooli Narva kolledž.
Kallas, J., Koppel, K., Pool, R., Üksik, T., & Tsepelina, K. (2022). Eesti keele kui teise keele õpetaja tööriistad. Eesti Keele Instituut. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08C04L https://sonaveeb.ee/teacher-tools
Kintsch, W. (1998). Comprehension: A Paradigm for Cognition. Cambridge University Press.
Kitsnik, M. (2019a). Sõnajalaõis B2.1. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpik, 1. osa. Tallinn: Koolibri.
Kitsnik, M. (2019b). Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele töövihik, 1. osa. Tallinn: Koolibri.
Kitsnik, M., & Kängsepp-Puun, L. (2025). Laste ja noorte eesti keele kui teise keele rääkimisoskuse arendamine mängustatud aktiivõppe abil. Eesti Haridusteaduste Ajakiri = Estonian Journal of Education, 13(2), (2), 104−133. https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.05
Kitsnik, M., & Kromberg, J. (2022). Kuidas õpetada eesti keele kui teise keele grammatikat põhikooli õpilastele? Juhtumianalüüs. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 32, 53−78. https://doi.org/10.5128/LV32.02
Kitsnik, M., & Sooalu, M. (2020). Miks mõnikord kaob tuju eesti keelt õppida? Demotivatsioon üheksanda klassi eesti keele kui teise keele tundides. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 30, 124−154. https://doi.org/10.5128/LV30.03
Larsen-Freeman, D. (2014). Teaching grammar. Teaching English as a Second or Foreign Language. Boston (Mass.): National Geographic Learning, Heinle Cengage Learning, 256–270.
Lobman, C., & Lundquist, M. (2007). Unscripted Learning: Using Improv Activities Across the K-8 Curriculum. Teachers College Press.
Metslang, H., Kibar, T., Kitsnik, M., Koržel, J., Krall, I., & Zabrodskaja, A. (2013). Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuanne. Tallinn: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut.
Novak, J. (2021) Õpilaste ja õpetajate hinnangud gümnaasiumi eesti keele kui teise keele mängustatud-improvisatsioonilisele õppekomplektile "Sõnajalaõis B2.1" Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Patton, M. Q. (2015). Qualitative research & evaluation methods (4th ed.). SAGE Publications.
Renninger, K. A., & Hidi, S. (2015). The power of interest for motivation and engagement. New York, NY: Routledge.
Richards, J. C., & Rodgers, T. S (2014). Approaches and Methods in Language Teaching. Cambridge University Press.
Riigikogu. (2022). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele ülemineku seadus). Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022008
Sanjaya, I. N. S, Sitawati, A. A. R., Suciani, N. K., Putra, I. M. A., & Ydistira, C., G., P. (2022). The Effects of L2 pragmatics autonomous and controlled motivations on engagement with pragmatic aspect. TEFLIN Journal, 33(1), 148–172. https://doi.org/10.15639/teflinjournal.v33i1/148-172
Schiefele, U. (2009). Situational and individual interest. Handbook of motivation at school. Routledge/Taylor & Francis Group, 197–222.
Schreier, M. (2012). Qualitative content analysis in practice. Los Angeles: SAGE Publications.
Tomlinson, B. (2022). Materials development for language learning: Ways of connecting practice and theory in coursebook development and use. Handbook of Practical Second Language Teaching and Learning. New York–London: Routledge.
Ur, P. (2006). Grammar Practice Activities. A Practical Quide for Teachers. Cambridge.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
