Eessõna

Autorid

  • Hasso Kukemelk
  • Mati Heidmets

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.01

Kokkuvõte

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris käsitletakse koolijuhtimise ja ‑korralduse valdkonda, esitatakse uut teavet haridussüsteemi kvaliteedi tagamise kohta ning antakse ülevaade õppeasutuse juhtimise eri tahkudele omasest teoreetilisest käsitlusviisist. Temaatiliselt võib artiklid jagada kaheks. Esimesse rühma kuuluvad artiklid, mis pakuvad laiemat, riigi või lausa Euroopa tasandil analüüse haridusprotsesside juhtimise ja korraldamise (ka hariduspoliitika) kohta. Teise osa moodustavad artiklid, mis käsitlevad juhtimisteemasid õppeasutuse tasandil. Artiklid pakuvad lähtematerjali nii uurijatele kui ka õppeasutuste tegevjuhtidele, et edaspidi veelgi efektiivsemalt õppureid koolitada ning muuta koolikeskkond töötajatele sobilikumaks.

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Chin, J. M.-C. (2007). Meta-analysis of transformational school leadership effects on school outcomes in Taiwan and the USA. Asia Pacific Education Review, 8(2), 166–177. doi: http://dx.doi.org/10.1007/BF03029253

Deming, W. E. (2000). The new economics for industry, government, education (2nd ed.). Cambridge, London: The MIT Press.

Earley, P., Higham, R., Allen, R., Allen, T., Howson, J., Nelson, R., ... Sims, D. (2012). Review of the school leadership landscape. Nottingham: National College for School Leadership.

Hanushek, E. A., & Rivkin, S. G. (2009). Harming the best: How schools affect the Black-White achievement gap. Journal of Policy Analysis and Management, 28(3), 366–393. doi: http://dx.doi.org/10.1002/pam.20437

Hendriks, M. A., & Scheerens, J. (2013). School leadership effects revisited: A review of empirical studies guided by indirect-effect models. School Leadership & Management, 33(4), 373–394. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13632434.2013.813458

Koolijuhtimise heade kavatsuste lepe (2013). TÜ leping nr 2-28/P2-7141, 18.06.2013. Külastatud aadressil www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12323.

Kukemelk, H., Lillemaa, T., & Tondi, J. (2011). Teachers’ professional involvement in creating a general learning environment in Estonian schools. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 11, 47–51. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.sbspro.2011.01.031

Leithwood, K., Jantzi, D., & McElheron-Hopkins, C. (2006). The development and testing of a school improvement model. School Effectiveness and School Improvement, 17(4), 441–464. doi: http://dx.doi.org/10.1080/09243450600743533

Leithwood, K., & Mascall, B. (2008). Collective leadership effects on student achievement. Educational Administration Quarterly, 44(4), 529–561. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0013161X08321221

Skolverket (2011). An overview of the Swedish education system. Retrieved from http://www.skolverket.se/om-skolverket/andra-sprak-och-lattlast/in-english/theswedish-education-system.

Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., & Pukkonen, L. (2011). Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/KooliTulemusjuhtimine2011%5B1%5D.pdf.

##submission.downloads##

Avaldatud

2015-04-30

Kuis viidata

Kukemelk, H., & Heidmets, M. (2015). Eessõna. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 3(1), 1–4. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.01

Väljaanne

Kd 3 Nr 1 (2015)

Rubriik

Eessõna

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).