Eesti ja eestivene põhikoolinoorte vastastikused hoiakud enne ja pärast mängustatud koostöötegevuste projektis osalemist
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.11Märksõnad:
etnilised hoiakud, mängustamine, koostööprojekt, eesti ja eestivene noored, lõimumine, üldpädevused, sotsiaal- ja kodanikupädevusKokkuvõte
Sotsiaal- ja kodanikupädevuse üks komponent on oskus suhelda teisest rahvusest inimestega. Selle oskuse olulised mõjutajad on hoiakud teiste rahvusrühmade suhtes. Omavahelise vähese suhtlemise tulemusena tekivad teise rahvusrühma suhtes sageli stereotüüpsed negatiivsed hoiakud, mis suhtlemist takistavad. Artiklis käsitletavas uuringus võrreldi 8.–9. klassi eesti ja eestivene õpilaste vastastikuseid hoiakuid enne ja pärast mängustatud koostöötegevuste projektis osalemist. Uuriti Integratsiooni SA tellimisel firma Game Club 2018. aasta sügisel korraldatud neljas neli päeva kestnud lõimumisprojektis osalenud noorte (n = 80) hoiakuid teise rahvusrühma suhtes. Projektis osalejad täitsid enne ja pärast projekti ankeetküsitluse (Likerti tüüpi skaalaküsimused, vabad vastused), millega mõõdeti nende hoiakuid teise rahvusrühmaga suhtlemise suhtes. Ankeetküsitluse tulemusi analüüsiti kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Uuringu tulemusena selgus, et noorte hoiakud teise rahvusrühma suhtes olid pärast projekti positiivsemad, kuid eri rahvusrühmadel ja eri aspektides eri määral. Teadlikult ja täpselt korraldatud intensiivsetel mängustatud koostöötegevustel võib olla potentsiaali eri rahvusest noorte lähendamisel.
SummaryAllalaadimised
Viited
Albarraccín, D., Johnson, B. T., & Zanna, M. P. (2005). Attitudes: Introduction and Scope. D. The Handbook of Attitudes (pp. 3–17). New York: Psychology Press.
Berezina, J. (2020). Mängustatud õppe mõjust õpilaste eesti keele kui teise keele kasutamisele 3. klassi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste instituut.
Berry, J. W. (2011). Integration and Multiculturalism: Ways towards Social Solidarity. Papers on Social Representations Volume 20 (2.1–2.21). Vaadatud 21.12.2020 https://www.researchgate.net/publication/266528000_Integration_and_Multiculturalism_Ways_towards_Social_Solidarity.
Deterding, S., Dixon, D., Khaled, R., & Nacke, L. (2011). From Game Design Elements to Gamefulness: Defining "Gamification". MindTrek ’11: Proceedings of the 15th International Academic MindTrek Conference: Envisioning Future Media Environments, 9–15. https://doi.org/10.1145/2181037.2181040
Ehala, M. (2019). Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis. RITA-RÄNNE projekt: Teema kokkuvõte nr 7. Vaadatud 21.12.2020. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_mitmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_valjakutsed_eestis_raport_m.ehala_.pdf.
Eksamite infosüsteem (2020). Vaadatud 16.12.2020. https://eis.ekk.edu.ee/eis/eksamistatistika.
Hallas, P.-M. (2019). Mängustatud õppetegevuste mõju üheksanda klassi õpilaste suhtumisele eesti keele kui teise keele tundidesse. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Harwood, J., & Joyce, N. (2012). Intergroup Contact and Communication. In H. Giles (Ed.), The Handbook of Intergroup Communication (pp. 167–180). London and New York: Routledge.
Ilves, K. (2018). Venekeelse koolihariduse lõpp: kool klaasseina taga ehk millest kõneleb vaikus. Lääne Elu. 11.11.2018. Vaadatud 21.12.2020. https://online.le.ee/2018/11/11/venekeelse-koolihariduse-lopp-kool-klaasseina-taga-ehk-millest-koneleb-vaikus.
Integratsiooni Sihtasutus (2020). Vaadatud 16.12.2020. https://integratsioon.ee.
Integratsiooni Sihtasutuse aastaaruanded (2020). Vaadatud 16.12.2020. https://www.integratsioon.ee/node/1421.
Jufereva, M. (2018). Maria Jufereva: vene noor oskab tantsida kaerajaani, kuid ei tea, kes on Ott Lepland. Postimees. 24.07.2018. Vaadatud 21.12.2020. https://arvamus.postimees.ee/5909723/maria-jufereva-vene-noor-oskab-tantsida-kaerajaani-kuid-ei-tea-kes-on-ott-lepland.
Kaldur, K., Vetik, R., Kirss, L., Kivistik, K., Seppel, K., Kallas, K., Masso, M., & Anniste, K. (2017). Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. Tartu: Balti Uuringute Instituut. Kultuuriministeerium. Vaadatud 21.12.2020. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf.
Kallas, K., Vetik, R., Kruusvall, J, Saar, E., Helemäe, J., Kirss, L., Leppik, C., Seppel, K., Kivistik, K., & Ubakivi-Hadachi, P. (2015). Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Tartu: Balti Uuringute Instituut. Kultuuriministeerium. Vaadatud 21.12.2020. https://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015.
Kallas, K. (2018). Kristina Kallas: peab tekkima ühtne Eesti kool. Postimees 12.07.2018. Vaadatud 21.12.2020. https://arvamus.postimees.ee/4680259/kristina-kallas-peab-tekkima-uhtne-eesti-kool.
Kapp, K. M. (2012). The Gamification of Learning and Instruction: Game-Based Methods and Strategies for Training and Education. San Francisco: Pfeiffer.
Keelekeskus GAME (2020). Vaadatud 21.12.2020. https://gamekeskus.ee.
Kikas, E. (2016). Projektist "Üldpädevused ja nende hindamine" 2011–2014. Artiklid üldpädevustest. Vaadatud 21.12.2020. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/49704/YPKoondAruanne.pdf.
Kitsnik, M. (2018). Mare Kitsnik: ühtne Eesti kool aitaks parandada inimestevahelisi suhteid ja luua ühtsemat ühiskonda. Postimees. Arvamus 31.07.2018. Vaadatud 21.12.2020. https://arvamus.postimees.ee/6012924/mare-kitsnik-uhtne-eesti-koolaitaks-parandada-inimestevahelisi-suhteid-ja-luua-uhtsemat-uhiskonda.
Kitsnik, M. (2019). Eesti keele kui teise keele õppimine: kas raske töö või kerge lõbu? Keel ja Kirjandus, 1–2, 39–56.
Kitsnik, M., & Hallas, P.-M. (2020). Mängustatud õppetegevuste mõju üheksanda klassi õpilaste suhtumisele eesti keele kui teise keele tundidesse. Eesti Rakenduslingvistika ühingu aastaraamat, 16, 77–94. https://doi.org/10.5128/ERYa16.05
Kivistik, K. Käger, M., Avdonina, K., Veliste, M., & Kaldur, K. (2019). Noortekohtumiste programmi mõju-uuring. Uuringu aruanne. Vaadatud 21.12.2020. https://www.digar.ee/viewer/ru/nlib-digar:413684/352501/page/1.
Laumets, L. (2019). Eestlaste implitsiitsed hoiakud venelaste suhtes: välismaal elamise ja ekstravertsuse mõju. Seminaritöö. Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut.
Leetmaa, K. (2016/2017). Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Vaadatud 21.12.2020. https://www.2017.inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/elukoht-kui-loimumise-moodupuu/.
Lehtonen, J. Cultural Stereotypes. Vaadatud 21.12.2020. https://www.jyu.fi/viesti/verkkotuotanto/kp/vf/jaakko.shtml.
Lõimuv Eesti 2030. Vaadatud 21.12.2020. https://www.kul.ee/et/loimuv-eesti-2030.
Lõimuv Eesti 2020. Vaadatud 21.12.2020. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf.
Makarova, M., & Ulla, T. (2017). Noortekohtumiste programmi pilootaasta mõju-uuring. Vaadatud 21.12.2020. https://noored.ee/wp-content/uploads/2017/12/Noortekohtumiste-pilootprogrammi-uuring.pdf.
McLeod, S. A. (2018). Selective attention. Vaadatud 21.12.2020. https://www.simplypsychology.org/attention-models.html.
Männamaa, I. (2019). Mängust ja selle abil õppimisest. Kvaliteetsem teadushuviharidus. Tartu: SA Eesti Teadusagentuur.
Nimmerfeldt, G. (2009). Identificational Integration of Second Generation Russians in Estonia. Studies of Transition States and Societies, 1(1), 25–35. https://nbn-resolving.org/urn:nbn:de:0168-ssoar-366627.
Pedaste, M., Kirss, L., & Kitsnik, M. (2019). Ühtne Eesti kool – visioon tuleviku Eesti koolist. RITA-RÄNNE projekt 2019. Vaadatud 21.12.2020. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_teemakokkuvote_uhtnekool_28_03_2019.pdf.
Petuhhova, J. (2019). Mängustatud koostöötegevuste mõju eesti ja eestivene noorte vastastikustele hoiakutele. Magistritöö. Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Phinney, J. S., & Ong, A. D. (2007). Conceptualization and Measurement of Ethnic Identity: Current Status and Future Directions. Journal of Counseling Psychology, 54(3), 271–281. https://psycnet.apa.org/doi/10.1037/0022-0167.54.3.271. Vaadatud 21.12.2020. https://static1.squarespace.com/static/58daa11a6b8f5bca8f8b62fa/t/59bc44ede5dd5b51a034b618/1505510638914/phinney-ong-2007.pdf.
Põhikooli riiklik õppekava (2020). Vaadatud 16.12.2020. https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020054.
Päärt, V. (2019). Nõiaring: eestlastel oma, venelastel oma Tallinn. Postimees 18.05.2019. Vaadatud 21.12.2020. https://www.postimees.ee/6686252/noiaring-eestlastel-omavenelastel-oma-tallinn.
Raud, R. (2019). Mitmekultuurilisus: Teoreetiline raamistik. RITA-RÄNNE projekt: Teema kokkuvõte nr 6. Vaadatud 21.12.2020. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/6_tp4_teemakokkuvote_6_mitmekultuurilisus_teoreetiline_raamistik_r.raud_.pdf.
Realo, A. (2016/2017). Sisseränne ja lõimumine. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Vaadatud 21.12.2020. https://www.2017.inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/.
Robson, K., Plangger, K., Kietzmann, J. H., McCarthy, I., & Pitt. L. (2015). Is it all a game? Understanding the principles of gamification. Business Horizons, 58(4), 411–420. https://doi.org/10.1016/j.bushor.2015.03.006
Ronimisministeerium. Vaadatud 21.12.2020. https://www.ronimisministeerium.ee/.
Selliov, R. (2016). Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Sillaots, M. (2016). Creating The Flow: The Gamification Of Higher Education Courses. Doktoritöö. Tallinna Ülikool.
Statistikaameti andmebaas (2020). Vaadatud 21.12.2020. http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RV0222U.
Stephen, W. G. (2014). Intergroup Anxiety: Theory, research and Practice. Personality and Social Psychology Review, 18(3), 239–255. https://doi.org/10.1177/1088868314530518
Tajfel, H. (1981). Human Groups and Social Categories. Cambridge University Press. Vaadatud 21.12.2020. http://class.guilford.edu/psci/mrosales/race/Human%20Groups%20and%20Social%20%20Categories.pdf.
Tamm, M., Raud, R., Ehala, M., & Vetik, R. (2018). Mitmekultuurilise ühiskonna ja lõimumise kontseptuaalsed alused. RITA-RÄNNE projekt: Teema kokkuvõte nr 2 juuni 2018. Vaadatud 21.12.2020. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/teemakokkuvote_2_mitmekultuuriline_uhiskond_loplik_.pdf.
Tammaru, T., Kallas, K., & Eamets, R. (2016/2017). Põhisõnumid. Eesti rändeajastul. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Vaadatud 21.12.2020. https://inimareng.ee/pohisonumid-eesti-randeajastul/.
Tammaru, T., & Eamets, R. (2015). Ühtne haridussüsteem teeb rikkaks. Äripäev 30.11.2015. Vaadatud 21.12.2020. https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/11/30/tiit-tammaru-raul-eamets-uhtne-haridussusteem-teeb-rikkaks.
Tilga, H. (2013). Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud venelaste suhtes. Seminaritöö. Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut.
Vihalemm, T. (2016/2017). Meedia roll rändes ja lõimumises. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Vaadatud 21.12.2020. https://2017.inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/meedia-roll-randes-ja-loimumises/.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
