Terviklik teooria psüühika ja selle arengu kohta

  • Jaan Kõrgesaar
DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.10

Kokkuvõte

Tallinna ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela on loonud psüühika (Minu Ise) tervikkäsitluse, mis on ilmunud kahes köites: "Kultuur, kõne ja Minu Ise" ning "Minu Ise areng: inimlapsest Inimeseks". Nendes argumenteeritakse inimese (teadvuse) erilisuse, selle kultuurilise tingituse ja kõnelise vahendatuse poolt. Erilisus puudutab teadaolevaid maiseid eluvorme, mistõttu on kõrvale jäetud tundmatu: tehisintellekt, mõistuslik elu universumis ja Looja. Raamatututvustuses antakse psüühika ja selle arengu teooriast köite kaupa põgus ülevaade, keskendudes mõistetele ja nende määratlustele. Tähelepanuta ei jää ka teoste vormistuslik ja keeleline külg.

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.

Viited

Dweck, C. (2014). Developing a growth mindset. Retrieved from https://stanfordconnects.stanford.edu/watch/developing-growth-mindset/.

Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Raud, R. (2017). Kõneleb kuningas Nälg. Sirp, 50, lk 30–31.

Võgotski, L. (2004). Mõtlemine ja kõne: psühholoogilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.

Avaldatud
2018-05-01
Kuis viidata
Kõrgesaar, J. (2018). Terviklik teooria psüühika ja selle arengu kohta. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 6(1), 220-230. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.1.10
Väljaanne
Kd 6 Nr 1 (2018)
Rubriik
Raamatututvustus

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).