Aine- ja üldpädevuste arengut toetava kunstiõppe metoodilise juhendmaterjali edasiarendus
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2024.12.1.10Märksõnad:
üldpädevused, kunstipädevus, õppekava rakendamineKokkuvõte
Eesti õpetajad on hästi ette valmistatud aine õpetamiseks, kuid ebakindlamalt tuntakse end kunsti osaoskuste ja üldpädevuste seostamisel. Eesti uuendatud riiklik õppekava näeb kunsti ainekavas ette ainepädevuse ja üldpädevuste ühendamist. Õppekava rakendamist mõjutavad uuenduste sisu, kontekstuaalsed faktorid ja õpetajate isiklik tõlgendus. Tõlgendamisega seoses on täheldatud, et mida enam institutsionaalsed suunised õpetaja ootustest lahknevad, seda enam õpetaja ametlikust õppekavast eemaldub. Artikli eesmärk on esitada soovitusi, kuidas seostada kunstiõppes aine- ja üldpädevusi. Selleks et täpsemalt mõista, mil moel on seni üldpädevusi kunsti õppeainega seostatud, analüüsisime riikliku õppekava teksti, kunstide ainevaldkonna kirjeldust ning kunsti aine- ja õppekava rakendumist toetavaid metoodilisi tugimaterjale. Tuvastatud kitsaskohtadele tuginedes täpsustame edasisi rakendussoovitusi, kuidas luua terviklikku ja nii ainepädevust kui ka üldpädevusi kujundavat õppeprotsessi.
Allalaadimised
Viited
Arov, H., & Jõgi, A.-L. (2017). Supporting learning skills in visual art classes: The benefits of teacher awareness. Journal of Elementary Education, 10(2), 145–162. https://doi.org/10.18690/1855-4431.10.2-3.145-162(2017)
Bartlett, E. (2002). Does art make a difference? Education Review, 15(2).
Benić, M. Ž. (2016). Findings of visual arts research in early childhood and primary education. Revija za elementarno izobraževanje, 9(4), 55–64.
Bračun Sova, R., & Kemperl, M. (2012). The curricular reform of art education in primary school in Slovenia in terms of certain components of the European competence of cultural awareness and expression. Center for Educational Policy Studies Journal, 2(2), 71–108. https://doi.org/10.26529/cepsj.386
Brezovnik, A. (2015). The benefits of fine art integration into mathematics in primary school. CEPS Journal, 5(3), 11–32. https://doi.org/10.26529/cepsj.125
Bümen, N. T., & Holmqvist, M. (2022). Teachers’ sense-making and adapting of the national curriculum: a multiple case study in Turkish and Swedish contexts. Journal of Curriculum Studies, 54(6), 832–851. https://doi.org/10.1080/00220272.2022.2121178
Chung, S. K. (2007). Media/visual literacy art education: Sexism in hip-hop music videos. Art Education, 60(3), 33–38. https://doi.org/10.1080/00043125.2007.11651642
Dalglish, S. L., Khalid, H., & McMahon, S. A. (2020). Document analysis in health policy research: the READ approach. Health policy and planning, 35(10), 1424–1431. https://doi.org/10.1093/heapol/czaa064
De-Juanas Oliva, Á., Martín del Pozo, R., & Pesquero Franco, E. (2016). Teaching competences necessary for developing key competences of primary education students in Spain: teacher assessments. Teacher Development, 20(1), 123–145. https://doi.org/10.1080/13664530.2015.1101390
Duncum, P. (2004). Visual culture isn’t just visual: multiliteracy, multimodality and meaning. Studies in Art Education, 45(3), 252–264. https://doi.org/10.1080/00393541.2004.11651771
Eisner, E. W. (2001). Should we create new aims for art education?. Art Education, 54(5), 6–10. https://doi.org/10.2307/3193929
ENViL Structural Model (2016). Structural model of the European framework of visual literacy. http://envil.eu/competence-structure-model/.
Erss, M., Mikser, R., Löfström, E., Ugaste, A., Rõuk, V., & Jaani, J. (2014). Teachers’ views of curriculum policy: The case of Estonia. British Journal of Educational Studies, 62, 393–411. https://doi.org/10.1080/00071005.2014.941786
Fischer, C. B., Hersh, G. L., Hoffman, S. E., & von Doetinchem de Rande, S. N. (2011). Learning through art: Experiencing challenge. LLI Review, 6.
Gardner, H. (1997). Multiple intelligences as a partner in school improvement. Educational leadership, 55(1), 20–21.
Ginter, J. (2023, 13. jaanuar) Õppekava muutmine eeldab põhjalikku seletuskirja. Õpetajate Leht.
Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2023) RT I, 08.03.2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv.
Halász, G., & Michel, A. (2011). Key competences in Europe: Interpretation, policy formulation and implementation. European Journal of Education, 46(3), 289–306. https://doi.org/10.1111/j.1465-3435.2011.01491.x
Hannay, L. M. (1989). Deliberative curriculum theory: A call for action. McGill Journal of Education/Revue des sciences de l’éducation de McGill, 24(002).
Heidmets, M. (2016). Katse kirjeldada õpikäsitust. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2015/2016. õppeaastal, 86–89.
Hellman, A., & Lind, U. (2017). Picking up speed: Re-thinking visual art education as assemblages. Studies in Art Education, 58(3), 206–221. https://doi.org/10.1080/00393541.2017.1331091
Hsieh, H. F., & Shannon, S. E. (2005). Three approaches to qualitative content analysis. Qualitative health research, 15(9), 1277–1288. https://doi.org/10.1177/1049732305276687
Hutzel, K., Russell, R., & Gross, J. (2010). Eighth-graders as role models: A servicelearning art collaboration for social and emotional learning. Art Education, 63(4), 12–18. https://doi.org/10.1080/00043125.2010.11519074
Kikas, E. (2015). Sissejuhatus üldpädevuste käsitlusse. Teoses E. Kikas, & A. Toomela (toim), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine (lk 63–71). Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Kikas, E. (2016). Üldpädevuste rakendamise tulemuslikkusest. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2015/2016. õppeaastal, 90–93. Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond. https://vana.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2015-2016_oa.pdf.pdf.
Kikas, E. (2020). Üldpädevuste esiletõus. Psühholoogia varjatud sissetung kasvatusteadustesse. Teoses M. Heidmets (toim), Haridusmõte (lk 331–360). Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Knif, L., & Kairavuori, S. (2020). Student teachers building a sustainable future through constructing equality in visual arts education. Discourse and Communication for Sustainable Education, 11(1), 74–90. https://doi.org/10.2478/dcse-2020-0008
Kunstiõpetus põhikoolis (s.a.). Kunstiainete õppeprotsessid. Õppekava infoportaal. https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2015/11/Kunst-põhikoolis-ÕPA.pdf (02.09.2023).
Laanemäe, K. (2017). Üldpädevuste kujundamisest kunstiõpetuses. M. Aruvee (toim), Üldpädevuste kujundamisest aineõpetuses. Tallinna Ülikool.
Lavonen, J. (2021). Kuidas toetab Soome põhikooli loodusainete õppekava loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemist. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9(2), 5–25. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.2.02a
Lee, H. K., & Breitenberg, M. (2010). Education in the new millennium: The case for design-based learning. International Journal of Art & Design Education, 29(1), 54–60. https://doi.org/10.1111/j.1476-8070.2010.01631.x
Liiv-Tellmann, H. (2023, 20. jaanuar). Aeg ajakohastada riiklikke õppekavasid. Õpetajate Leht.
Lisa 3. Ainevaldkond "Kunstiained". (2023, 23. veebruar). RT I, 08.03.2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa3.pdf.
Lisa 3. Ainevaldkond "Kunstiained". (2023, 23. märts). RT I, 08.03.2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3005/18m_pohi_lisa3.pdf.
Mayring, P. (2014). Qualitative Content Analysis Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.
Mayring, P. (2019). Qualitative content analysis: Demarcation, varieties, developments. In Forum: Qualitative Social Research (Vol. 20, No. 3). Freie Universität Berlin.
Mikser, R., Kärner, A., & Krull, E. (2016). Enhancing teachers’ curriculum ownership via teacher engagement in state-based curriculum-making: The Estonian case. Journal of Curriculum Studies, 48(6), 833–855. https://doi.org/10.1080/00220272.2016.1186742
Milbrandt, M. K., Shin, R., Eça, T. T., & Hsieh, K. (2015). Visual art curricula, art teacher goals, and instructional time: Findings from an international survey. International Journal of Education through Art, 11(1), 137–156. https://doi.org/10.1386/eta.11.1.137_1
Mogro-Wilson, C., & Tredinnick, L. (2020). Influencing social and emotional awareness and empathy with a visual arts and music intervention or adolescents. Children & Schools, 42(2), 111–119. https://doi.org/10.1093/cs/cdaa008
Mändveer, M. (2023, 24. märts). Kunstiõpetuse head ja vead. Õpetajate Leht.
Mändmaa, M., Kiiler, E., Soodla, A., & Laanemäe, K. (s.a.). Gümnaasiumi õppeprotsess. Kunstiainete õppeprotsessid. Õppekava infoportaal. https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2016/11/Kunst-gümnaasiumis.pdf.
März, V., & Kelchtermans, G. (2013). Sense-making and structure in teachers’ reception of educational reform. A case study on statistics in the mathematics curriculum. Teaching and Teacher Education, 29, 13–24. https://doi.org/10.1016/j.tate.2012.08.004
Nathan, L. (2008). Why the arts make sense in education. Phi Delta Kappan, 90(3), 177–181. https://doi.org/10.1177/003172170809000304
OECD (2003). Definition and selection of competencies: Theoretical and conceptual foundations (DeSeCo) Summary of the final report. Paris: OECD.
Pedaste, M. (koost.) (2020). Üldpädevused gümnaasiumis. Tartu Ülikool.
Põhikooli riiklik õppekava. (2023) RT I, 08.03.2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv.
Raudla, H. (2023, 20. jaanuar). Muudetav õppekava toob õpetajatele rohkem vabadust ja vastutust. Õpetajate Leht.
Rostan, S. M. (2010). Studio learning: Motivation, competence, and the development of young art students’ talent and creativity. Creativity Research Journal, 22(3), 261–271. https://doi.org/10.1080/10400419.2010.503533
Samah, A. A., Putih, A. T., & Hussin, Z. (2016). Digital tools: Enhancing painting skills among Malaysian secondary school students. Turkish online Journal of Educational Technology – TOJET, 15(3), 58–67.
Schwab, J. J. (1969). The practical: A language for curriculum. The School Review, 78(1), 1–23. https://doi.org/10.1086/442881
Schwab, J. J. (1973). The practical 3: Translation into curriculum. The School Review, 81(4), 501–522. https://doi.org/10.1086/443100
Schönau, D., Kárpáti, A., Kirchner, C., & Letsiou, M. (2020). A new structural model of visual competencies in visual literacy: The revised common European framework of reference for visual competency. The Literacy, Pre-Literacy and Education Journal, 3, 57–72.
Smilan, C. (2016). Developing visual creative literacies through integrating art-based inquiry. The Clearing House: A Journal of Educational Strategies, Issues and Ideas, 89(4–5), 167–178. https://doi.org/10.1080/00098655.2016.1170463
Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., & Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 1. osa. Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove.
Tunç, Ö. A. (2017). Material development based on digital storytelling activities and assessment of students’ views. International Journal of Evaluation and Research in Education, 6(1), 54–63. https://doi.org/10.11591/ijere.v6i1.6347
Vahter, E. (2014). Looking for possibilities to improve the visual art teaching in primary school. Doktoritöö. Tallinna Ülikool.
Viirpalu, P., Krull, E., & Mikser, R. (2014). Investigating Estonian teachers’ expectations for the general education curriculum. Journal of Teacher Education for Sustainability, 16(2), 54–70. https://doi.org/10.2478/jtes-2014-0011
Vu, V., Warschauer, M., & Yim, S. (2019). Digital storytelling: A district initiative for academic literacy improvement. Journal of Adolescent & Adult Literacy, 63(3), 257–267. https://doi.org/10.1002/jaal.962
Weick, K. (1995). Sense-making in Organizations. Sage.
Weinert, F. E. (2001). Concept of competence: A conceptual clarification. In D. S. Rychen, & L. H. Salganik (Eds.), Defining and selecting key competencies (pp. 45–65). Hogrefe & Huber Publishers.
Wright, R., John, L., Ellenbogen, S., Offord, D. R., Duku, E. K., & Rowe, W. (2006). Effect of a structured arts program on the psychosocial functioning of youth from low-income communities: Findings from a Canadian longitudinal study. The Journal of Early Adolescence, 26(2), 186–205. https://doi.org/10.1177/0272431605285717
Wynn, T., & Harris, J. (2012). Toward a STEM+ arts curriculum: Creating the teacher team. Art Education, 65(5), 42–47. https://doi.org/10.1080/00043125.2012.11519191
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).