Preface

Authors

  • Erika Löfström
  • Marvi Remmik
  • Tiia Õun

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.01

Abstract

Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2016. aasta esimesse numbrisse valitud artiklitel on vähe ühist nii teema kui ka metoodika mõttes, kuid artiklid paistavad silma meetodite rohkuse ning sellest tuleneva metodoloogilise pluralismi ja käsitluste heterogeensuse poolest. Metodoloogilist pluralismi, mis kajastub Eesti Haridusteaduste Ajakirja seekordsetes artiklites, tuleks vaadelda kui Eesti haridusuuringute tugevust ja potentsiaali, sest valdkond saab tõeliselt areneda vaid metodoloogiliste piiride uurimise ning uute vaatenurkade avastamise kaudu. Metodoloogiline pluralism toob kaasa erinevate vaadete ja kontseptsioonide konkurentsi ning võimaluse ületada olemasolevaid piire. Kõnealused artiklid ongi tõestuseks selle kohta, et Eesti haridusuuringud on mitmekesised nii kontseptsioonide, kontekstide kui ka metodoloogiliste käsitlusviiside poolest, heites valgust küll piiratud, kuid sellegipoolest olulisele küsimusele reaalsuse kohta, mida haridusteadlased püüavad mõista.

Downloads

Download data is not yet available.

References

Gage, N. L. (1989). The paradigm wars and their aftermath: A "historical" sketch of research on teaching since 1989. Educational Researcher, 18(7), 4–10.

Green, A., & Preston, J. (2005). Editorial: Speaking in tongues – Diversity in mixed methods research. International Journal of Social Research Methodology, 8(3), 167–171. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13645570500154626

Henwood, K. (2004). Reinventing validity: Reflections on principles and practices from beyond the quality-quantity divide. In Z. Todd, B. Nerlich, S. McKeown, & D. D. Clarke (Eds.), Mixing methods in psychology: The integration of qualitative and quantitative methods in theory and practice (pp. 37–57). New York: Psychology Press.

Metz, M. H. (2001). Intellectual border crossing in graduate education: A report from the field. Educational Researcher, 30(5) 12–18. doi: http://dx.doi.org/10.3102/0013189X030005012

Niglas, K. (2009). How the novice researcher can make sense of mixed methods designs. International Journal of Multiple Research Approaches, 3(1), 34–46. doi: http://dx.doi.org/10.5172/mra.455.3.1.34

Oakley, A. (1999). Paradigm wars: Some thoughts on a personal and public trajectory. International Journal of Social Research Methodology, 2(3), 247–254. doi: http://dx.doi.org/10.1080/136455799295041

Odom, S. L., Brantlinger, E., Gersten, R., Horner, R. H., Thompson, B., & Harris, K. R. (2005). Research in special education: Scientific methods and evidence-based practices. Exceptional Children, 71(2), 137–148. doi: http://dx.doi.org/10.1177/001440290507100201

Pallas, A. M. (2001). Preparing education doctoral students for epistemological diversity. Educational Researcher, 30(5), 6–11. doi: http://dx.doi.org/10.3102/0013189X030005006

Truscott, D. M., Swars, S., Smith, S., Thornton-Reid, F., Zhao, Y., Dooley, C., Williams, B., Hart, L., & Matthews, M. (2010). A cross-disciplinary examination of the prevalence of mixed methods in educational research: 1995–2005. International Journal of Social Research Methodology, 13(4), 317–328. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13645570903097950

Wells, R. S., Kolek, E. A., Williams, E. A., & Saunders, D. B. (2015). "How we know what we know": A systematic comparison of research methods employed in higher education journals, 1996−2000 v. 2006−2010. The Journal of Higher Education, 86(2), 171–198. doi: http://dx.doi.org/10.1353/jhe.2015.0006

Published

2016-04-23

How to Cite

Löfström, E., Remmik, M., & Õun, T. (2016). Preface. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 4(1), 1–5. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.01

Issue

Section

Preface

Most read articles by the same author(s)

1 2 > >>