Eessõna
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.01Kokkuvõte
Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2016. aasta esimesse numbrisse valitud artiklitel on vähe ühist nii teema kui ka metoodika mõttes, kuid artiklid paistavad silma meetodite rohkuse ning sellest tuleneva metodoloogilise pluralismi ja käsitluste heterogeensuse poolest. Metodoloogilist pluralismi, mis kajastub Eesti Haridusteaduste Ajakirja seekordsetes artiklites, tuleks vaadelda kui Eesti haridusuuringute tugevust ja potentsiaali, sest valdkond saab tõeliselt areneda vaid metodoloogiliste piiride uurimise ning uute vaatenurkade avastamise kaudu. Metodoloogiline pluralism toob kaasa erinevate vaadete ja kontseptsioonide konkurentsi ning võimaluse ületada olemasolevaid piire. Kõnealused artiklid ongi tõestuseks selle kohta, et Eesti haridusuuringud on mitmekesised nii kontseptsioonide, kontekstide kui ka metodoloogiliste käsitlusviiside poolest, heites valgust küll piiratud, kuid sellegipoolest olulisele küsimusele reaalsuse kohta, mida haridusteadlased püüavad mõista.
Allalaadimised
Viited
Gage, N. L. (1989). The paradigm wars and their aftermath: A "historical" sketch of research on teaching since 1989. Educational Researcher, 18(7), 4–10.
Green, A., & Preston, J. (2005). Editorial: Speaking in tongues – Diversity in mixed methods research. International Journal of Social Research Methodology, 8(3), 167–171. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13645570500154626
Henwood, K. (2004). Reinventing validity: Reflections on principles and practices from beyond the quality-quantity divide. In Z. Todd, B. Nerlich, S. McKeown, & D. D. Clarke (Eds.), Mixing methods in psychology: The integration of qualitative and quantitative methods in theory and practice (pp. 37–57). New York: Psychology Press.
Metz, M. H. (2001). Intellectual border crossing in graduate education: A report from the field. Educational Researcher, 30(5) 12–18. doi: http://dx.doi.org/10.3102/0013189X030005012
Niglas, K. (2009). How the novice researcher can make sense of mixed methods designs. International Journal of Multiple Research Approaches, 3(1), 34–46. doi: http://dx.doi.org/10.5172/mra.455.3.1.34
Oakley, A. (1999). Paradigm wars: Some thoughts on a personal and public trajectory. International Journal of Social Research Methodology, 2(3), 247–254. doi: http://dx.doi.org/10.1080/136455799295041
Odom, S. L., Brantlinger, E., Gersten, R., Horner, R. H., Thompson, B., & Harris, K. R. (2005). Research in special education: Scientific methods and evidence-based practices. Exceptional Children, 71(2), 137–148. doi: http://dx.doi.org/10.1177/001440290507100201
Pallas, A. M. (2001). Preparing education doctoral students for epistemological diversity. Educational Researcher, 30(5), 6–11. doi: http://dx.doi.org/10.3102/0013189X030005006
Truscott, D. M., Swars, S., Smith, S., Thornton-Reid, F., Zhao, Y., Dooley, C., Williams, B., Hart, L., & Matthews, M. (2010). A cross-disciplinary examination of the prevalence of mixed methods in educational research: 1995–2005. International Journal of Social Research Methodology, 13(4), 317–328. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13645570903097950
Wells, R. S., Kolek, E. A., Williams, E. A., & Saunders, D. B. (2015). "How we know what we know": A systematic comparison of research methods employed in higher education journals, 1996−2000 v. 2006−2010. The Journal of Higher Education, 86(2), 171–198. doi: http://dx.doi.org/10.1353/jhe.2015.0006
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).