Eessõna
Kokkuvõte
Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub kaasavale haridusele, mille mõistel on rahvusvahelises kontekstis mitu tähendust. Eestiski oleks vaja selgemalt kokku leppida, mida kaasava hariduse all mõistetakse, milline peaks olema kaasav hariduskorraldus ja kuidas selleni jõuda. Kuigi suurem osa selle erinumbri artiklitest käsitleb erivajadustega õppijate kaasamist, leiab siit ka kaasavat haridust laiemas tähenduses käsitlevaid artikleid. Ka haridusastmed on erinumbris laialt kaetud, ulatudes alusharidusest kõrgkooliõpinguteni. Erinumbri tõlkeartikkel tutvustab universaalse disaini võimalusi. Kolm järgmist artiklit keskenduvad kaasava hariduse toetamisele lasteaedades. Järgmised kaks artiklit on pühendatud kaasava hariduse temaatikale koolis. Viimane artikkel analüüsib õppijate haridusliku kaasamise dimensiooni kõrgkoolis üliõpilaste keelelisest taustast lähtuvalt. Erinumbri lõpetab raamatututvustus, kus muude teemade kõrval käsitletakse seda, kuidas on Eestis õnnestunud kindlustada võrdne ja õiglane juurdepääs hariduse omandamisele.
Allalaadimisi
Viited
Ainscow, M., & Miles, S. (2008). Making education for all inclusive: Where next? Prospects, 38, 15–34. https://doi.org/10.1007/s11125-008-9055-0
Arcidiacono, F., & Baucal, A. (2020). Kaasav haridus ja õpetajakoolitus sotsiaalkultuurilisest käsitlusest lähtudes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 26–47. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.02b
Haug, P. (2017). Understanding inclusive education: Ideals and reality. Scandinavian Journal of Disability Research, 19(3), 206–217. http://doi.org/10.1080/15017419.2016.1224778
Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04
Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., & Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 48–71. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.03
Kivirand, T., Leijen, Ä., & Lepp, L. (2022). Enhancing schools’ development activities on inclusive education through in-service training course for school teams: A case study. Frontiers in Psychology, 2685. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2022.824620
Leijen, Ä., Arcidiacono, F., & Baucal, A. (2021). The dilemma of inclusive education: inclusion for some or inclusion for all. Frontiers in Psychology, 12, 633066. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2021.633066
Nelis, P., & Pedaste, M. (2020). Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 138–163. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.06
Pedaste, M., Leijen, Ä., Kivirand, T., Nelis, P., & Malva, L. (2021). School leaders’ vision is the strongest predictor of their attitudes towards inclusive education practice. International Journal of Inclusive Education, 1–17. https://doi.org/10.1080/13603116.2021.1994661
Poom-Valickis, K., & Ulla,T. (2020) Kaasava hariduse rakendamist toetavate hoiakute kujundamine õpetajakoolituse esmaõppes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 72−99. https:/doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.04
Van Mieghem, A., Verschueren, K., Petry, K., & Struyf, E. (2018). An analysis of research on inclusive education: A systematic search and meta review. International Journal of Inclusive Education, 24(6), 675–689. http://doi.org/10.1080/13603116.2018.1482012
UN (1989). Convention on the Rights of the Child. https://treaties.un.org/doc/Treaties/1990/09/19900902%2003-14%20AM/Ch_IV_11p.pdf.
UNESCO (1994). Salamanca Statement and Framework for Action on Special Needs Education. https://unesdoc.unesco.org/ark/48223/pf0000098427.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
