Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.06Märksõnad:
sooline võrdõiguslikkus, soolõime õpetajakoolituses, hoiakud, sooteadlikkus, õpetamine kõrgkoolisKokkuvõte
Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus nii hariduse omandamisel kui ka tööelus. Kuna haridusel, sh õpetajakoolitusel, on väärtuste ja hoiakute kujundamisel oluline roll, käsitletakse seda sageli soolise võrdõiguslikkuse edendamise ühe võtmevaldkonnana. Uurimuse eesmärk on kirjeldada Eesti õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste hoiakuid ja teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, sh osutada nende erinevustele üliõpilaste üldkogumist. Selleks kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimisviisi. Uuringus küsitleti üliõpilasi (N = 2748) soolise võrdõiguslikkusega seotud hoiakute ja kogemuste teemal ning intervjueeriti õpetajakoolituse üliõpilasi (N = 20) fookusrühmades, et mõtestada kõrgkoolide õpetamispraktikat ning seda mõjutavaid väärtusi ja norme soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast. Ilmnes, et üliõpilased suhtuvad soolisesse võrdõiguslikkusse soosivalt ja tajuvad ebavõrdset kohtlemist soo alusel probleemina. See on hea potentsiaal, mille varal arendada tulevaste õpetajate valmisolekut sootundlikuks pedagoogikaks. Selgelt eristusid ka nende üliõpilaste rühmad, kelle hoiakutes väljenduvad teiste rühmadega võrreldes enam soolised stereotüübid (algajad üliõpilased ja mehed). Uurimuse tulemused täiendavad varasemate uurimuste omi, milles käsitletakse sugupoolte aspekti arvestamist hariduses, ning neil on praktiline väärtus õpetajakoolituse õppekavade kujundamisel.
SummaryAllalaadimised
Viited
Aavik, K., & Kajak, K. (2009). Soo sotsiaalne konstrueerimine Eesti lasteaedades 7 Tallinna lasteaia vaatlusandmete põhjal: empiiriline uurimus. Tallinn: ENUT.
Aavik, K., & Uusma, H. (2014). Laste sotsialiseerimine. T. Roosalu (toim.), Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013 (lk 26-35). Tallinn: Sotsiaalministeerium.
Anniste, K., Batueva, V., Biin, H., Mägi, E., Osila, L., & Turk, P. (2016). Eesti üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus, hoiakud ja kogemused. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Anspal, S., Kraut, L., & Rõõm, T. (2010). Sooline palgalõhe Eestis. Empiiriline analüüs. Tallinn: Centar/Praxis.
Bondestam, F. (2010). Kunskap som befrielse? En metaanalys av svensk forskning om jämställdhet och skola 1969-2009. SOU 2010:35.
Butler, J. (2006). Response. Special issue: Troubling identities: Reflections on Judith Butler’s philosophy for the sociology of education. British Journal of Sociology of Education, 27(4), 529-534.
Chong, S., & Cheah, H. M. (2009). A values, skills and knowledge framework for initial teacher preparation programmes. Australian Journal of Teacher Education, 34(3), 1-17. doi: http://dx.doi.org/10.14221/ajte.2009v34n3.1
Creswell, J. W. (2005). Educational research: Planning, conducting, and evaluating quantitative and qualitative approaches to research (2nd ed.). Upper Saddle River, NJ: Merrill/Pearson Education.
Creswell, J. W., Plano Clark, V. L., Gutmann, M., & Hanson, W. (2003). Advanced mixed methods research designs. In A. Tashakkori & C. Teddlie (Eds.), Handbook on mixed methods in the behavioral and social sciences (pp. 209-240). Thousand Oaks, CA: Sage.
Cushman, P. (2012). "You are not a teacher, you are a man": The need for a greater focus on gender studies in teacher education. International Journal of Inclusive Education, 16(8), 775-790. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13603116.2010.516774
Eesti teadlaste eetikakoodeks (2002). Eesti Teaduste Akadeemia. Külastatud aadressil http://www.akadeemia.ee/_repository/File/ALUSDOKUD/Eetikakoodeks2002.pdf.
EIGE (European Institute of Gender Equality). Gender Equality Index. Retrieved from http://eige.europa.eu/content/gender-equality-index.
Ekström, A. (2010). Flickor, pojkar, individer – om betydelsen av jämställdhet för kunskap och utveckling i skolan. SOU 2010:99. Stockholm.
Elo, S., & Kyngäs, H. (2008). The qualitative content analysis process. Journal of Advanced Nursing, 62(1), 107-115. doi: http://dx.doi.org/10.1111/j.1365-2648.2007.04569.x
Eurobaromeeter 2010. Sooline võrdõiguslikkus EL-is aastal 2009: Eurobarometer 72.2 Eesti tulemused. Külastatud aadressil http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_326_fact_ee_ee.pdf.
European Institute of Gender Equality (2015). Gender equality index 2015. Measuring gender equality in the European Union 2002-2012. Report. Retrieved from http://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/mh0215616enn.pdf.
Eurostat (2015). Gender pay gap statistics. Retrieved from http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Gender_pay_gap_statistics.
Fine-Davis, M., & Faas, D. (2014). Equality and diversity in the classroom: A comparison of students’ and teachers’ attitudes in six European countries. Social Indicators Research, 119(3), 1319-1334. doi: http://dx.doi.org/10.1007/s11205-013-0547-9
Hedlin, M., & Åberg, M. (2012). Challenging gender in teacher education. In M. J. Samuelsson, C. Krekula, & M. Åberg (Eds.), Gender and change: Power, politics and everyday practices (pp. 113-126). Karlstad: Karlstad University Press.
hooks, b. (2010). Teaching critical thinking: Practical wisdom. New York: Routledge.
Hynninen, P., & Juutilainen, P.-K. (2006). Seitsemän asiaa ohjauksen suunnittelusta ja tasa-arvosta. Sukupuolisensitiivinen ohjaus tasa-arvon edistäjänä koulutuksessa -hanke 2002-2006. Helsinki: Yliopistopaino.
Inglehart, R., & Norris, P. (2003). Rising tide: Gender equality and cultural change around the world. Cambridge: Cambridge University Press. doi: http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511550362
Isosomppi, L. (2014). Gender as a theme and a concept in teacher students’ Masters’ theses. Proceedings of the 5th International Conference on Education and Educational Psychology (ICEEPSY 2014), 22nd - 25th October, Kyrenia, Cypros: Volume 2 (pp. 95-99). Future Academy: C-crcs Cognitive - Counselling Research & Conference Services. Retrieved from http://www.futureacademy.org.uk/files/menu_items/other/FutureBook15.pdf.
Ivankova, N. V., Creswell, J. W., & Stick, S. L. (2006). Using mixed-methods sequential explanatory research design: From theory to practice. Field Methods, 18(1), 3-20. doi: http://dx.doi.org/10.1177/1525822X05282260
Kreitz-Sandberg, S. (2013). Gender inclusion and horizontal gender segregation: Stakeholders’ strategies and dilemmas in Swedish teachers’ education. Gender and Education, 25(4), 444-465. doi: http://dx.doi.org/10.1080/09540253.2013.772566
Kruus, K. (2015). Soolise võrdõiguslikkusega seotud arusaamad õpetajakoolituse üliõpilaste näitel (magistritöö). Tartu Ülikool, Tartu. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/48259.
Kütt, R., & Papp, Ü-M. (2012). Sissejuhatus. Ü-M. Papp (toim.), Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks (lk 4-16). Tallinn: ENÜ.
Lahelma, E. (2014). Troubling discourses on gender and education. Educational Research, 56(2), 171-183. doi: http://dx.doi.org/10.1080/00131881.2014.898913
Laherand, M-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk.
Mackevičiūtė, I. (toim.) (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Tallinn: Center for Equality Advancement.
Marling, R. (toim.) (2011). Sissejuhatus soouuringutesse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mayring, P. (2014). Qualitative content analysis: Theoretical foundation, basic procedures and software solution. Retrieved from http://nbn-resolving.de/urn:nbn:de:0168-ssoar-395173.
Milena, Z. R., Dainora, G., & Alin, S. (2008). Qualitative research methods: A comparison between focus-group and in-depth interview. Annals of Faculty of Economics, 4(1), 1279-1283.
Pajumets, M., Aavik, K., Kus, L., Raudsepp, M., Kazjulja, M., Roosalu, T., & Petersoo, P. (2013). Ebavõrdse kohtlemise märkamine ning teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest: valdkondlike ekspertide kogemused ja hinnangud. K. Kallas, K. Kaldur, M. Raudsepp, T. Roosalu, & K. Aavik (toim.), Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis (pp. 27-51). Tartu: Balti Uuringute Instituut.
Papp, Ü-M. (2012a). Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks. Tallinn: ENÜ.
Papp, Ü-M. (2012b). Ärka, märka, tegutse. Käsiraamat soolise võrdõiguslikkuse seaduse normide täitmiseks ja sugupoolte aspekti arvestamiseks üldhariduskoolide õppe- ja kasvatustöös. Tallinn: ENÜ.
Papp, Ü-M. (2013). Soouuringud haridus- ja kasvatusvaldkonnas. R. Mikser (toim.), Haridusleksikon (lk 228-233). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pehk, L. (2014). Soolõime käsiraamat. Kuidas võtta arvesse soolist aspekti arengukavades, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides ning projektides. Tallinn: Võrdõigusvoliniku kantselei.
Philips, K. (2007). Hüpoteeside testimine. Kogumite võrdlemine. Õppematerjal. TÜ ainekursus MJRI.01.024 Statistika.
Poom-Valickis, K., & Löfström, E. (2014). Pikiuuring õpetajaks õppijate professionaalse identiteedi kujunemisest. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2(1), 241-271. doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.1.10
Promoting gender mainstreaming in schools. Final report of the Group of Specialists on Promoting Gender Mainstreaming in Schools (2004). Strasbourg: Directorate General of Human Rights. Retrieved from https://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/equality/03themes/gender-mainstreaming/EG-S-GS%282004%29RAPFIN_en.pdf.
Roosalu, T. (toim.) (2014). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. Sotsiaalministeeriumi toimetised 3/2014. Tallinn: Sotsiaalministeerium.
Roosalu, T., Kall, K., & Aavik, K. (2014). Soolise võrdõiguslikkuse kaheksa varjundit, sooülesed hoiakute koalitsioonid ja väärtuste tuum. T. Roosalu (toim.), Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013 (lk 107-124). Tallinn: Sotsiaalministeerium.
Sanders, J. (2002). Something is missing from teacher education: Attention to two genders. Phi Delta Kappan, 84(3), 241-244. doi: http://dx.doi.org/10.1177/003172170208400314
Schalkwyk, J., Thomas, H., & Woroniuk, B. (1997). Handbook for the integration of a gender perspective in the education sector. Sida.
Skelton, C. (2007). Gender, policy and initial teacher education. Gender and Education, 19(6), 677-690. doi: http://dx.doi.org/10.1080/09540250701650599
Soolise võrdõiguslikkuse seadus (2004). Riigi Teataja I 2004, 27, 181. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/738642.
Sugu ja soolisus haridusvaldkonnas I. Üldharidus (2015). Külastatud aadressil http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2014/09/TEEMALEHT-YldHaridus-I-pdf.pdf.
Zittleman, K., & Sadker, D. (2002). Gender bias in teacher education texts: New (and old) lessons. Journal of Teacher Education, 53(2), 168-180. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0022487102053002008
Tiidenberg, K. (2014). Heteronormatiivsus kui domineeriv hoiakutesüsteem Eestis 2013. T. Roosalu (toim.), Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013 (lk 98-106). Tallinn: Sotsiaalministeerium.
Vainu, V., Järviste, L., & Biin, H. (2010). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009. Tallinn: Sotsiaalministeerium.
Vidén, S., & Naskali, P. (2010). Sukupuolitietoisuus Lapin Yliopiston Opettajankoulutuksessa. Lapin yliopiston kasvatustieteellisiä julkaisuja 22. Rovaniemi: Lapin Yliopiston Sukupuolentutkimusyksikkö.
Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, & T. Vihalemm (toim.), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. Külastatud aadressil https://sisu.ut.ee/samm/.
Võrdõigusvoliniku koduleht, Sooline võrdõiguslikkus. Külastatud aadressil http://www.vordoigusvolinik.ee/naiste-ja-meeste-vordoiguslikkus/soolise-vordoiguslikkuse-moiste/.
Weaver-Hightower, M. B. (2003). The "Boy Turn" in research on gender and education. Review of Educational Research, 73(4), 471-498. doi: http://dx.doi.org/10.3102/00346543073004471
Younger, M., & Warrington, M. (2008). The gender agenda in primary teacher education in England: Fifteen lost years. Journal of Education Policy, 23(4), 429-445. doi: http://dx.doi.org/10.1080/02680930802054396
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
