Eessõna

Autorid

  • Anni Tamm
  • Larissa Jõgi

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.01

Kokkuvõte

Üks strateegilisi eesmärke, mis toetab elukestva õppe rakendamist, on õpikäsituse muutumine. Seejuures on muutunud õpikäsituse põhimõtted leidnud laia kõlapinda: me teame, miks ja mis suunas peaks arusaam õppimisest ja õpetamisest muutuma. Vähem teame aga sellest, kuidas on need põhimõtted praktikas rakendunud, kuidas tajuvad muutusi õppijad ja õpetajad ning kuidas saab õpetajaid muudatuste elluviimisel ja nendega kohanemisel paremini toetada. Selle vabanumbri artiklite autorid tegelevadki just nende küsimustega. Artiklid on jaotatud kolme suure alateema alla. Esimeste artiklite keskmes on õppimine: õppimine töökeskkonnas ja mitteformaalõppe tähendus. Teises teemaplokis on artiklid, mis avavad õpetajate kogemusi – seda, kuidas õpetajad tajuvad kooli koostöist õpikultuuri ning kutseõppe õpilaskonnas aja jooksul toimunud muutusi. Kolmanda alateema artiklid aitavad mõista õppijate toimetulekut õppimisega. Artiklite aluseks olevate uuringute tulemused osutavad, et koostöö eri vormides ja eri osaliste vahel toetab õppijate ja õpetajate kohanemist ning on haridusmuutuste eeldus.

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Butler, D. L., Schnellert, L., & MacNeil, K. (2015). Collaborative inquiry and distributed agency in educational change: A case study of a multi-level community of inquiry. Journal of Educational Change, 16(1), 1–26. https://doi.org/10.1007/s10833-014-9227-z

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Ehala, M. (2018). Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia. Tallinn: Künnimees.

Haridus- ja Teadusministeerium (2017). Õpikäsitusest ja selle muutumisest. Elukestva õppe strateegia 2020 1. eesmärgi selgituseks. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/har_min_broshyyr_12lk_est_veebi.pdf.

Lonka, K. (2018). Phenomenal learning from Finland. Helsinki: Edita Publishing.

Sahlberg, P. (2015). Finnish lessons 2.0: What can the world learn from educational change in Finland? New York: Teachers College Press.

##submission.downloads##

Avaldatud

2019-05-01

Kuis viidata

Tamm, A., & Jõgi, L. (2019). Eessõna. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 7(1), 1–6. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.01

Väljaanne

Kd 7 Nr 1 (2019)

Rubriik

Eessõna

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).