Digitehnoloogiaga rikastatud keelemängud varase eesti keele kui teise keele õppeks: õpetajate hinnangud ja arendustöö
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.04Märksõnad:
keeleõppemängude arendustöö, digitehnoloogiaga rikastatud mäng, eesti keel teise keelena, lasteaiaõpetajate hinnangudKokkuvõte
Koolieelses eas lapsed õpivad mängu abil, mistõttu on oluline, et varane keeleõpe toimuks mänguliselt ja sobivat õppevara kasutades. Digitehnoloogiaga rikastatud õppemängud kui üks õppevara liik on hea võimalus toetada laste keelelist arengut, kuna neid saab hõlpsasti lõimida lasteaia õppe- ja kasvatustegevustesse. Siinse uuringu eesmärk oli digitehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängude arendustöös selgitada välja lasteaiaõpetajate hinnangud mängude sobivusele muukeelsete laste eesti keele õppe toetamiseks. Tuginedes ADDIE õpidisaini mudelile, loodi eesti keele kui teise keele õppeks 101 keeleõppemängu. Keeleõppemängude arendustöös osalesid lasteaiaõpetajad nendest Eesti piirkondadest, kus on enim muukeelseid lapsi. Õpetajad kasutasid rakendamise (n = 64) ja hindamise (n = 99) etappides mänge enda rühma 2–7-aastaste lastega ja täitsid küsimustiku mängude meeldivuse, lastele arusaadavuse ning laste keeletasemele vastavuse kohta. Õpetajate hinnangul meeldisid mängud lastele ja olid neile arusaadavad, olenemata mängudes osalenud muukeelsete laste eesti keele tasemest. Selles, kuivõrd vastasid mängud laste eesti keele tasemele, oli õpetajate hinnangutes erinevusi: valmismängud vastasid õpetajate arvates paremini laste eesti keele oskuse tasemele ning olid neile paremini arusaadavad kui mängude arendustöö rakendamise etapis. Hinnangud mängude meeldivusele olid arendustöö eri etappides sarnased. Nii sobivad arendustöös loodud digitehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängud muukeelsetele lastele eesti keele kui teise keele õppeks ning pakuvad lasteaiaõpetajatele tuge eesti keele õpetamisel.
Allalaadimised
Viited
Alotaibi, M. S. (2024). Game-based learning in early childhood education: A systematic review and meta-analysis [Systematic Review]. Frontiers in Psychology, 15. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2024.1307881
Argus, R., Rüütmaa, T., Verschik, T., & Baird, P. (2021). Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium / Tallinna Ülikool.
Bodrova, E., & Leong, D. J. (2010). Curriculum and play in early child development. In Encyclopedia on Early Childhood Development.
Branch, R. (2010). Instructional design: The ADDIE approach. https://doi.org/10.1007/978-0-387-09506-6
Canbeldek, M., & Isikoglu, N. (2023). Exploring the effects of "Productive Children: Coding and Robotics Education Program" in early childhood education. Education and Information Technologies, 28(3), 3359–3379. https://doi.org/10.1007/s10639-022-11315-x
Cavus, N., & Ibrahim, D. (2017). Learning English using children’s stories in mobile devices [Article]. British Journal of Educational Technology, 48(2), 625–641. https://doi.org/10.1111/bjet.12427
Cohen, J. (1992). A power primer. Psychological Bulletin, 112(1), 155–159. https://doi.org/10.1037/0033-2909.112.1.155
Cook, V. (2016). Second language learning and language teaching (5th ed.). New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315883113
Czeglédy, I., & Kovács, A. (2008). How to choose a textbook on mathematics? Acta Didactica Napocensia, 1(2), 16–30.
Gignac, G. E., & Szodorai, E. T. (2016). Effect size guidelines for individual differences researchers. Personality and Individual Differences, 102, 74–78. https://doi.org/10.1016/j.paid.2016.06.069
Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes.
Gürkaynak, E. (2015). A textbook adaptation using data gathered by a multiple intelligence inventory. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 199, 285–292. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2015.07.518
Hao, T., Wang, Z., & Ardasheva, Y. (2021). Technology-assisted vocabulary learning for EFL learners: A meta-analysis. Journal of Research on Educational Effectiveness, 14(3), 645–667. https://doi.org/10.1080/19345747.2021.1917028
Hidi, S., & Renninger, K. A. (2006). The four-phase model of interest development. Educational Psychologist, 41(2), 111–127. https://doi.org/10.1207/s15326985ep4102_4
Hirsh-Pasek, K., & Golinkoff, R. M. (2008). Why play = learning. In Encyclopedia on Early Childhood Development (Vol. 1, pp. 1–7).
Jesmin, T. (2024). Exploring game-based learning in Estonian classrooms: Benefits, concerns, and support mechanisms for meaningful game use [Doktoritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/zoom/202498/view
Kalkbrenner, M. T. (2023). Alpha, Omega, and H internal consistency reliability estimates: Reviewing these options and when to use them. Counseling Outcome Research and Evaluation, 14(1), 77–88. https://doi.org/10.1080/21501378.2021.1940118
Kollom, K. (2023, 26. november). Mina ja loomad. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/33620-Mina-ja-loomad
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008/2011). Riigiteataja I 2008, 23, 152.
Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). Riigiteataja I 1999, 27, 387.
Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2020). Hariduse kutsenõukogu. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10747319/?nocache=q36662bf9d
Lai, N. K., Ang, T. F., Por, L. Y., & Liew, C. S. (2018). The impact of play on child development: A literature review. European Early Childhood Education Research Journal, 26(5), 625–643. https://doi.org/10.1080/1350293X.2018.1522479
Law, N., Niederhauser, D. S., Christensen, R., & Shear, L. (2016). A multilevel system of quality technology-enhanced learning and teaching indicators. Educational Technology & Society, 19(3), 72–83. https://research.ebsco.com/linkprocessor/plink?id=5dc1590f-b4e4-3e54-9bb1-253c43adbab5
Leacock, T., & Nesbit, J. (2007). A framework for evaluating the quality of multimedia learning resources. Educational Technology and Society, 10, 44–59.
Leola, H., Uibu, K., & Ugaste, A. (2024). Varase eesti keele kui teise keele õppemängude kasutusvõimalused ja valikud õpetajate hinnangul. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian Papers in Applied Linguistics, 20, 133–148. https://doi.org/10.5128/ERYa20.08
Lerkkanen, M.-K. (2025). Literacy skills development in early childhood and first-grade classrooms. Estonian Journal of Education, 13(1), 20–35. https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.02b .
Lyytinen, P., Eklund, K. & Lyytinen, H. (2005). Language development and literacy skills in late-talking toddlers with and without familial risk for dyslexia. Annals of Dyslexia 55, 166–192. https://doi.org/10.1007/s11881-005-0010-y
Meesak, A.-M. (2023, 23. november). LapsEST tehnoloogiaga rikastatud mängud lasteaedadele eesti keele õppeks. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/33608-LapsEST-tehnoloogiaga-rikastatud-mangud-lasteaedadele-eesti-keele-oppeks
Meesak, A.-M., & Uibu, K. (2024, 9. aprill). 101 tehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängu. Õpetajate Leht. https://opleht.ee/2024/04/101-tehnoloogiaga-rikastatud-keeleoppemangu/
Mercer, N., & Dawes, L. (2014). The study of talk between teachers and students, from the 1970s until the 2010s. Oxford Review of Education, 40(4), 430–445. https://doi.org/10.1080/03054985.2014.934087
Morrison, G. R., Ross, S. M., Kemp, J. E., & Kalman, H. (2010). Designing Effective Instruction. John Wiley & Sons. https://books.google.ee/books?id=ygIbaClN3KMC
Neumann, M., & Neumann, D. (2014). Touch screen tablets and emergent literacy. Early Childhood Education Journal, 42. https://doi.org/10.1007/s10643-013-0608-3
Nevski, E. (2019). 0–3 aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine. [Doktoritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/s/PgoGIvCKUr
Nyet Moi, S., & Mui Ken, C. (2018). Design, development and evaluation of a problem-based with cooperative module on scientific creativity of pre-schoolers. Journal of Baltic Science Education, 17(2), 215–228. https://doi.org/10.33225/jbse/18.17.215
Peterson, T., Õun, T., Tuul, M., & Varik, P. (2020). Ülevaade pilootprojektist "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal, 108–111. https://haka.ee/wp-content/uploads/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2019-2020_oa.pdf#page=110
Pyle, A., Prioletta, J., & Poliszczuk, D. (2018). The play-literacy interface in full-day kindergarten classrooms. Early Childhood Education Journal, 46, 117–127. https://doi.org/10.1007/s10643-017-0852-z
Saleh, A. M., & Ahmed Althaqafi, A. S. (2022). The Effect of Using Educational Games as a Tool in Teaching English Vocabulary to Arab Young Children: A Quasi-Experimental Study in a Kindergarten School in Saudi Arabia. SAGE Open, 12(1). https://doi.org/10.1177/21582440221079806
Samuelsson, I. P., & Carlsson, M. A. (2008). The playing learning child: Towards a pedagogy of early childhood. Scandinavian Journal of Educational Research, 52(6), 623–641. https://doi.org/10.1080/00313830802497265
Saxton, M. (2010). Child Language: Acquisition and Development. SAGE Publications.
Schwartz, M. (2020). Language-conducive strategies in early language education. In M. Schwartz (Eds.), Handbook of early language education (pp. 1–29). Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-030-47073-9_24-1.
Smith, P. K., Cowie, H., & Blades, M. (2003). Understanding Children’s Development. Blackwell Publishing.
Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Leola, Heily (2020). Eesti keele ja matemaatika õppevara valiku põhimõtted ja eesmärgid lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangul. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 164–191. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.07
The jamovi Project. (2024). jamovi (Version 2.4.8) [Computer Software]. Retrieved from https://www.jamovi.org
Tiefenthal, C., Wippermann, I., Schober, A., Gotthardt, L., & Thomas, S. (2010). Material for bilingual preschools. Bilingual Preschools, 2, 153–166.
Tomczak, M., & Tomczak-Łukaszewska, E. (2014). The need to report effect size estimates revisited. An overview of some recommended measures of effect size. 21, 19–25.
Ugaste, A., Tuul, M., Niglas, K., & Neudorf, E. (2014). Estonian preschool teachers’ views on learning in preschool. Early Child Development and Care, 184(3), 370–385. https://doi.org/10.1080/03004430.2013.788502
Ugaste, A., Neudorf, E., Sarap, A., Saar, K., & Elissaar, E. (2019). 100 õppemängu lastele. Eesti Alushariduse Ühendus.
Uibu, K., & Tropp, K. (2012). Bilingual and monolingual students’ linguistic competences and their development at Estonian primary school. In A. Toomela & E. Kikas (Eds.), Children studying in a wrong language: Russian-speaking children in Estonian school. Twenty years after the collapse of the Soviet Union (pp. 17–42). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Uibu, K., & Tropp, K. (2013). Longitudinal Study of the Development of Language Competence among Estonian 4th and 5th Grade Students. In J. Mikk; M. Veisson; P. Luik (Eds.). Change in Teaching and Learning. (pp. 45−63). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Urhahne, D., & Wijnia, L. (2023). Theories of motivation in education: An integrative framework. Educational Psychology Review, 35(2), 45. https://doi.org/10.1007/s10648-023-09767-9.
van Oers, B. (2003). Learning resources in the context of play: Promoting effective learning inearly childhood. European Early Childhood Education Journal, 11(1), 7–26. https://doi.org/10.1080/13502930385209031
Võgotski, L. (1933/2016). Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
