Eessõna
Kokkuvõte
Eesti Haridusteaduste Ajakirja teises erinumbris käsitletakse arengut ja õppimist laias vanusevahemikus alates esimese klassi õpilastest ja lõpetades õpetajakoolituse üliõpilastega. Uurimise all on õpetajate uskumused ja tegevused ning õpilaste arenguvaldkonnad. Tööde teoreetilise aluse moodustab sotsiaalkultuuriline käsitlusviis, mille kohaselt eeldatakse, et areng ja õppimine on komplekssed – erinevate arenguvaldkondade näitajad mõjutavad üksteist vastastikku, olles omakorda seotud keskkonnanäitajatega. Uurimused on pikilõikelised, analüüsitud on nii õpilase kui ka õpetajaga seotud näitajaid, peale variaablikesksete analüüside on kasutatud ka indiviidikeskseid analüüsimeetodeid. Uurimused peegeldavad Eesti kooli ja ülikooli hetkeolukorda ning loodetavasti ärgitavad lugejaid mõtlema, mida ja kuidas edasi uurida, samuti annavad ideid, mida õpetamisel kasutada.
Allalaadimisi
Viited
Bergman, L. R., Magnusson, D., & El-Khouri, B. M. (2003). Studying individual deve lopment in an interindividual context. London: LEA.
Kikas, E. (2003). Constructing knowledge beyond senses: Worlds too big and too small to see. In A. Toomela (Ed.), Cultural guidance in the development of the human mind (pp. 211‒227). Westport, CT: Ablex Publishing.
Nelson, K. (2003). Making sense in a world of symbols. In A. Toomela (Ed.), Cultural guidance in the development of the human mind (pp. 139‒161). Westport, CT: Ablex Publishing.
Nurmi, J.-E. (2012). Students’ characteristics and teacher–child relationships in instruction: A meta-analysis. Educational Research Review, 7(3), 177–197. http://dx.doi.org/10.1016/j.edurev.2012.03.001
Siegler, R. S. (2002). Microgenetic studies of self-explanations. In N. Granott & J. Par- ziale (Eds.), Microdevelopment: Transition processes in development and learning (pp. 31–58). New York: Cambridge University. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511489709.002
Toomela, A. (1996). How culture transforms mind: A process of internalization. Culture and Psychology, 2(3), 285–305. http://dx.doi.org/10.1177/1354067X9600200305
Toomela, A. (2003a). Culture as a semiosphere: On the role of culture in the culture-individual relationship. In I. E. Josephs (Ed.), Dialogicality in development (pp. 129–163). Westport, CT: Praeger.
Toomela, A. (2003b). Development of symbol meaning and the emergence of the semiotically mediated mind. In A. Toomela (Ed.), Cultural guidance in the deve lopment of the human mind (pp. 163–209). Westport, CT: Ablex Publishing.
Toomela, A. (2007). Culture of science: Strange history of the methodological think- ing in psychology. Integrative Psychological and Behavioral Science, 41(1), 6–20. http://dx.doi.org/10.1007/s12124-007-9004-0
Toomela, A. (2008). Variables in psychology: A critique of quantitative psychology. Integrative Psychological and Behavioral Science, 42(3), 245–265. http://dx.doi.org/10.1007/s12124-008-9059-6
Toomela, A. (2009). How methodology became a toolbox – and how it escapes from that box. In J. Valsiner, P. Molenaar, M. Lyra, & N. Chaudhary (Eds.), Dynamic process methodology in the social and developmental sciences (pp. 45–66). New York: Springer. http://dx.doi.org/10.1007/978-0-387-95922-1_3
Toomela, A. (2010). Methodology of idiographic science: Limits of single-case studies and the role of typology. In S. Salvatore, J. Valsiner, J. T. Simon, & A. Gennaro (Eds.), Yearbook of idiographic science (Vol. 2/2009, pp. 13–33). Rome: Firera & Liuzzo Publishing.
Toomela, A. (2012). Guesses on the future of cultural psychology: Past, present, and past. In J. Valsiner (Ed.), The Oxford handbook of culture and psychology (pp. 998– 1033). New York: Oxford University Press.
Võgotski, L. S. (1934). Myshlenije i rech. Psikhologicheskije issledovanija. Moskva: Gosudarstvennoje Social’no-ekonomicheskoje Izdatel’stvo.
Võgotski, L. S., & Luria, A. (1994/1930). Tool and symbol in child development. In R. van der Veer & J. Valsiner (Eds.), The Vygotsky reader (pp. 99‒174). Oxford: Blackwell.
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
