Õpetaja professionalismi võimalikud tulevikustsenaariumid aastaks 2035

  • Krista Loogma
  • Maria Erss
  • Meril Ümarik
  • Maret Aasa

Kokkuvõte

Kiired üleilmsed muutused mõjutavad õpetajatööd ja -ametit. Artikli eesmärk on selgitada võtmetegurid, mis mõjutavad ootusi õpetaja professionaalsusele, ning konstrueerida tulevikustsenaariumid 2035. aastani, et tuua esile võimalikud alternatiivsed arengurajad ja neile suundumist mõjutavad võtmetegurid üldhariduse kontekstis. Stsenaariumide peamine funktsioon pole ennustamine, vaid pigem püüd tulevikku ennetada, ärgitades selle üle arutlema ning hariduspoliitika strateegilisel planeerimisel võimalike  tulevikuteedega arvestama. Stsenaariumimeetod põhineb tuleviku võtmetegurite valikul, nende vastastikuse mõju analüüsil ja stsenaariumide lugude koostamisel. Stsenaariumide aluseks valitud õpetaja töökeskkonda oluliselt mõjutavad võtmetegurid on võimalikud muutused õpetajate ametisse sisenemisel ja alternatiivsed haridustehnoloogia arengutendentsid. Nende kahe dimensiooni alusel on visandatud neli võimalikku õpetaja professionalismi stsenaariumi: "digitark arengusuunaja", "tehnoloogiakaubamaja instruktor",  "biheivioristlik tööampsutaja" ja "arenguline paradoks".

PDF Summary

Allalaadimisi

Andmeid allalaadimiseks pole.

Viited

Arenguseire Keskus (2018). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Külastatud aadressil https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf

Ball, S. (1994). Education reform: A critical and post-structural approach. Buckingham: Open University Press.

Ball, S. (2006). Good school/ bad school. Paradox and fabrication. In Education Policy and Social Class. The selected works of Stephen J. Ball (pp. 96–114). London and New York: Routledge.

Bataineh, O., & Alsagheer, A. (2012). An investigation of social support and burnout among special education teachers in the United Arab Emirates. International Journal of Special Education, 27(2), 5–13.

Berg, J, Furrer, M., Harmon, E., Rani, U, & Silberman, M. S. (2018). Digital labour platforms and the future of work: Towards decent work in the online world. International Labour Organization. Geneva. Külastatud aadressil https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---dcomm/---publ/documents/publication/wcms_645337.pdf

Bjekic, D., Obradovic, S., Vučetic, M., & Bojovic, M. (2013). E-teacher in inclusive e-education for students with specific learning disabilities. Procedia-Social and Behavioral Sciences, 128, 128–133. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2014.03.131

Doll, W. E. (1993). A Post-Modern Perspective on Curriculum. New York: Teachers College Press.

Edwards, B. I., & Cheok, A. D. (2018). Why Not Robot Teachers: Artificial Intelligence for Addressing Teacher. Applied Artificial Intelligence, 32(4), 345–360. https://doi.org/10.1080/08839514.2018.1464286

Eesti Õpetajate Liit (2005). Eesti õpetajaeetika koodeks. http://www.opetajateliit.ee/?page_id=287

EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem.

Erss, M. (2015). The politics of teacher autonomy in Estonia, Germany, and Finland. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid. Tallinna Ülikool.

Erss, M., Kalmus, V., Autio, T. (2016). ’Walking a Fine Line’: Teachers’ Perception of Curricular Autonomy in Estonia, Finland and Germany. Journal of Curriculum Studies, 48(5), 589–609. https://doi.org/10.1080/00220272.2016.1167960

Evetts, J. (2013). Professionalism: Value and ideology. Current Sociology Review, 61(5–6), 778–796. https://doi.org/10.1177/0011392113479316

Evetts, J. (2014). The Concept of Professionalism: Professional Work, Professional Practice and Learning. In: Billett S., Harteis C., Gruber H. (eds) International Handbook of Research in Professional and Practice-based Learning (pp. 29–56). Springer International Handbooks of Education. Springer, Dordrecht.

Freidson, E. (2001). Professionalism: The third logic. Cambridge: Polity Press.

Fullan, M. (2013). Stratosphere: Integrating technology, pedagogy, and change knowledge. Pearson Canada Inc.

Fuller, T, Loogma, K. (2009). Constructing futures; a social constructionist perspective on foresight methodology. Futures, 41(2), 71−79. https://doi.org/10.1016/j.futures.2008.07.039

Goodson, I. (2003). Professional knowledge, professional lives: Studies in education and change. Maidenhead, Philadelphia: Open University Press.

Greenfield, P. M. (2009). Technology and informal education: What is taught, what is learned. Science, 323, 69–71. https://doi.org/10.1126/science.1167190

Hargreaves, A. (2006). Four ages of professionalism and professional learning. In H. Lauder, P. Brown, J.-A. Dillabough, & A. H. Halsey (Eds.), Education, globalization, and social change (pp. 672−691). Oxford: Oxford University Press.

Hargreaves, A., & Shirley, D. (2009). The fourth way: The inspiring future for educational change. Corwin Press. https://doi.org/10.4135/9781452219523

Harris, J.; Mishra, P.; Koehler, M. (2009). Teachers’ technological pedagogical integration reframed. Journal of Research on Technology in Education, 41(4), 393–416. https://doi.org/10.1080/15391523.2009.10782536

Henriksen, D., Mishra, P., & Fisser, P. (2016). Infusing creativity and technology in 21st century education: A systemic view for change. Educational Technology & Society, 19(3), 27–37.

Hoyle, E. (1975). Professionality, professionalism and control in teaching. In V. Houghton, R. McHugh, & C. Morgan (Eds.), Management in education: The management of organisations and individuals (pp. 314–320). London: Ward Lock Educational in association with Open University Press.

Hoyle, E. (2001). Teaching as a profession. International Encyclopedia of the Social and Behavioural Sciences, 15472–15475. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/02450-5

Holmes, W., Bialik, M., & Fadel, C. (2019). Artificial intelligence in education: Promises and implications for teaching and learning. Boston: Center for Curriculum Redesign. Külastatud aadressil https://curriculumredesign.org/wp-content/uploads/AIED-Book-Excerpt-CCR.pdf

Hrastinski, S., Olofsson, A. D., Arkenback, C., Ekström, S., Ericsson, E., Fransson, G., Jaldemark, J., Ryberg, T., Öberg, L.-M., Fuentes, A., Gustafsson, U., Humble, N., Mozelius, P., Sundgren, M., & Utterberg, M. (2019). Critical imaginaries and reflections on artificial intelligence and robots in postdigital K-12 education. Postdigital Science and Education, 1, 427–445. https://doi.org/10.1007/s42438-019-00046-x

HTM (2019a). Strateegiline planeerimine aastateks 2021–2035. Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035

HTM (2019b). Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://docplayer.ee/168515306-%C3%BClevaade-hariduss%C3%BCsteemi-v%C3%A4lishindamisest-2018-2019-%C3%B5ppeaastal.html

Jakobson, M.-L., Kalev, L., Lumi, O., Ruutsoo, R., Saarts, T., Sootla, G., Toots, A., Vetik, R. (2011). Poliitilised ideoloogiad. L. Kalev ja A. Toots (Toim). Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Johnson, W. L., & Lester, J. C. (2016). Face-to Face Interaction with Pedagogical Agents, Twenty Years Later. Int J Artif Intell Educ, 26, 25–36. https://doi.org/10.1007/s40593-015-0065-9

Kahn, H., & Wiener, A. J. (1967). The year 2000: A framework for speculation on the next thirty three years. New York: Hudson Institute.

Kalyuga, S., & Liu, T.-C. (2015). Guest editorial: Managing cognitive load in technology-based learning environments. Educational Technology & Society, 18(4), 1–8.

Kirkpatrick, I., & Noordegraaf, M. (2015). Organizations and occupations: Towards hybrid professionalism in professional service firms? In L. Empson, D. Muzio, J. Broschak, and B. Hinings (Eds.), The Oxford Handbook of Professional Service Firms. Oxford University Press.

Kolnes, M., & Konstabel, K. (2018). Tugispetsialistide arvu ja vajaduse hindamine. Tartu: Innove.

Kõiv, K. (2015). Changes over a ten-year interval in the prevalence of teacher targeted bullying. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 171, 126–133. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2015.01.098

Lauristin, M., Loogma, K., Ene-Mall Vernik-Tuubel, E-M., Kutsar, D., Erss, M., Kallas, K., Sildnik, A., Käosaar, I (2019). Heaolu ja sidususe visioon. Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus-_ja_teadusstrat_2035_heaolu_ja_sidususe_visioon.pdf

Lave, J., & Wenger, E. (1991) Situated learning: Legitimate peripheral participation. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511815355

Luik, P (2013). Haridustehnoloogia. R. Mikser (toim), Haridusleksikon. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Loogma, K (2014). Conceptualizing Teachers’ Professionalism: the Case of Estonian Lower Secondary Teachers. In: Airi Liimets, Marika Veisson (Eds.), Teachers and Youth in in Educational Reality (11−22). Frankfurt am Main: P. Lang. (Baltische Studien zur Socialwissenschaften; 27).

Mac Iver, M. A., & Mac Iver, J. D. (2015). STEMming the swell of absenteeism in urban middle grade schools: Impacts of a summer robotics program. Urban Education, 54(1). https://doi.org/10.1177/0042085915618712

Mets, U., & Viia, A. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda / OSKA.

Noordegraaf, M. (2007). From "pure" to "hybrid" professionalism. Present-day professionalism in ambiguous public domains. Administration & Society, 39(6), 761–781. https://doi.org/10.1177/0095399707304434

O’Donnell, A. (2015). Contemporary pedagogy and mindfulness: Developing creative attention in an age of distraction. Journal of Philosophy of Education, 49(2), 187–202. https://doi.org/10.1111/1467-9752

OAJ (Opetusalan Ammattijärjestö) (2020). Jäsennyys ja jäsenedut. Opetusalan Ammattijärjestö. Külastatud aadressil https://www.oaj.fi/

OECD (2001). Scenarios for the future of schooling. Külastatud aadressil https://www.oecd.org/site/schoolingfortomorrowknowledgebase/futuresthinking/scenarios/scenariosforthefutureofschooling.htm

OECD (2005). Teachers matter. Attracting, developing and retaining effective teachers. Overview. OECD Publishing. Külastatud aadressil https://www.oecd.org/education/school/34990905.pdf

OECD (2016a). Innovating education and educating for innovation: The power of digital technologies and skills. Paris: OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/9789264265097-en

OECD (2016b). PISA 2015 results. Volume I. Excellence and equity in education. OECD Publishings. https://doi.org/10.1787/9789264266490-en

OECD (2018). The future of education and skills 2030. Learning framework 2030. OECD. Külastatud aadressil http://www.oecd.org/education/2030/E2030%20Position%20Paper%20(05.04.2018).pdf

OECD (2019a). TALIS 2018 Results (Volume I): Teachers and school leaders as lifelong learners. Paris: OECD Publishing. Külastatud aadressil https://doi.org/10.1787/1d0bc92a-en

OECD (2019b). How’s life in the digital age? Opportunities and risks of the digital transformation for people’s well-being. OECD. Külastatud aadressil https://www.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/how-s-life-in-the-digitalage_9789264311800-en

OECD (2019c). How’s life in the digital age in Estonia? In How’s life in the digital age? Opportunities and risks of the digital transformation for people’s well-being. OECD. Külastatud aadressil https://www.oecd-ilibrary.org/sites/9789264311800-13-en/index.html?itemId=/content/component/9789264311800-13-en

Olssen, M., Codd, J., & O’Neill, A.-M. (2004). Education policy: Globalization, citizenship, and democracy. London: Sage Publications.

Pedaste, M., Leijen, Ä., Poom-Valickis, K., & Eisenschmidt, E. (2019). Teacher professional standards to support teacher quality and learning in Estonia. European Journal of Education, 54(3), 389–399. https://doi.org/10.1111/ejed.12346

Pinar, W. F. (2004). What is curriculum theory? Mahwah, New Jersey, London: Lawrence Erlbaum Associates, Inc.

Pötzsch, H. (2019). Critical Digital Literacy: Technology in Education Beyond Issues of User Competence and Labour-Market Qualifications. tripleC, 17(2), 221–240. https://doi.org/10.31269/triplec.v17i2.1093

Raidt, T. (2009). Bildungsreformen nach PISA. Paradigmenwechsel und Wertewandel. Inauguraldissertation im Fach Soziologie/Bildungssoziologie zur Erlangung des Doktorgrades der Philosophischen Fakultät der Heinrich-Heine-Universität Düsseldorf. Stuttgart.

Ramirez, R., & Wilkinson. A. (2014). Rethinking the 2 × 2 scenario method: Grid or frames? Technological Forecasting & Social Change 86, 254–264. https://doi.org/10.1016/j.techfore.2013.10.020

Regan, P. M. & Khwaja, E. T. (2019). Mapping the political economy of education technology: A networks perspective. Policy Futures in Education, 17(8), 1000–1023. https://doi.org/10.1177/1478210318819495

Rosenfeld, K. N. (2015). Digital Online Culture, Identity, and Schooling in the Twenty-First Century. Palgrave Macmillan.

RT (Riigi Teataja) (2013). Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvali fikatsiooninõuded. RT I, 30.08.2013, 5. riigiteataja.ee/akt/130082013005

Rumma, K. (Toim). (2017). Projekt "Õpikäsituse profiil" uurimistulemuste raport. Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool.

Ruus, V.-R. (2006). Õpetaja professionaalsuse ning õpetajahariduse kaasaegsed arengusuundumused. Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Räis, M. L., & Sõmer, M. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasav hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Temaatiline raport: kaasamise tähenduslikkus. Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Külastatud aadressil https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/01/Teemaraport-Tahenduslikkusfinal.pdf

Schwartz, P. (1991). The art of the long view: Scenario planning – protecting your company against an uncertain world. Century Business.

Schwartz, P. (1997). The art of the long view: Planning for the future in an uncertain world. New York: John Wiley & Sons.

Scott, S. B. (2019). Factors influencing teacher burnout and retention strategies. Williams Honors College, Honors Research Projects. 798. https://ideaexchange.uakron.edu/honors_research_projects/798

Scrimshaw, P. (2003). ICT in European schools: emerging issues from the ValNet project. The Curriculum Journal, 14(1), 85–104. https://doi.org/10.1080/0958517032000055992

Seddon, T. (2013). Making educational spaces through boundary work: territorialisation and "boundarying". Globalisation, Societies and Education, 12(1), 10–31. https://doi.org/10.1080/14767724.2013.858396

Selliov, R. (2017). Osalus noorsootöös. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017. Eesti hariduse viis tugevust. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/eesti_noorte_osalemine_noorsootoos.pdf

Selliov, R., & Vaher, K. (2018). Õpetajakoolituse lõpetanud ja alustavad õpetajad EHISe andmetel. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Selwyn, N. (2013). "Micro"Politics: Mapping the Origins of Schools Computing as a Field of Education Policy. History of Education, 42(5), 638–658. https://doi.org/10.1080/0046760X.2013.823628

Serholt, S., Barendregt, W., Vasalou, A., Alves-Oliveira, P., Jones, A., Petisca, S., & Paiva, A. (2017). The case of classroom robots: teachers’ deliberations on the ethical tensions. AI & Society, 32(4), 613–631. https://doi.org/10.1007/s00146-016-0667-2

Spaniol, M., & Rowland, N. (2018). Defining scenario. Futures Foresight Sci 2019; 1:e3. https://doi.org/10.1002/ffo2.3

Tark ja tegus Eesti 2035 (2019). Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035. Tark ja tegus Eesti. Kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõte. Haridus- ja Teadus ministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_eesti2035_kokkuvottev_visioonidokument.pdf

Tuomi, I. (2018). The impact of artificial intelligence on learning, teaching, and education. Policies for the future. M. Cabrera, R. Vuorikari & Y. Punie (Eds.), Luxembourg: Publications Office of the European Union. DOI: 10.2760/12297

Tynjälä, P. (2008). Perspectives into learning at the workplace. Educational Research Review, 3(2008) 130–154. https://doi.org/10.1016/j.edurev.2007.12.001

Valk, A. (2016). Õpetajaameti atraktiivsus. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.

Voltri, R. (2017). Eesti õpetajate esindamine. Õpetajate Leht, 10. nov. https://opleht.ee/2017/11/eesti-opetajate-esindamine/

Übius, Ü., Kall, K., Loogma, K. Ümarik, M. (2014). Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused. Tallinn: SA Innove.

Avaldatud
2020-05-01
Kuis viidata
Loogma, K., Erss, M., Ümarik, M., & Aasa, M. (2020). Õpetaja professionalismi võimalikud tulevikustsenaariumid aastaks 2035. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 8(1), 180-212. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.08
Rubriik
Artiklid / Articles