Täiskasvanuandekuse tähendus ja toetamise võimalused mitteformaalõppes
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.2.09Märksõnad:
andekus, talent, elukestev õpe, täiskasvanuõpe, mitteformaalne õpeKokkuvõte
Artiklis anname ülevaate täiskasvanuandekuse tähendusest mitteformaalõppes. Eesmärk on välja selgitada mõiste sisu ja kirjeldada, kuidas toetatakse täiskasvanu annete arengut ning milliseid võimalusi mitteformaalõpe selleks pakub. Selleks analüüsisime täiskasvanuandekuse avaldumist 64 mitteformaalõppe praktiku kogemustes ja arusaamades, mis olid eelnevalt kogutud 17 fookusrühma intervjuuga. Andmestiku sekundaarses kvalitatiivses sisuanalüüsis selgus, et täiskasvanuandekusest räägitakse peamiselt mõiste kaudsete tähistajate kaudu, tõstes esile inimese isikuomadusi ja võimete elukestvat arengut. Mõiste unikaalseteks tunnusteks on teadlikkus oma andekusest, autonoomsus, professionaliseerumine, annete valdkondlik ülekanne ja enese vastutus ande arengu eest. Mitteformaalõpe on andeid toetav keskkond, kuna on olemuselt paindlik, arvestab muutuva maailma nõudmisi ja võimaldab personaalset lähenemist. Praktikute roll selles keskkonnas on olla märkaja, toetaja ja võimaluste looja.
Allalaadimised
Viited
Arro, G., Malleus, E., Jaani, J., & Olvik, A. (2018). Ettevõtluspädevust toetavate programmide mõju õpilaste võimekuse ja loovusega seotud uskumuste ning sotsiaalsete oskuste kujunemisele. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 6(2), 39–65. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.2.03
Aru, J. (2022, 21. aprill). Ajuteadlane Jaan Aru annab nõu, kuidas leida üles laste loovus ja andekus. Õhtu! Kanal2.
Brown, M., Peterson, E. R., & Rawlinson, C. (2020) Research with gifted adults: What international experts think needs to happen to move the field forward. Roeper Review, 42(2), 95–108, https://doi.org/10.1080/02783193.2020.1728797
Brown, M., & Peterson, E. R. (2022) Current approaches to research with gifted adults: Differences known and unknown. Roeper Review, 44(1), 6–18, https://doi.org/10.1080/02783193.2021.2005207
Coombs, P. H., & Ahmed, M. (1974). Attacking rural poverty: How nonformal education can help. The John Hopkins University Press.
Dweck, C. S., & Leggett, E. L. (1988). A social-cognitive approach to motivation and personality. Psychological Review, 95(2), 256–273. https://doi.org/10.1037/0033-295X.95.2.256
ECHA (2021). 17th International Virtual Conference European Council for High Ability. https://echa2021.org/.
ECHA (2022). 18th International Conference European Council for High Ability, Hague.
Flick, U. (2009). An introduction to qualitative research (4th ed). Sage Publications.
Gagné, F. (2004). Transforming gifts into talents: The DMGT as a developmental theory. High Ability Studies, 2, 119–147. https://doi.org/10.1080/1359813042000314682
Galton, F. (1869). Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences. Macmillan.
Glück, J., & Tischler, K. (2021). How to save the World: Replacing "Giftedness" with "Giftingness" based on individual strengths and interests. Gifted Education International, 8(3), 397–403. https://doi.org/10.1177/02614294211058921
Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf.
Heaton, J. (2008). Secondary analysis of qualitative data: An overview. Historical Social Research, 33(3), 33–45. https://doi.org/10.12759/hsr.33.2008.3.33-45
Heller, K. A., Mönks, F. J., Sternberg, R. J., & Subotnik, R. F. (Eds.) (2000). International handbook of giftedness and talent. Elsevier.
Jacobsen, M.-E. (2000). The gifted adult: A revolutionary guide for liberating everyday genius. Ballantine Books.
Jung, J. Y. (2012). Giftedness as a developmental construct that leads to eminence as adults. Gifted Child Quarterly, 56, 189–193. https://doi.org/10.1177/0016986212456072
Karu, K., Jõgi, L., Rannala, I.-E., Roosalu, T., Teder, L., & Põlda, H. (2019). Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(1), 50–75. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.03
Kaufman, S., & Sternberg, R. (2008). Conceptions of giftedness. In S. I Pfeiffer (Ed.) Handbook of giftedness in children. Psychoeducational theory, research and best practices (pp. 71–93). New York: Springer.
Knowles, M. S., Holton, E. F., & Swanson, R. A. (2005). The adult learner: The definitive classic in adult education and human resource development (6th ed). Elsevier.
Lo, C. O., Lin-Yang. R. C., Chrostowski. M. (2021). Giftedness as a framework of inclusive education. Gifted Education International, 0(0) 1–7. https://doi.org/10.1177/02614294211049157
Lovecky, D. (1986). Can you hear the flowers sing? Issues for Gifted Adults. Journal of Counselling & Development, 64(9).
Mertens, D. M. (2019) Research and evaluation in education and psychology. Integrating Diversity with Quantitative, Qualitative, and Mixed Methods (5th ed). SAGE.
Nauta, N., & Ronner, S. (2013). Gifted workers: Hitting the target. Shaker media.
OECD (2008). Understanding the brain: towards a new learning science. Organization for Economic Co-operation and Development [OECD]. https://doi.org/10.1787/9789264174986-en
Olszewski-Kubilius, P. (2000). The transition from childhood giftedness to adult creative productiveness: Psychological characteristics and social supports. Roeper Review, 23(2), 65–71. https://doi.org/10.1080/02783190009554068
Overzier, P., & Nauta, N. (2013) Coping with the qualities of giftedness. Gifted and Talented International, 28(1–2), 249–253, https://doi.org/10.1080/15332276.2013.11678419
Petjärv, B., Aus, K., & Arro, G. (2019). Tulemuslikum inseneriharidus võimekususkumuste toetamise kaudu. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(2), 76–99. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.04
Põlda, H. (2018). Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste disseratatsioonid, 48. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Põlda, H., Reinsalu, R., & Karu, K., (2021a). Mitteformaalõpe praktikute keelekasutuses. Emakeele Seltsi aastaraamat, 66(1), 238. https://doi.org/10.3176/esa66.10
Põlda, H., Roosalu, T., Karu, K., Teder, L., & Lepik, M. (2021b). Üldpädevuste kujundamine ja osaliste agentsus mitteformaalõppes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9(1), 60–87. https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.03
Rinn, A. N., & Bishop, J. (2015). Gifted adults. Gifted Child Quarterly, 59, 213–235. https://doi.org/10.1177/0016986215600795
Saldaña, J. (2012). The coding manual for qualitative researchers. SAGE.
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Atlex.
Sepp, V. (2021) (Koost.). Koduõpe omal valikul ja valikuta, koroona tõttu ja ilma selleta. MTÜ Eesti Talendikeskuse talveseminar 30.11. http://www.talendikeskus.ee/wp-content/uploads/2021/12/Talveseminar-2021-kokkuvote.pdf.
Shavinina, L. V. (2013). How to develop innovators? Innovation education for the gifted. Gifted Education International, 29(1), 54–68. https://doi.org/10.1177/0261429412440651
Sims, C. (2022). Giftedness as a cluster concept – a dynamic model for policy, research and practice. Paper presented at 18th International Conference European Council for High Ability, Hague.
Subotnik, R., Olszewski-Kubilius, P., & Worrell, F. (2011). Rethinking giftedness and gifted education: A proposed direction forward based on psychological science. Psychological Science in the Public Interest, 12, 3–54. https://doi.org/10.1177/1529100611418056
Ziegler, A. (2009). Research on giftedness in the 21st century. In L. Shavinina (Ed.). International Handbook on Giftedness (pp. 1509–1524). Springer.
UNESCO (2016). Third global report on adult learning and education: The impact of adult learning and education on health and well-being; employment and the labour market; and social, civic and community life. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000245913.
van Thiel, M., Nauta, N., & Derksen, J. (2019). An experiential model of giftedness. Giftedness from an internal point of view, made explicit by means of the Delphi method. Advanced Development, 17, 79–99.
van de Ven, R. (2022). Giftedness in practice. Strengthening personal leadership in gifted adults. BigBusinessPublishers.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
