3-4aastaste eesti laste kõne grammatiline profiil
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.03Märksõnad:
kõne arengu hilistumine, eakohane kõne areng, grammatiline profiilKokkuvõte
Töö eesmärk on kirjeldada ja võrrelda eakohase ja hilistunud kõnearengu grammatilisi profiile ning leida tunnused, mille alusel on võimalik eristada kõne arengu poolest riskirühma kuuluvaid lapsi. Meetodiks on pöörd- ja käändsõnavormide kasutuse ning lauseloome suunatud esilekutsumine ja järelekordamine. Uurimuse valimi moodustavad 149 3aastast ja 186 4aastast eakohase arenguga last. Kontrollrühmaks on 61 kõne arengu hilistusega samaealist last. Uurimistulemustest selgub, et 3- ja 4aastased lapsed erinevad oma grammatilise profiili poolest oluliselt, kusjuures 4aastased valdavad keelesüsteemi uuritud oskuste ja keelendite piires. Kõne arengu hilistusega laste grammatiline profiil järgib eakohase arenguga laste oma, sarnanedes nooremate laste profiiliga. Tulemused võimaldavad laste kõne arengut hindavatel spetsialistidel eristada 3−4aastaste laste grammatika arengule omaseid tüüpilisi ja ebatüüpilisi tunnuseid ning varakult märgata kõne arengu poolest riskirühma kuuluvaid lapsi.
SummaryAllalaadimised
Viited
Argus, R. (1995). Ühe eesti lapse lausemoodustuse areng. A. Künnap (toim.), Minor Uralic languages: Grammar and lexis (lk 47-53). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Argus, R. (2004). Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat, 49, 23-49.
Argus, R. (2007). Eesti keele verbi ajamorfoloogia ja aspektilisuse omandamisest. Emakeele Seltsi aastaraamat, 52, 7-32.
Argus, R. (2008). Eesti keele muutemorfoloogia omandamine (doktoritöö). Tallinna Ülikool, Tallinn.
Argus, R., & Parm, S. (2010). Eesti keele ajakategooria omandamisest - ajavormid ja ajasõnad. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 6, 25-41. doi: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.02
Bittner, D., Dressler, W. U., & Kilani-Schoch, M. (2003). Introduction. In D. Bittner, W. U. Dressler, & M. Kilani-Schoch (Eds.), Development of verb inflection in first language acquisition: A cross-linguistic perspective (pp. 7-38). Berlin: Mouton de Gruyter. doi: http://dx.doi.org/10.1515/9783110899832.vii
Deen, K. U. (2012). The morfosyntax interface. In L. Bavin (Ed.), Cambridge handbook of child language (pp. 259-280). Cambridge: Cambridge University Press.
Desmarais, C., Sylvestre, A., Meyer, F., Bairati, I., & Rouleau, N. (2008). Systematic review of the literature on characteristics of late-talking toddlers. International Journal of Language & Communication Disorders, 43(4), 361-389. doi: http://dx.doi.org/10.1080/13682820701546854
Dressler, W. U. (2005). Morphological typology and first language acquisition: Some mutual challenges. In G. Booij, E. Guevara, A. Ralli, S. Sgroi, & S. Scalise (Eds.), Morphology and linguistic typology. On-line Proceedings of the Fourth Mediterranean Morphology Meeting. Retrieved from https://geertbooij.files.wordpress.com/2014/02/mmm4-proceedings.pdf.
Everitt, A., Hannaford, P., & Conti-Ramsden, G. (2013). Markers for persistent specific expressive language delay in 3−4-year-olds. International Journal of Language & Communication Disorders, 48(5), 534-553. doi: http://dx.doi.org/10.1111/1460-6984.12028
Grimm, H., & Schöler, H. (1991). Heidelberger Sprachentwicklungstest (HSET). Retrieved from http://nibis.ni.schule.de/~infosos/hset.htm.
Hallap, M., Padrik, M., & Raudik, S. (2014). Käändevormide kasutusoskus eakohase arenguga vene-eesti kakskeelsetel ning spetsiifilise kõnearengu puudega ükskeelsetel lastel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 10, 73-90. doi: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.05
Hallap, M., Padrik, M., & Raudik, S. (ilmumas). 3-4-aastaste laste kõnetest. Tartu: Studium.
Hawa, V. V., & Spanoudis, G. (2014). Toddlers with delayed expressive language: An overview of the characteristics, risk factors and language outcomes. Research in Developmental Disabilities, 35(2), 400-407. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.ridd.2013.10.027
Huttenlocher, J., Vasilyeva, M., Cymerman, E., & Levine, S. (2002). Language input and child syntax. Cognitive Psychology, 45(3), 337-374. doi: http://dx.doi.org/10.1016/S0010-0285(02)00500-5
Kapanen, A. (2014). Sissevaade varasesse eesti keele süntaksi omandamisse. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 10, 139-155. doi: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.09
Klein, H. B., Moses N., & Jean-Baptiste, R. (2010). Influence of context on the production of complex sentences by typically developing children. Language, Speech and Hearing Services in Schools, 41(3), 289-302. doi: http://dx.doi.org/10.1044/0161-1461(2009/08-0080)
Korpilahti, P., & Eilomaa, P. (2012). Kettu. 3-vuotiaan puheen ja kielen arviointimenetelmä. Helsinki: LaCo, Language & Communication Care Oy.
Laalo, K. (2003). Early verb development in Finnish: A preliminary approach to miniparadigms. In D. Bittner, W. Dressler, & M. Kilani-Schoch (Eds.), Development of verb inflection in first language acquisition: A cross-linguistic perspective (pp. 323-350). Berlin: Mouton de Gruyter. doi: http://dx.doi.org/10.1515/9783110899832.323
Laalo, K. (2009). Acquisition of case and plural in Finnish. In U. Stephany & M. D. Voeikova (Eds.), Development of nominal inflection in first language acquisition: A cross-linguistic perspective (pp. 49-90). Berlin: Mouton de Gruyter. doi: http://dx.doi.org/10.1515/9783110217117.49
Leiwo, M. (1993). Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
Letts, C., Edwards, S., Schaefer, B., & Sinka, I. (2014). The new Reynell developmental language scales: Descriptive account and illustrative case study. Child Language Teaching and Therapy, 30(1), 103-116. doi: http://dx.doi.org/10.1177/0265659013492784
Lukács, Á., Leonard, L. B., & Kas, B. (2010). Use of noun morphology by children with language impairment: The case of Hungarian. International Journal of Language and Communication Disorders, 45(2), 145-161. doi: http://dx.doi.org/10.3109/13682820902781060
Padrik, M. (2014). Keelelise arengu puuded lastel. M. Padrik & M. Hallap (toim.), Kõne- ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel (lk 129-219). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Paul, R., & Roth, F. P. (2011). Characterizing and predicting outcomes of communication delays in infants and toddlers: Implications for clinical practice. Language, Speech, and Hearing Services in Schools, 42, 331-340. doi: http://dx.doi.org/10.1044/0161-1461(2010/09-0067)
Polišenská, K., Chiat, S., & Roy, P. (2015). Sentence repetition: What does the task measure? International Journal of Language & Communication Disorders, 50(1), 106-118. doi: http://dx.doi.org/10.1111/1460-6984.12126
Rescorla, L. (2011). Late talkers: Do good predictors of outcome exist? Developmental Disabilities Research Reviews, 17(2), 141-150. doi: http://dx.doi.org/10.1002/ddrr.1108
Rescorla, L., Dahlsgaard, K., & Roberts, J. (2000). Late-talking toddlers: MLU and IPSyn outcomes at 3;0 and 4;0. Journal of Child Language, 27(3), 643-664. doi: http://dx.doi.org/10.1017/S0305000900004232
Rescorla, L., & Roberts, J. (2002). Nominal versus verbal morpheme use in late talkers at ages 3 and 4. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 45(6), 1219-1231. doi: http://dx.doi.org/10.1044/1092-4388(2002/098)
Rescorla, L., & Turner, H. L. (2015). Morphology and syntax in late talkers at age 5. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 58(2), 434-444. doi: http://dx.doi.org/10.1044/2015_JSLHR-L-14-0042
Rice, M. L., Taylor, C. L., & Zubrick, S. R. (2008). Language outcomes of 7-year-old children with or without a history of late language emergence at 24 months. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 51(2), 394-407. doi: http://dx.doi.org/10.1044/1092-4388(2008/029)
Riches, N. G. (2012). Sentence repetition in children with specific language impairment: An investigation of underlying mechanisms. International Journal of Language & Communication Disorders, 47(5), 499-510. doi: http://dx.doi.org/10.1111/j.1460-6984.2012.00158.x
Rätsep, H. (1978). Eesti keele lihtlausete tüübid. Tallinn: Valgus.
Salasoo, T. (1995). Morfoloogiliste tunnuste esmakasutus ühe lapse arenevas keeles. Keel ja Kirjandus, 4, 239-252.
Salo, A. (1994). Muutelõppude ilmumine ühe Eesti lapse keelde vanuses 1.5-2.5. J. Toivainen & K. Toivainen (toim.), Ensikielenä suomalaiskieli. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja, 46 (s. 22-29). Turku: Turun Yliopisto.
Steffani, S. A. (2007). Identifying embedded and conjoined complex sentences: Making it simple. Contemporary Issues in Communication Science and Disorders, 34, 44-54.
Zambrana, I. M., Ystrom, E., & Pons, F. (2012). Impact of gender, maternal education, and birth order on the development of language comprehension: A longitudinal study from 18 to 36 months of age. Journal of Developmental and Behavioral Pediatrics, 33(2), 146-155. doi: http://dx.doi.org/10.1097/DBP.0b013e31823d4f83
Vihman, M. M., & Vija, M. (2006). The acquisition of verbal inflection in Estonian: Two case studies. In N. Gagarina & I. Gülzow (Eds.), The acquisition of verbs and their grammar: The effect of particular languages (pp. 263-295). Dordrecht: Springer.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
