Kommunikatsioonipuuete märkamine, hindamine ja ületamine

Autorid

  • Marika Padrik

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.11

Kokkuvõte

Inimeste kommunikatsioon võib häiruda mitmesugustel põhjustel, tuues kaasa probleeme isiklikes suhetes, infovahetuses, töös ja õppimises. Kõrgkooliõpikus "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" käsitletakse olukordi, mis võivad takistada inimese toimetulekut sotsiaalses keskkonnas ja vajavad seetõttu logopeedi sekkumist. Õpikuna on raamat mõeldud eeskätt logopeedia eriala üliõpilastele. Käsiraamatuna pakub see huvi kõigile praktiseerivatele või tulevastele spetsialistidele, sh õpetajatele, kes oma töös puutuvad kokku inimestega, kellel on kommunikatsiooniprobleemid. Õpiku üks tugevaid külgi on teadusuuringute tihe seotus praktikaga – kõik peatükid on valminud Tartu Ülikooli õppejõudude ja praktikute koostöös. Praktikast pärit juhtumikirjeldused aitavad puudeid märgata, põhjalikult kirjeldatakse diagnostika- ja sekkumisviise, arvestades seejuures eesti keele eripära.

Allalaadimised

Download data is not yet available.

##submission.downloads##

Avaldatud

2017-10-28

Kuis viidata

Padrik, M. (2017). Kommunikatsioonipuuete märkamine, hindamine ja ületamine. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 5(2), 257–262. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.11

Väljaanne

Kd 5 Nr 2 (2017)

Rubriik

Raamatututvustus

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).