Osalejate hinnangud meeskonnakoolitusele kaasava hariduse tähenduslikust rakendamisest koolieelses lasteasutuses
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.04Märksõnad:
kaasav haridus, alusharidus, meeskonnatöö lasteaias, meeskonnakoolitusKokkuvõte
Kaasava hariduskorralduse kohaselt leitakse õppijatele haridusvõimalused kohalikus kogukonnas koos eakaaslastega, kuid lasteaiaõpetajad tunnevad end kõigi laste kaasamisel ebakindlalt. Uute teadmiste omandamiseks ja õppimise tõhustamiseks loodi ja viidi ellu aasta kestev täienduskoolitus lasteaedade meeskondadele. Uuringus selgitati küsitluse põhjal välja hinnangud koolitusele ning meeskonnana toimimisele ja isiklikule rollile kaasava hariduse tähenduslikul rakendamisel lasteaias. Uuringus osales neli meeskonda, kokku 23 pedagoogi. Andmeid koguti küsitlusega ja analüüsiti kombineeritud meetodiga. Tulemused näitasid, et koolitusel osalejad väärtustasid koolituse sisu ning see toetas kaasava hariduse rakendamist lasteaedades. Meeskonnana koolitusel osalemine toetas sügavamat õppimist ja osalejad panustasid teadlikumalt lasteaia arendustegevustesse kaasava hariduse rakendamiseks. Selliste kõigi laste mõtestatud kaasamist toetavate koolitustega on otstarbekas jätkata.
SummaryAllalaadimised
Viited
Ainscow, M., & Sandill, A. (2010). Developing inclusive education systems: the role of organisational cultures and leadership. International journal of inclusive education, 14(4), 401–416. https://doi.org/10.1080/13603110802504903
Andresen, R. (2013). Visions of what inclusive education can be – With emphasis on kindergartens. European Early Childhood Education Research Journal, 21(3), 392–306. https://doi.org/10.1080/1350293X.2013.814359
Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. New York: Freeman.
Creswell, J. W. (2012). Educational research: Planning, conducting, and evaluating quantitative and qualitative research (4th ed). Pearson.
Davies, L. T. (2018). Addressing special educational needs and disability in the curriculum: Design and technology. Routledge.
Dee Fink, L. (2013a). Creating significant learning experiences: An integrated approach to designing college courses, revised and updated. Wiley.
Dee Fink, L. (2013b, 1. veebr). Tähenduslik õppimine: kuidas muuta õppe kvaliteeti ja kvantiteeti? Õpetajate Leht.
Eisenschmidt, E., Reiska, E., & Oder, T. (2015). Algajate õpetajate tajutud juhtkonna tugi ning selle seosed kooliarendusse kaasatuse ja õpetajate koostööga. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(1), 148–172. https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.07
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (2011). Noorte vaated kaasavale haridusele. Euroopa noorteparlamendi istung Brüsselis, november 2011. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/young-views-on-inclusive-education_YoungViews-2012ET.pdf.
Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (s.a.). Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/Eesti%20keel/publications.
European Agency for Special Needs and Inclusive Education, (s.a.). Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/.
European Commission (2012). Supporting teacher competence development for better learning outcomes Külastatud aadressil https://www.id-e-berlin.de/files/2017/09/TWG-Teacher-Competences-final2.pdf.
Haridus- ja teadusministeerium (s.a.). Külastatud aadressil https://www.hm.ee/et/tegevused/hariduslike-erivajadustega-opilaste-toetamine-oppekorraldus-ja-tugiteenused.
Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04
Indikaatorid kaasava hariduse edendamiseks Euroopas.pdf (2009) Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/development-of-a-set-ofindicators-for-inclusive-education-in-europe_indicators-ET.pdf.
Jõgi, J., & Männiste, T. (2011). Õpiring. MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant.
Kanep, H. (2008). Haridusliku erivajadusega õpilane koolikaardil, tugiteenuste kättesaadavus haridusliku erivajadusega õpilasele II osa. Haridus- ja Teadusministeerium.
Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., & Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 48–71. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.03
Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., & Tammemäe, T. (2021). Designing and implementing an in-service training course for school teams on inclusive education: Reflections from participants. Education Sciences, 11(4), 166. https://doi.org/10.3390/educsci11040166
Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772.
Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk.
Loreman, T. (2007). Seven pillars of support for inclusive education: Moving from "Why?" to "How?". International Journal of Whole Schooling, 3(2), 22–38.
Loreman, T., Sharma, U., & Forlin, C. (2013). Do pre-service teachers feel ready to teach in inclusive classrooms? A four country study of teaching self-efficacy. Australian Journal of Teacher Education, 38(1), 27–44. https://doi.org/10.14221/ajte.2013v38n1.10
Louis, K. S., Marks, H. M., & Kruse, S. (1996). Teachers’ professional community in restructuring schools. American Educational Research Journal, 33(4), 757–798. https://doi.org/10.3102/00028312033004757
Malinen, O.-P., Savolainen, H., & Xu, J. (2013). Dimensions of teacher self-efficacy for inclusive practices among mainland chinese pre-service teachers. Journal of International Special Needs Education 16(2), 82–93. https://doi.org/10.9782/2159-4341-16.2.82
Meristo, M., & Eisenschmidt, E. (2014). Novice teachers’ perceptions of school climate and self-efficacy. International Journal of Educational Research, 67, 1–10. https://doi.org/10.1016/j.ijer.2014.04.003
Mikser, R., Veisson, M., Tuul, M., Õun, T., & Kööp, K. (2020). Lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused oma töö raskuse muutumisele: professionaliseerumine kui sümboolne kapital. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 128–155. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.06
Mitchell, D. (2014). What Really Works in Special and Inclusive Education: Using evidence-based teaching strategies. Routledge.
Nelis, P., & Pedaste, M. (2020). Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri 8(2), 138–163. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.06
Poom-Valickis, K., & Ulla, T. (2020). Kaasava hariduse rakendamist toetavate hoiakute kujundamine õpetajakoolituse esmaõppes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8 (1), 72−99. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.04
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410.
Riigikontroll (2020). Hariduse tugiteenuste kättesaadavus. Kas lapsed saavad hariduse omandamisel lasteaias ja koolis vajalikke tugiteenuseid? Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn. Külastatud aadressil https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1306/amid/557/language/et-EE/Default.aspx.
Robo, M. (2014). Social inclusion and inclusive education. Academicus – International Scientific Journal, 10, 191–201. https://doi.org/10.7336/academicus.2014.10.12
Zollers, N. J., Ramanathan, A. K., & Yu, M. (1999). The relationship between school culture and inclusion: How an inclusive culture supports inclusive education. International Journal of Qualitative Studies in Education, 12(2), 157–174. https://doi.org/10.1080/095183999236231
TALIS (2018a). Eesti raporti II osa: Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2020/04/TALIS2_kujundatud.pdf.
TALIS (2018b). Raporti II osa tulemuste kokkuvõte. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/talis_eesti_24.03.pdf.
Talve, K. (2020). Hariduse tugiteenuste kättesaadavus: õigus on, aga võimalusi tihtipeale pole. Külastatud aadressil https://sinuga.epikoda.ee/kevadnumber/hariduse-tugiteenuste-kattesaadavus-oigus-on-aga-voimalusi-tihtipeale-pole.
Tigas, E. (2020, 1. veebr). Lasteaiaõpetaja enesetäienduse mitu tahku. Õpetajate Leht.
UNESCO. (2009). Policy guidlines on inclusion in education. Paris: UNESCO. Külastatud aadressil https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000177849/PDF/177849eng.pdf.multi.
Voelkel, R. H. J., & Chrispeels, J. H. (2017). Understanding the link between professional learning communities and teacher collective efficacy. School Effectiveness and School Improvement, 28(4), 505–526. https://doi.org/10.1080/09243453.2017.1299015
Wenger, E. (1998). Communities of practice: Learning, meaning, and identity. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803932
Wenger, E., Trayner, B., & De Laat, M. (2011). Promoting and assessing value creation in communities and networks: A conceptual framework. dutch ministry of education, culture and science.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
