Special educational training and counselling for teachers in an inclusive kindergarten group: an action research
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.1.02Keywords:
inclusive education, kindergarten teacher, special educator, action researchAbstract
Erivajadustega lapsed vajavad õppimisel teistest enam toetust ning keskkonnas tehtavad kohandused peaksid kindlustama kvaliteetse alushariduse kõikidele sama rühmaruumi jagavatele lastele (Barton & Smith, 2015; Næsby, 2020). Tegevusuuringu eesmärk oli katsetada eripedagoogiliste koolituste ja nõustamise kombinatsiooni õpetajate toetamisel ning hinnata selle sobilikkust kaasava hariduse edenemiseks lasteaiarühma tasandil. Kahes aia- ja kahes sobitusrühmas kaardistati eelnev olukord. Seejärel said õpetajad osaleda asutuse tellitud eripedagoogilistel koolitustel ja õpetajaid (N = 8) nõustati veebi vahendusel. Järgnes nõustamisel kokkulepitu rakendamine rühmades 6–8 nädala jooksul ja lõpuks hinnati muutust ning pakutud sekkumiste asjakohasust ja kasulikkust. Õpetajad leidsid, et eripedagoogilised koolitused ja nõustamine toetasid kaasava hariduse rakendamist (viiepalliskaalal oli keskmine hinnang 3,6). Uuringu käigus tõusis esile vajadus muuta tõhusamaks koostööd rühmas töötavate täiskasvanute vahel.
SummaryDownloads
References
Adusoo, L. (2016). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire alased teadmised ja sellesse suhtumine eesti lasteaiaõpetajate näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/52762.
Arcidiacono, F., & Baucal, A. (2020). Kaasav haridus ja õpetajakoolitus sotsiaal-kultuurilisest käsitlusest lähtudes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 5–25. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.02a
Barton, E. E., & Smith, B. J. (2015). Advancing high-quality preschool inclusion: A discussion and recommendations for the field. Topics in Early Childhood Special Education, 35(2). https://doi.org/10.1177/0271121415583048
Chhabra, S., Bose, K., & Chadha, N. (2018). Early childhood educators’ perspectives and practices about inclusion of children with special needs in Botswana. Journal of Research in Childhood Education, 32(2), 234–249. https://doi.org/10.1080/02568543.2018.1425223
Eripedagoog, tase 7 (2018). Külastatud aadressil https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10683307.
Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (2017). Kaasava alushariduskeskkonna refleksioonivahend. E. Björck-Åkesson, M. Kyriazopoulou, C. Giné & P. Bartolo (toim). Odense, Taani. Külastatud aadressil https://elal.ee/wp-content/uploads/2019/02/kaasava_alushariduse_enesehindamisvahend__5_.pdf.
Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (2012). Kaasava õpetaja pädevusmudel ja selle rakendamine. E. Björck-Åkesson, M. Kyriazopoulou, C. Giné & P. Bartolo (toim). Odense, Taani. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/profile_of_inclusive_teachers_et.pdf.
Fyssa, A., Vlachou, A., & Avramidis, E. (2014). Early childhood teachers’ understanding of inclusive education and associated practices: Reflections from Greece. International Journal of Early Years Education, 22(2). https://doi.org/10.1080/09669760.2014.909309
Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04
Karindi, K., & Tamm, R. (2019). Lasteaiaõpetajate ja eripedagoogi koostöö erivajadustega laste üldoskuste arengu toetamisel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/63283.
Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., & Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 8–71. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.03
Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). Riigi Teataja I, 1999, 27, 387. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006.
Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded (2013). Riigi Teataja I, 2013, 4. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013036.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I, 2008, 23, 152. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917.
Korela, K. (2019). Kaasava hariduse rakendamiseks vajalikud lasteaiaõpetaja pädevused Tartumaa lasteaiaõpetajate arvates. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/64935.
Kuutti, T., Sajaniemi, N., Björn, P. M., Heiskanen, N., & Reunamo, J. (2021). Participation, involvement and peer relationships in children with special educational needs in early childhood education. European Journal of Special Needs Education. https://doi.org/10.1080/08856257.2021.1920214
Külaots, K. (2016). Õpetaja hoiakud, teadmised ja kogemused seoses kaasava hariduse rakendamisega koolieelses lasteasutuses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/5261.
Lundqvist, J., & Bodin, U. L. (2018). Inclusive Classroom Profile (ICP): a cultural validation and investigation of its perceived usefulness in the context of the Swedish preschool. International Journal of Inclusive Education, 25(3), 1–17. https://doi.org/10.1080/13603116.2018.1555867
Love, H. R. (2018). Understanding high-quality inclusive education across early childhood settings. Ph.D. Dissertation, University of Kansas. Külastatud aadressil https://kuscholarworks.ku.edu/bitstream/handle/1808/27976/Love_ku_0099D_16153_DATA_1.pdf?isAllowed=y&sequence=1.
Malva, L. (2021). Teachers’ general pedagogical knowledge: Its nature, assessment and representation in practice. Ph.D. Dissertation, University of Tartu. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/72944.
Markna, H.-L. (2021). Koolieelse lasteasutuse õpetajate kogemused aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse toetamisel. Kvalitatiivne uuring. Magistritöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/73318.
Mitchell, D. (2015). Inclusive education is a multi-faceted concept. Center for Educational Policy Studies Journal, 5(1), 9–30. https://doi.org/10.26529/cepsj.151
Nelis, P., & Pedaste, M. (2020). Kaasava Hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatilise kirjanduse ülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 138–163. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.06
Norra keskkonnaministeerium, 2007. Universaalne disain. Mõistete selgitus. Külastatud aadressil https://www.regjeringen.no/globalassets/upload/md/vedlegg/rapporter/t-1468engest.pdf.
Næsby, T. (2018). The quality of inclusion in Danish preschools. Early Child Development and Care. https://doi.org/10.1080/03004430.2018.1541320
Ploom, P.-R. (2021). Lasteaiaõpetajate kirjeldused valmisolekut mõjutavatest teguritest erivajadustega laste kaasamisel, kogemustest ja koostööst lapsevanematega ning spetsialistide toest erivajadustega laste kaasamisel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/72971.
Poom-Valickis, K., & Ulla, T. (2020). Kaasava hariduse rakendamist toetavate hoiakute kujundamine õpetajakoolituse esmaõppes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 72–99. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.04
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I, 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017040.
Riigikontrolli aruanne Riigikogule (2020). Hariduse tugiteenuste kättesaadavus. Kas lapsed saavad hariduse omandamisel lasteaias ja koolis vajalikke tugiteenuseid? Külastatud aadressil https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2516/language/et-EE/Default.aspx.
Slabina, P. (2017). Liikumine koostöise õpetamise suunas. Kogumikus M. Heidmets (koost, toim), Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade (lk 63–79). Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/opikasitus_kirjanduse_ulevaade_tlu.pdf.
Soukakou, E. (2012). Measuring quality in inclusive preschool classrooms: Development and validation of the Inclusive Classroom Profile (ICP). Early Childhood Research Quarterly, 27, 478–488. https://doi.org/10.1016/j.ecresq.2011.12.003
Soukakou, E. P., Winton, P. J., West, T. A., Sideris, J. H., & Rucker, L. M. (2015). Measuring the quality of inclusive practices: Findings from the inclusive classroom profile pilot. Journal of Early Intervention, 36(3). https://doi.org/10.1177/1053815115569732
Soukakou, E., Evangelou, M., & Holbrooke, B. (2018). Inclusive classroom profile: A pilot study of its use as a professional development tool. International Journal of Inclusive Education, 22(10), 1124–1135. https://doi.org/10.1080/13603116.2017.1416188
Tammemäe, T., Tuul, M., Lilleoja, L., Õun, T., Peterson, T., & Meesak, A.-M. (2020). OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemused Eestis. A.-M. Meesak (toim). Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet, Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/iels_raport_2020.pdf.
Tan, R. (2021). Exploring Successful Inclusive Practice in China: An Inclusive Public Kindergarten in Shanghai. In A. Köpfer, J. J.W. Powell, R. Zahnd (Hrsg.) Handbuch Inklusion international Globale, nationale und lokale Perspektiven auf Inklusive Bildung. International Handbook of Inclusive Education Global, National and Local Perspectives, 313–327. Verlag Barbara Budrich Opladen, Berlin, Toronto. Külastatud aadressil https://library.oapen.org/handle/20.500.12657/46311.
Uibu, K., & Puksand, H. (2017). Õpetajakoolituse üliõpilaste teadmiste, arusaamade, emotsioonide ja kogemuste avaldumine erivajadusi käsitlevates esseedes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 183–205. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.08
Vint, K., & Šuman, C. (2021). Kaasav ja kvaliteetne haridus lasteaiarühmas: eripedagoogiline tugi õpetajatele. Magistritöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/73338.
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
The authors who publish in Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education agree to the following terms:
- This journal provides immediate open access to its content. All the articles are licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 License.
- Authors grant the journal right of (1) first publication and distribution of the article, (2) making it available to public, (3) public presentation.
- Authors have the right to enter into separate contractual arrangements for posting the article to an institutional repository or publish it in a book with an acknowledgement of its initial publication in this journal.
- Authors are permitted to post citations from their work online (e.g. on their website) with an acknowledgement of its initial publication in this journal (see Open Access).
