Tegevusuuring kaasavas lasteaiarühmas: eripedagoogilised koolitused ja nõustamine õpetajatele

Adusoo, L. (2016). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire alased teadmised ja sellesse suhtumine eesti lasteaiaõpetajate näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/52762.

Arcidiacono, F., & Baucal, A. (2020). Kaasav haridus ja õpetajakoolitus sotsiaal-kultuurilisest käsitlusest lähtudes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 5–25. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.02a

Barton, E. E., & Smith, B. J. (2015). Advancing high-quality preschool inclusion: A discussion and recommendations for the field. Topics in Early Childhood Special Education, 35(2). https://doi.org/10.1177/0271121415583048

Chhabra, S., Bose, K., & Chadha, N. (2018). Early childhood educators’ perspectives and practices about inclusion of children with special needs in Botswana. Journal of Research in Childhood Education, 32(2), 234–249. https://doi.org/10.1080/02568543.2018.1425223

Eripedagoog, tase 7 (2018). Külastatud aadressil https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10683307.

Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (2017). Kaasava alushariduskeskkonna refleksioonivahend. E. Björck-Åkesson, M. Kyriazopoulou, C. Giné & P. Bartolo (toim). Odense, Taani. Külastatud aadressil https://elal.ee/wp-content/uploads/2019/02/kaasava_alushariduse_enesehindamisvahend__5_.pdf.

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (2012). Kaasava õpetaja pädevusmudel ja selle rakendamine. E. Björck-Åkesson, M. Kyriazopoulou, C. Giné & P. Bartolo (toim). Odense, Taani. Külastatud aadressil https://www.european-agency.org/sites/default/files/profile_of_inclusive_teachers_et.pdf.

Fyssa, A., Vlachou, A., & Avramidis, E. (2014). Early childhood teachers’ understanding of inclusive education and associated practices: Reflections from Greece. International Journal of Early Years Education, 22(2). https://doi.org/10.1080/09669760.2014.909309

Häidkind, P., & Oras, K. (2016). Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 60–88. http://dx.doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.04

Karindi, K., & Tamm, R. (2019). Lasteaiaõpetajate ja eripedagoogi koostöö erivajadustega laste üldoskuste arengu toetamisel. Magistritöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/63283.

Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L., & Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 8–71. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.03

Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). Riigi Teataja I, 1999, 27, 387. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006.

Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded (2013). Riigi Teataja I, 2013, 4. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013036.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I, 2008, 23, 152. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917.

Korela, K. (2019). Kaasava hariduse rakendamiseks vajalikud lasteaiaõpetaja pädevused Tartumaa lasteaiaõpetajate arvates. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/64935.

Kuutti, T., Sajaniemi, N., Björn, P. M., Heiskanen, N., & Reunamo, J. (2021). Participation, involvement and peer relationships in children with special educational needs in early childhood education. European Journal of Special Needs Education. https://doi.org/10.1080/08856257.2021.1920214

Külaots, K. (2016). Õpetaja hoiakud, teadmised ja kogemused seoses kaasava hariduse rakendamisega koolieelses lasteasutuses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/5261.

Lundqvist, J., & Bodin, U. L. (2018). Inclusive Classroom Profile (ICP): a cultural validation and investigation of its perceived usefulness in the context of the Swedish preschool. International Journal of Inclusive Education, 25(3), 1–17. https://doi.org/10.1080/13603116.2018.1555867

Love, H. R. (2018). Understanding high-quality inclusive education across early childhood settings. Ph.D. Dissertation, University of Kansas. Külastatud aadressil https://kuscholarworks.ku.edu/bitstream/handle/1808/27976/Love_ku_0099D_16153_DATA_1.pdf?isAllowed=y&sequence=1.

Malva, L. (2021). Teachers’ general pedagogical knowledge: Its nature, assessment and representation in practice. Ph.D. Dissertation, University of Tartu. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/72944.

Markna, H.-L. (2021). Koolieelse lasteasutuse õpetajate kogemused aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse toetamisel. Kvalitatiivne uuring. Magistritöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/73318.

Mitchell, D. (2015). Inclusive education is a multi-faceted concept. Center for Educational Policy Studies Journal, 5(1), 9–30. https://doi.org/10.26529/cepsj.151

Nelis, P., & Pedaste, M. (2020). Kaasava Hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatilise kirjanduse ülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 138–163. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.06

Norra keskkonnaministeerium, 2007. Universaalne disain. Mõistete selgitus. Külastatud aadressil https://www.regjeringen.no/globalassets/upload/md/vedlegg/rapporter/t-1468engest.pdf.

Næsby, T. (2018). The quality of inclusion in Danish preschools. Early Child Development and Care. https://doi.org/10.1080/03004430.2018.1541320

Ploom, P.-R. (2021). Lasteaiaõpetajate kirjeldused valmisolekut mõjutavatest teguritest erivajadustega laste kaasamisel, kogemustest ja koostööst lapsevanematega ning spetsialistide toest erivajadustega laste kaasamisel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/72971.

Poom-Valickis, K., & Ulla, T. (2020). Kaasava hariduse rakendamist toetavate hoiakute kujundamine õpetajakoolituse esmaõppes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(1), 72–99. https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.1.04

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I, 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017040.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule (2020). Hariduse tugiteenuste kättesaadavus. Kas lapsed saavad hariduse omandamisel lasteaias ja koolis vajalikke tugiteenuseid? Külastatud aadressil https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2516/language/et-EE/Default.aspx.

Slabina, P. (2017). Liikumine koostöise õpetamise suunas. Kogumikus M. Heidmets (koost, toim), Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade (lk 63–79). Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/opikasitus_kirjanduse_ulevaade_tlu.pdf.

Soukakou, E. (2012). Measuring quality in inclusive preschool classrooms: Development and validation of the Inclusive Classroom Profile (ICP). Early Childhood Research Quarterly, 27, 478–488. https://doi.org/10.1016/j.ecresq.2011.12.003

Soukakou, E. P., Winton, P. J., West, T. A., Sideris, J. H., & Rucker, L. M. (2015). Measuring the quality of inclusive practices: Findings from the inclusive classroom profile pilot. Journal of Early Intervention, 36(3). https://doi.org/10.1177/1053815115569732

Soukakou, E., Evangelou, M., & Holbrooke, B. (2018). Inclusive classroom profile: A pilot study of its use as a professional development tool. International Journal of Inclusive Education, 22(10), 1124–1135. https://doi.org/10.1080/13603116.2017.1416188

Tammemäe, T., Tuul, M., Lilleoja, L., Õun, T., Peterson, T., & Meesak, A.-M. (2020). OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemused Eestis. A.-M. Meesak (toim). Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet, Tallinna Ülikool. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/iels_raport_2020.pdf.

Tan, R. (2021). Exploring Successful Inclusive Practice in China: An Inclusive Public Kindergarten in Shanghai. In A. Köpfer, J. J.W. Powell, R. Zahnd (Hrsg.) Handbuch Inklusion international Globale, nationale und lokale Perspektiven auf Inklusive Bildung. International Handbook of Inclusive Education Global, National and Local Perspectives, 313–327. Verlag Barbara Budrich Opladen, Berlin, Toronto. Külastatud aadressil https://library.oapen.org/handle/20.500.12657/46311.

Uibu, K., & Puksand, H. (2017). Õpetajakoolituse üliõpilaste teadmiste, arusaamade, emotsioonide ja kogemuste avaldumine erivajadusi käsitlevates esseedes. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5(2), 183–205. https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.08

Vint, K., & Šuman, C. (2021). Kaasav ja kvaliteetne haridus lasteaiarühmas: eripedagoogiline tugi õpetajatele. Magistritöö. Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/73338.