Eessõna

Autorid

  • Kristi Kõiv
  • Jaan Kõrgesaar
  • Mare Leino
  • Tiiu Tammemäe

DOI:

https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.01

Kokkuvõte

Eesti Haridusteaduste Ajakirja neljanda erinumbri teemaks on hariduslikud erivajadused ja käitumisprobleemid. Ühelt poolt käsitletakse katusteema "hariduslike erivajadustega laste kaasamine" all valdkondi kõnepuudest andekuseni. Teiselt poolt analüüsitakse käitumisprobleeme, märksõnadeks on "kiusamine" ja "tõenduspõhine sekkumine". Erinumbri artiklid aitavad avardada nii kaasava hariduse kui ka tõenduspõhise sekkumise temaatikat kiusamise vallas (Eesti ja muu maailma) uurimustele tuginedes.

Allalaadimised

Download data is not yet available.

Viited

Ainscow, M., Booth, T., & Dyson, A. (2006). Improving schools, developing inclusion. London: Routledge.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon (2013). Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Külastatud aadressil http://erut3m.havike.eenet.ee/hev/wp-content/uploads/2014/02/HEV-%C3%B5oilaste-%C3%B5ppekorralduse-kontseptsioon.pdf.

Jahnukainen, M. (2001). Social exclusion and dropping out of education. In J. Visser, H. Daniels, & T. Cole (Eds.), Emotional and behavioural difficulties in mainstream schools (pp. 1–12). Amsterdam: JAI An Imprint of Elsever Sience. doi: http://dx.doi.org/10.1016/S1479-3636(01)80003-9

Karlep, K. (2015). Kaasamisega kaasnevad probleemid. Eripedagoogika, 46, 40–74.

Monks, C. P., & Coyne, I. (Eds.) (2011). Bullying in different context. Cambridge: Cambridge University Press.

Noorte vaated kaasavale haridusele. Euroopa noorteparlamendi istung. Brüssel, november 2011 (2012). Odense: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur.

Orgla, K. (2004). Õpetajate arvamusi andeka lapse arendamise vajadustest ja võimalustest koolis. U. Kala, I. Kraav, T. Pedastsaar, L. Talts, & K. Poom-Valickis (toim.), Võimalus ja paratamatus olla õppija (lk 119–124). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.

Paat, G., Kaarna, R., & Aaviksoo, A. (2011). Meditsiiniliste erivajadustega laste üldhariduse korralduse analüüs. Lõpparuanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I 2010, 41, 240. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410.

Smith, P. K., Morita, J., Junger-Tas, D., Olweus, D., Catalano, R., & Slee, P. T. (Eds.) (1999). The nature of school bullying: A cross-national perspective. London: Routledge.

Tammemäe, T. (2009). Kahe- ja kolmeaastaste eesti laste kõne arengu tase Reynelli ja HYKS testi põhjal ning selle seosed koduse kasvukeskkonna teguritega (doktoritöö). Tallinna Ülikool, Tallinn.

Ttofi, M., & Farrington, D. P. (2011). Effectiveness of school-based programs to reduce bullying: A systematic and meta-analytic review. Journal of Experimental Criminology, 7(1), 27–56. doi: http://dx.doi.org/10.1007/s11292-010-9109-1

Unt, I. (2005). Andekas laps: raamat õpetajale ja lapsevanemale. Tallinn: Koolibri.

Van de Putte, I., & De Schauwer, E. (2013). "Becoming a different teacher…" Teacher’s perspective on inclusive education. Transylvanian Journal of Psychology, Special Issue, 245–263.

Viis põhisõnumit kaasava hariduse kohta. Teooria rakendamine praktikas (2014). Odense: Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur.

##submission.downloads##

Avaldatud

2016-10-23

Kuis viidata

Kõiv, K., Kõrgesaar, J., Leino, M., & Tammemäe, T. (2016). Eessõna. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 4(2), 1–7. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.01

Väljaanne

Kd 4 Nr 2 (2016)

Rubriik

Eessõna

Litsents

Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.

  1. Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
  2. Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
  3. Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
  4. Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).

Nende autorite loetumad artiklid