Üldpädevuste kujundamine ja osaliste agentsus mitteformaalõppes
DOI:
https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.03Märksõnad:
mitteformaalõpe, mitteformaalharidus, üldpädevused, võtmepädevused, hindamine, agentsusKokkuvõte
Artiklis anname ülevaate üldpädevuste käsitlemisest mitteformaalõppes. Eesmärk on välja selgitada, kuidas mitteformaalõppe poliitikadokumentides ja praktikas avaldub üldpädevuste arendamine ja osaliste agentsus. Selleks analüüsime üldpädevuste avaldumist kuue valdkondliku raja 23 poliitikadokumendis ja nende radade praktikute arusaamades. Mitteformaalõppe põhimõtete rakendajatega tehtud 12 fookusgrupiintervjuu põhjal selgitasime välja, kuidas toetatakse ja arendatakse üldpädevusi ning konstrueeritakse osaliste agentsust. Kriitilisel diskursuseanalüüsil selgus, et üldpädevusi poliitikadokumentides otseselt ei nimetata, ent sisuliselt need mitteformaalõppele seatud eesmärkides siiski väljenduvad. Ka praktikud kirjeldavad üldpädevuste arendamist oma igapäevatöös, kuid ei nimeta neid riiklikust õppekavast tuttavate terminitega ega mõtesta üldpädevustena. Praktikute kirjeldustes konstrueeritakse mitteformaalõpet õppija agentsuse toetajana, mis annab õppe eesmärgi seadel ja hindamisel vastutuse õppijale. Praktikute enesekäsitluses on läbi põimunud osaleja, arendaja ja õppimise võimaldaja rollid.
SummaryAllalaadimised
Viited
Biesta, G., Priestley, M., & Robinson, S. (2015) The role of beliefs in teacher agency. Teachers and Teaching, 21(6), 624–640. https://doi.org/10.1080/13540602.2015.1044325
Coombs, P. H., & Ahmed, M. (1974). Attacking rural poverty: How nonformal education can help. Baltimore: John Hopkins University Press.
De-Juanas Oliva, Á., Martín del Pozo, R., & Pesquero Franco, E. (2016). Teaching competences necessary for developing key competences of primary education students in Spain: Teacher assessments. Teacher Development, 20(1), 123–145. https://doi.org/10.1080/13664530.2015.1101390
Dibou, T., & Rannala, I.-E. (2019). Noorsootöötaja roll ja noorte võtmepädevuste arendamine noorsootöö kaudu. Teoses T. Dibou & I.-E. Rannala (toim), Mõtestades noorsootööd ja noorsootöötaja rolli. Tallinna Ülikooli noorsootöö artiklite kogumik (lk 46−62). Tallinn: Trükikoda Auratrükk.
EEÕS 2014 = Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf.
EL Nõukogu (2018). Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Euroopa Liidu Teataja, C 189/1. Külastatud aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0604(01)&from=FR.
Elukestva õppe strateegia vahehindamine. Lõpparuanne (2019). Poliitikauuringute keskus Praxis. Külastatud aadressil https://centar.ee/wp-content/uploads/2019/10/1.Elukestva-%c3%b5ppe-strateegia-vahehindamise-aruanne-1.pdf.
Fairclough, N. (2001). Language and power. London: Longman.
Finnish National Board of Education (2016). New national core curriculum for basic education: focus on school culture and integrative approach. Külastatud aadressil https://www.oph.fi/sites/default/files/documents/new-national-core-curriculum-for-basic-education.pdf.
Gibbs, J. B. (s.a). Structuration theory in Britannica. Külastatud aadressil https://www.britannica.com/topic/structuration-theory.
Giddens, A. (1989). The Constitution of Society: Outline of the Theory of Structuration (2th ed.). Cambridge: Polity Press.
GRÕK 2018 = Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2. Gümnaasiumi riiklik õppekava (14.02.2018). Riigi Teataja I. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018009.
HKS 2014 = Maanso, V., Erelt, T., Kadakas, M., Kala-Arvisto, U., Kraav, I., Puksand, H., Tamm, E., & Unt, I. (Koost) (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Imants, J., & Van der Wal, M. M. (2019). A model of teacher agency in professional development and school reform. Journal of Curriculum Studies, 52(1), 1–14. https://doi.org/10.1080/00220272.2019.1604809
Karu, K. (2020). Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade. Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 134. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.
Karu, K., Jõgi, L., Rannala, I.-E., Roosalu, T., Teder, L., & Põlda, H. (2019). Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(1), 50–75. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.03
Kasik, R. (2007). Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 3, 167–176. https://doi.org/10.5128/ERYa3.11
Kerge, K. (2014). Keel, selle omandamine, õppimine ja õpetamine. Teoses K. Kerge (toim), Uurimusi keele omandamisest, õppimisest ja korpustest. TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised, 16, 9–20.
Kikas, E. (2015). Sissejuhatus üldpädevuste käsitlusse. Teoses E. Kikas & A. Toomela (toim), Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine (lk 63–71). Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Kikas, E., & Toomela, A. (2015). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn: Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.
Leijen, Ä., Pedaste, M., & Lepp, L. (2020). Teacher agency following the ecological model: how it is achieved and how it could be strengthened by different types of reflection, British Journal of Educational Studies, 68(3), 295–310. https://doi.org/10.1080/00071005.2019.1672855
Mumby, D. K. (1989). Ideology & the social construction of meaning: A communication perspective. Communication Quarterly, 37(4), 291–304. https://doi.org/10.1080/01463378909385551
Männiste, E. (2019). Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel. Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste dissertatsioon nr 39. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Pilli, E. (2009). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis. Sihtasutus Archimedes.
PRÕK 2018 = Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1. Põhikooli riiklik õppekava (14.02.2018). Riigi Teataja I. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008.
Põlda, H. (2018). Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 48. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Pärna, O. (koost). (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. SA Kutsekoda. Külastatud aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf.
Raud, R. (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Slabina. P., & Aava, K. (2019). Õpetajate koostöise õpikultuuri kogemused Eesti üldhariduskoolide näitel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(1), 76–100. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.1.04
Smith, N. C. (2017). Students perceptions of learner agency: A phenomenographic inquiry intothe lived learning experiences of high school students. A Dissertation. The College of Professional Studies. Boston.
Stewart, D. W., Shamdasani, P. N., & Rook, D. W. (2007). Applied social research methods series: Vol. 20. Focus groups: Theory and practice (2nd ed.). Sage Publications, Inc. https://doi.org/10.4135/9781412991841
Žagar, I. Ž., & Kelava, P. (2014) From formal to non-formal: Education, learning and knowledge. Cambridge Scholars Publishing.
Toom, A., Pyhältö, K., & Rust, F. O. C. (2015). Teachers’ professional agency in contradictory times. Teachers and Teaching, 21(6), 615–623. https://doi.org/10.1080/13540602.2015.1044334
Valk, A. (2019). Tark ja tegus Eesti 2035. Kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõte. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_eesti2035_kokkuvottev_visioonidokument.pdf.
Van Leeuwen, T. (1996). The representation of social actors. In C. R. Caldas-Coulthard & M. Coulthard (Eds.), Texts and practices: Readings in critical discourse analysis (pp. 32–70). London: Routledge.
Vihalemm, T., Keller, M., & Kiisel, M. (2013). Kuidas parandada maailma? Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. E-raamat https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30126/eopik_kommunikatsioon.html?sequence=50.
Vooglaid, Ü. (2019). Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale. Tallinn: Ülo Vooglaiu Kirjastus OÜ.
Westera, W. (2001) Competences in education: A confusion of tongues. Journal of Curriculum Studies, 33(1), 75–688. https://doi.org/10.1080/00220270120625
Wodak, R., & Krzyzanowski, M. (2008). Qualitative discourse analysis in the social sciences. New York: Palgrave Macmillan.
##submission.downloads##
Avaldatud
Kuis viidata
Väljaanne
Rubriik
Litsents
Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.
- Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 litsentsiga määratud õiguste mahus.
- Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.
- Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.
- Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt Open Access).
